KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Apellatsiooni esitaja Teised apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakoh

§ 424

lg 2 järgi kiirmenetluses (kokkuleppemenetluse sätete järgi) Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. mai
2. a otsus V.F kaitsja vandeadvokaat Rene Varul Tartu Ringkonnaprokuratuuri prokurör Gerd Raudsepp V.F Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tartu Maakohtu
3. mai 2020 kohtuotsuse peale esitatud apellatsioon jätta eelmenetluses läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdistatava advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. V.F-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
5. oktoobri
6. a otsusega nr l-18-8612 karistatud
7. aprillil
8. a kella 22.31 paiku mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti
9. mail
10. a kella 01.12 paiku Tartu linnas Kalda tee 1 juures mootorsõidukit BMW X5 reg-nr XXX , olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus tema veres oli 2,70 mg/g kohta. Sellega rikkus V.F liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Sellega pani V.F toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Tartu Maakohtu
2. mai 2020 otsusega tunnistati V.F süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1, 2 alusel määrati, et mõistetud üheksa kuu pikkusest vangistusest tuleb V.F-il koheselt ära kanda 14 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka V.F eelvangistus 17.–18. mai 2020. a, s.o kaks

§ 74

lg-te 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistuse ülejäänud osa, s.o 8 kuu 16 päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui V.F ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi.

§ 75

lg 1 alusel on V.F käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX ; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrati V.F-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrati V.F-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel määrati V.F-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus registreerida ennast alates vangistuse kandmiselt vabanemisest 1 kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal.

§ 78

p 1 alusel hakatakse V.F katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldatakse kohtuotsuse jõustumisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti V.F-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeeriti tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina V.F-ile kuuluv sõiduk BMW X5 reg-nr XXX (VIN-kood XXX, asub Tartus Tähe 106A parklas) ning määrati kanda Maanteeameti liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti V.F-ilt välja menetluskuludena riigituludesse sundraha, joobeseisundi tuvastamise tasu ja kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et V.F-il on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 kuu jooksul. APELLATSIOON

1. Apellatsioonis palub kaitsja tühistada Tartu Maakohtu
2. mai 2020.a. kohtuotsus V.F süüditunnistamise kohta. KrMS § lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku
3. peatüki
4. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav peeti kinni olukorras, kus riigis kehtis veel eriolukord. Läbirääkimisi alustati ja peeti virtuaalselt, süüdistatav viibis üksinda arestimajas ning prokuröri ja kaitsjat nägi ta vaid nö. teleka vahendusel. Prokuröri digiallkirjastatud kokkulepe toimetati V.F-ile arestimajja ja see anti talle ukseluugi kaudu allkirjastamiseks. V.F allkirjastas kokkuleppe, kuid kambris oleva hämaruse tõttu ei näinud ta selle teksti lugeda. 2 KrMS ei näe ette võimalust kokkuleppe sõlmimiseks virtuaallahendust kasutades, süüdistatav peaks saama võimaluse prokuröriga vahetult läbi rääkida ja kaitsjaga samuti vahetult nõu pidada. See on vajalik selleks, et süüdistatav saaks väljendada oma vaba tahet kokkuleppe tingimuste osas ja et talle oleks kahtlusteta selge, millele ta alla kirjutab. KrMS §-de 246 ja 247 järgi toimub kokkuleppe kinnitamiseks kohtuistung ja asja arutamine. Antud juhul on see toimunud taas virtuaalselt, mis raskendas süüdistataval oma õigustest arusaamist ja nende realiseerimist, seda enam, et ta viibis üksinda arestimajas. Kaebaja arvates V.F ei ole saanud väljendada oma tõelist tahet. Eriolukorra tõttu ei saanud ta kohtuda oma kaitsjaga, kes oleks talle kokkuleppe sisu ja tagajärgi vahetult selgitanud. Kaebaja on seisukohal, et kiirmenetlus oli süüdistatavale vastunäidustatud, kuna ei tagatud tema õiguste kaitset. Kokkuleppesse on saanud tingimused, mis muudavad selle ühepoolseks, sealhulgas on kokkuleppes reaalne vanglakaristus ja sõiduki konfiskeerimine. Alles kohtuotsusest sai V.F lugeda, millega ta tegelikult nõustus ja ta ei ole nende tingimustega nõus. Veel märgitakse apellatsioonis, et isikul on olnud kaitsja, kuid talle ei võimaldatud kaitsjaga vahetult kohtuda, ilma teiste isikute juuresolekuta. Sama kehtib kohtuistungi kohta, kus ei ole kaitsjat osalenud, kuigi see oleks olnud vajalik. Nüüd on ilmnenud, et V.F on andnud kokkuleppes nõusoleku kaitsja mitteosalemiseks istungil, kuid see ei olnud apellandi tegelik soov. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et V.F kaitsja apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ja jääb selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
6. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega.
7. Ringkonnakohtu hinnangul ei too kaebeargumendid endaga kaasa kriminaalasja apellatsioonikorras läbivaatamist, sest maakohtu otsuse ülevaatamisel ilmselge perspektiiv puudub.
8. Kaebeargumendid selle kohta, miks tuleks Tartu Maakohtu otsus V.F süüdimõistmises ja karistamises

