4-23-1724 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2023, Narva kohtumaja (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-23-1724 (2403,23,000223 ja 23

§ 151

§ 218 lg 1 järgi Menetlusalune isik C.I isikukood XXX; elukoht XXX; ei tööta Kaitsja Jevgeni Krištafovitš Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur Narva politseijaoskond asukoht Vahtra tn 3, Narva 1 lg 1 ja RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 1, 133, 134, § 155-156, maakohus otsustas:

1. Jätta C.I kaitsja Jevgeni Kristafovitši
2. mai
3. a kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri
4. mai
5. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2403,23,000223 C.I karistamise kohta karistusseadustiku § 1511 lg 1 järgi muutmata.
6. Rahatrahv tuleb tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 SEB Pangas, nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, nr EE701700017001577198 LUMINOR Bank pangas või nr EE777700771003813400 LHV pangas. Tasumisel märkida viitenumber XXX.
7. Rahuldada C.I kaitsja Jevgeni Kristafovitši
8. juuni
9. a kaebus ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri
10. juuni
11. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,23,001318 C.I suhtes ning lõpetada väärteomenetlus

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritud teos VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

4. VTMS § 133 p 10 ja SKHS § 4 ja § 5 lg 2 p 1 alusel hüvitada C.I-le seoses tema kinnipidamisega tekitatud kahju 174 eurot ja 9 senti. 1

) § 151 lg 1 alusel 125 trahviühiku ulatuses, s.o rahatrahviga 500 eurot. Rahatrahv kuulub tasumisele 6 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, viimase osamakse kuupäev 2.12.

2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III uurija Aljona Platonova 9.06.
3. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2330,23,001318 karistati C.I karistusseadustiku § 218 lg 1 alusel 75 trahviühiku ulatuses, s.o rahatrahviga 300 eurot. Rahatrahv kuulus tasumisele
4. päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus oli kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. 3.
5. 29.05.2023 registreeris Viru Maakohus C.I kaitsja kaebuse kohtuvälise menetleja 16.05.
6. a otsusele nr 2403,23,
7. Lähtudes VTMS §-st 114 palub kaitsja lõpetada väärteomenetlus C.I suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused, ning mõista riigilt C.I kasuks välja menetluskulud. Kaitsja leiab, et otsusest ega väärteoprotokollist ei ole võimalik aru saada, mismoodi grafiti tekst õigustab agressiooniakti, genotsiidi vms. Tuvastatud on, et „[a]ntud fraas kuulub Vene Föderatsiooni ajakirjanik[u]le V T [õige – T , kaebaja märkus] (M F )”. Seevastu toimikus on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja vastulause, millest tuleneb, et ta mõistab hukka Venemaa agressiooniakti Ukraina vastu ning grafiti tähendus on hoopis vastupidine, s.t sõjavastane. Nimetatud sõnasümbol ei olnud eksponeeritud agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastast kuritegu või sõjakuritegu toetaval või õigustaval viisil. Seina peale kirjutatud lause tähendus eesti keeles on: „Võidame kõiki, tapame kõik, röövime kõiki, keda vaja! Kõik saab olema nii, nagu meile meeldib!“ Keskmise mõistliku lugeja seisukohast peab olema selge, et tegemist on ähvardusega, mitte toetamisega. Tsiviliseeritud ühiskonnas selline fraas peaks tekitama lugejal kindlasti mitte toetust, vaid eelkõige trotsi, protesti, soovi vastupanu osutada; ning seega viima lugejat järeldusele, et sõjakuriteod on igal juhul lubamatud, nii tänavused, kui need, mida pandi toime 70 aastat tagasi. Tähtis on ka kontekst, kuhu see fraas oli joonistatud. Aadressil XXX, kuni augustini 2022 asus monument „Tank“, mille peal seisis Eestit okupeerinud ja annekteerinud punaarmee valduses olnud tank T-34, mis Vabariigi Valitsuse korraldusega pöörati riigiomandisse, anti üle kaitseministeeriumile ning viidi Narvast minema. Pärast tanki minemaviimist endise monumendi kohale tuuakse praegu regulaarselt lilli ja küünlaid, millega avaldatakse toetust Eesti okupeerimisele ja annekteerimisele Nõukogude Liidu poolt. Fraas: „Võidame kõiki, tapame kõik, röövime kõiki, keda vaja! Kõik saab olema nii, nagu meile meeldib!“ selle koha 2

§ 1511

süüteo objektiivne koosseis täidetuks, kuna grafiti tõlgendamine agressiooniakti, genotsiidi, inimsusvastase kuriteo või sõjakuriteo toetamisena või õigustamisena on paljasõnaline, kunstlikult tuletatud ega lähtu keskmise mõistliku inimese seisukohast. Otsusest ja protokollist ei ole võimalik aru saada, kas kohtuvälise menetleja seisukohalt pani menetlusalune isik teo toime tahtlikult või ettevaatamatusest. 17.04.2023 protokolli järgi ta pani teo toime „ettevaatamatult“. 16.05.2023 otsuse järgi aga tahtlikult (tahtluse liik seejuures täpsustamata). Ainuüksi selle ebakõla tõttu kohtuvälise menetleja otsus tuleks tühistada. Isegi kui sõna „ettevaatamatult“ väärteoprotokollis peaks tähendama seda, et menetlusalune isik pani teo toime ettevaatamatusest, ikkagi ei ole täpsustatud, millise ettevaatamatuse liigiga

§ 18mõistes on tegemist.

