← Eesti

1-16-10433/2

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.12.2016, Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-16-10433 (15259000115) Kohtunik Heli Väin

§ 169

järgi käskmenetluses Süüdistatav F.S, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel vene keel, elukoht xxxx, töökoht xxxx, karistusregistrisse kandmata, tõkendit ei ole valitud Kaitsja v.-adv. Arvo Suuban RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada F.S

§ 169

järgi ja karistada teda rahalise karistusega 30 (kolmkümmend) päevamäära, s.o summas 618 (kuussada kaheksateist) eurot.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust esimesel kuul 68 eurot ning ülejäänud üheteistkümnel kuul igakuiselt 50 eurot. Rahalise karistuse osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916400009832 ning selgitus: „F.S , 1-16-10433, rahalise karistuse osamakse.“ Kui rahalise karistuse osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista F.S-ilt menetluskuluna sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot riigituludesse. 2 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista F.S-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot riigituludesse v.-adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel võimaldada F.S-il tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 741 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 61,75 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700094466 ning selgitus: „F.S , 1-16-10433, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud F.S hoidub alates 20.01.2014.a kuni käesoleva ajani teadvalt kõrvale elatusraha maksmisest oma noorema kui kaheksateistaastase lapse D L (sünd. xxxx) ülalpidamiseks, mis on temalt välja mõistetud 30.06.2008.a Viru Maakohtu määrusega D L 160 eurot igakuuliselt kuni lapse täisealiseks saamiseni 14.10.2024.a või lapse vajaduste muutumiseni M K kasuks. 31.05.2016.a seisuga on elatisraha võlgnevus 2539,36 eurot. II Süüdistuse sisu F.S-i süüdistatakse selles, et tema hoidub alates 20.01.2014.a kuni 31.05.2016 teadvalt (kuni 01.01.2015 kuritahtlikult) kõrvale elatusraha maksmisest oma noorema kui kaheksateistaastase lapse D L (sünd. xxxx) ülalpidamiseks, mis on temalt välja mõistetud 30.06.2008.a Viru Maakohtu määrusega nr 2-08-17853 D L 160 eurot igakuuliselt kuni lapse täisealiseks saamiseni 14.10.2024.a või lapse vajaduste muutumiseni M K kasuks. 31.05.2016.a seisuga on elatisraha võlgnevus 2539,36 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on F.S saanud maksustatavat tulu 2014.a 4975 eurot, mis on Tööandjate registri andmetel teenitud xxxx 2014.a ajavahemikul jaanuar-mai
  2. Seega F.S vanemana, hoidudes kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatisraha maksmisest, pani toime

§ 169järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Alates 01.01.2015 on

§ 169dispositsioonis asendatud sõna „kuritahtlikult“ sõnaga „teadvalt“.

III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna abiprokurör Enn Pustak taotleb F.S-i süüditunnistamist käskmenetluses ning tema karistamist

§ 169

järgi rahalise karistusega 30 päevamäära, mis arvestades päevamäärana 20,60 eurot, moodustab 618 eurot.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse 3 jõustumisele järgnevast kuust esimesel kuul 68 eurot ja järgnevad 11 kuud igakuiselt vähemalt 50 eurot. IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt F.S-i süüdistuses saabusid kohtusse 28.11.2016. Süüdistusakt on süüdistatavale ja kaitsjale edastatud 28.11.2016.

§ 169

näeb ette vastutuse vanema teadva kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus F.S-i käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime temale inkrimineeritava kuriteo.

§ 169

näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava F.S-i karistust kergendab süü tunnistamine,

§-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava F.S-i puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 96 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohus võimaldab F.S-il tasuda menetluskulud kokku summas 741 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 61,75 eurot. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.