§ 424

lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki korduvas joobeseisundis juhtimises tühistada, on kahesugused. Esmalt leitakse, et kokkuleppeläbirääkimiste pidamiseks virtuaalsel teel seadus ette ei näe ning teiseks sõlmitud kokkulepe ei olnud V.F vaba tahe. Kokkuvõtteks on kaebaja arvates rikutud V.F kaitseõigust.

1. Kohtukolleegium leiab eelmenetluses, et V.F kaitseõigust nii kokkuleppe sõlmimisel kui ka kohtus selle kinitamisel ei ole rikutud. Kuigi kokkuleppe sõlmimise seisuga kriminaalmenetluseseadustik virtuaallaheduse teel kokkuleppemenetluse läbirääkimiste pidamise võimalust ette ei näinud, ei saa antud juhul rääkida süüdistatava kaitseõiguse rikkumisest. V.F-ile oli tagatud kaitsja abi, kokkuleppe sõlmiti kaitsja juuresolekul ning virtuaallahenduse kasutamisele menetluspooled vastuväiteid ei esitanud. 3
2. Sõlmitud kokkulepe on allkirjastatud kõigi osapoolte poolt. Süüdistatav kohtusse kaitsjat ei soovinud. Kaebeargument selle kohta, et V.F ei näinud talle üle antud kokkuleppe teksti lugeda, ei ole tõsiseltvõetav. Kohtuistungi protokoll näitab, et V.F jäi selle juurde, et ei vaja kaitsja abi ning kinnitas, et on kokkuleppega nõus. Prokurör andis kohtus ülevaate kokkuleppe sisust ning kohtunik omakorda küsis V.F-ilt , kas ta saab aru kokkuleppe sisust ja jääb selle juurde. V.F kinnitas, et talle on kokkulepe arusaadav ja jääb selle juurde. Kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Lisaks selgitas V.F , et ka eelmise karistuse kandmise ajal olid tal samad lisakohustused. Lõpetuseks lisas süüdistatav, et raske südamega andis nõusoleku sõiduki konfiskeerimiseks. Eeltoodu valguses on kohtukolleegiumi hinnangul juba eelmenetluses võimalik asuda seisukohale, et V.F-ile oli täiesti arusaadav kokkuleppe sisu ja ta nõustus sellega vabatahtlikult. Samuti oli talle tagatud võimalus kasutada kaitsja abi nii kokkuleppe sõlmimisel, kus osales kaitsja, kui ka kohtus, kuhu V.F aga kaitsjat ei soovinud.
3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus V.F kaitsja apellatsiooni Tartu Maakohtu
4. mai
5. a otsuse peale läbi vaatamata, kuna kohtukoosseisu üksmeelse hinnangu kohaselt pole sellel vähimatki edulootust. (allkirjastatud digitaalselt) 4