Obsah (4)

§ 150§ 430§ 168§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-17405 Tsiviilasi I. V. hagi K. P. vastu ühisvara jagamiseks ja

§ 150lg-st 8 tulenevalt.

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on I. V. (hageja) hagi K. P. (kostja) vastu ühisvara jagamiseks ja võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja poolte abielu ajal sõlminud H AS-iga laenulepingu nr XXX. Laenuga ostsid pooled mh korteri asukohaga XXX. Peale abielu lahutamist müüsid pooled korteri ning korteri müügist saadud rahast tasusid osaliselt võetud laenukohustuse. Allesjäänud laenukohustust tuleks pooltel tasuda ühiselt, sest see kuulub jätkuvalt ühisvarasse, kuid nimetatud kohustust tasub peale lahutust üksnes hageja. Hageja soovib laenukohustuse osas ühisvara jagada ning välja mõista seni tasutud laenumaksed.

1. septembril 2025 saabus kohtule hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissileping järgneva sisuga: Hageja ja kostja (edaspidi koos nimetatud „Pooled“) sõlmivad kompromissilepingu (edaspidi „Kompromiss“) alljärgnevatel tingimustel:
2. Maksekorraldus perioodil 01.10.2025 – 15.10.2034 Kostja kohustub tasuma hagejale igakuiselt 267 (kakssada kuuskümmend seitse) eurot ja 23 senti. - Makse tehakse hiljemalt iga kuu
3. kuupäevaks hageja ema J. M. XXX, XXX AS. arvelduskontole nr - Makse selgitusse märgitakse: „osa H AS laenulepingu nr XXX tagasimaksest“.
4. Kohustuse täitmine pärast krediidilepingu tagasimaksmist Pärast laenulepingu H AS nr XXX täielikku tagasimaksmist kohustub kostja tasuma hagejale võlgnevused järgmise korra alusel: - Alates novembrist 2034 kohustub kostja tasuma hagejale võlgnevuse summas 19 878.13 eurot. - Kostja maksab nimetatud summa hagejale osamaksetena, kandes igakuiselt hiljemalt iga kuu
5. kuupäevaks 250 (kakssada viiskümmend) eurot hageja I. V. arvelduskontole nr XXX. 2 - Makse selgitusse märgitakse: „kompromiss tsiviilasjas nr 2-23-17405“. - Maksete tegemine jätkub kuni kogu võlgnevus (19 878.13 eurot) on täielikult tasutud.
6. Juhul, kui kostja ei täida nõuetekohaselt käesoleva Kompromisslepingu punktis 1 ja 2 märgitud kohustusi, on hagejal õigus koheselt ja ilma kostjale täiendavat tähtaega andmata pöörduda kohtutäituri poole kõigi käesolevas kokkuleppes kajastatud ja kostja poolt tasumata summade sissenõudmiseks täies ulatuses.
7. Kostja kohustub kompromissi p 1 ja 2 nimetatud osamaksete osaliselt või tervikuna tähtpäevaks tasumata jätmise korral maksma hageja viiviseid VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras tähtpäevaks tasumata võlast päevas kuni võlgnetava kohustuse täitmiseni.
8. Hageja taotleb riigilõivu tagastamist arvelduskontole, mille kaudu see oli tasutud.
9. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikudkompromissiga menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest ning soovivad sellest hoolimata kompromissi kinnitamist Harju Maakohtu poolt ja menetluse lõpetamist. Pooled kinnitavad, et kompromissi kinnitamisel Harju Maakohtu poolt puuduvad pooltel üksteise suhtes antud tsiviilasjas vaidluse all olnud asjaolude ja nõuetega seoses mistahes pretensioonid. Pooled teatavad, et loobuvad kompromissi kinnitamise määruse edasikaebamise õigusest. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lgd 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled teadlikud

§-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. Poolte kokkuleppe alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda (

§ 168lg 3).

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja taotleb hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamist. Pooled on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu

§ 150

lg 2 p 1 alusel kuulub hagejale tagastamisele pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust. Riigilõivu tagastamise nõue ei ole

§ 150lg 6 alusel lõppenud.

Seega tuleb hagejale tagastada riigilõiv 315 eurot. Vastavalt poolte kokkuleppele ja tuginedes

§ 64lg-le 2 ja § 661 lg-le 4 ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust.

Riigilõivu tagastamise osas ei saa esitada määruskaebust

§ 150lg-st 8 tulenevalt.

3 (allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik 4