Menetlusalune isik on seisukohal, et ta ei pidanud ette nägema, et igasuguse teabe avaldamine Ukraina sõja kohta, sh kunstiteos, mis osutab sõja koledusele ja ebainimlikkusele, oleks tõlgendatav sõja toetamisena või õigustamisena. Seega kaebaja tegevus jääks ka

§ 151

1 objektiivsete teotunnuste esinemisel lubatud riski piiridesse ja ta ei vastutaks ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. 3.

1. 26.06.2023 registreeris Viru Maakohus menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse kohtuvälise menetleja 9.06.
2. a otsusele nr 2330,23,
3. C.I kaitsja taotleb VTMS § -st 114 lähtudes lõpetada väärteomenetlus C.I suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Lisaks taotletakse tunnistada C.I kinnipidamine ajavahemikus 8.05.2023-10.05.2023 õigusvastaseks ja mõista riigilt C.I kasuks välja hüvitis vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest ning menetluskulud. Väärteoprotokolli järgi kaebaja joonistas sõna „DETI“ XXX maja ette asfaldi peale. Kaebaja kõigepealt viitab ebatäpsusele protokollis: XXX maja ees ei ole praegu asfalti. Majaesine pinnas on kaetud tänavakivide, krundi, betooni- ja asfaldijäätmetega, millel puudub iseseisev esteetiline väärtus. Endine kultuurimaja ise on aga peaaegu täielikult lagunenud ja kasutuskõlbmatu. Kõik selle maja seinad on täis soditud. Ei saa väita, et mingile korrastamata asfaldijäätmetega krundile vesiemulsioonvärviga kantud joonis oleks kuidagi rikkunud selle kinnisasja. Väärteoprotokollist ega asja materjalidest ei nähtu samuti, et maa omanikule OÜ-le D oleks tekitatud värvi eemaldamise näol kahju – selline väide otsuses on vale. VTMS tunnistaja A B 08.05.
4. a ülekuulamise protokollist nähtub vastupidi, et mingit kahju pole tema esindatavale OÜ-le D tekitatud, sest „asfaldi“ peale värviga kantud joonise eemaldas kohalik omavalitsus omal initsiatiivil. Protokollist ei nähtu, et maa omanik oleks seda tööd kohalikult omavalitsuselt nõudnud/tellinud või nõustunud kandma sellega seotud kulusid. Kui kahju oleks tekitatud, siis menetleja minimaalne kohustus oleks olnud tuvastada kahjustatud isik ja kahju suurus (täpne rahasumma), et tegu oleks võimalik õigesti kvalifitseerida. Pelgalt tõdemusest, et värvi eemaldamisega on eelduslikult tekitatud kahju (ei tea kellele), ei piisa. 3

§de 262-263 tähenduses; avalikult toimepanduks tuleb lugeda tegu, kui eksponeeritav sümbol tehakse nähtavaks/juurdepääsetavaks kindlaks määramata arvule isikutele (nt avalik internetigrupp) või konkretiseerimata isikutele (nt nimeliste kutseteta koosolek). See, milline oli C.I sümboli eksponeerimise tegelik vaid talle endale teada olev isiklik eesmärk ning milline on tema isiklik seisukoht Venemaa Ukrainasse sissetungimise osas, on antud juhul teisejärguline ega vähenda tema süü suurust ega muuda tegu seaduse seisukohalt olematuks. Ühtki õigusvastasust välistavat asjaolu ei ole kohtuväline menetleja käesolevas asjas tuvastanud. Isiku vastutusele võtmiseks käesoleva teo toimepanemiseks peab olema tuvastatud, kas tegemist oli sümboliga

§ 1511lg 1 tähenduses ning kas seda eksponeeriti toetaval või õigustaval viisil.

Antud juhul tuleb neile küsimustele vastata jaatavalt. Antud sümboolika tõmbab ligikondsete tähelepanu ja on enamikele eestimaalastele sügavalt häirivaks. Ei ole eluliselt usutav, et alates 28.04.2022 kuni C.I poolt süüteo toimepanemiseni 14.04.2023, C.I ei teadnud agressorriigiks tunnistatud Venemaa Föderatsiooni sümboolika avalikus kohas eksponeerimise tagajärgede kohta või ei olnud teadlik nende sümbolite taunimisest Eesti ühiskonna poolt. Vastavasisuline teave oli laiale avalikkusele selleks ajaks teada. Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et C.I pani teo toime tahtlikult. Tulenevalt eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta C.I kaitsja kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. 4.2. Olles tutvunud C.I kaitsja 26.06.2023. a kaebusega, on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.

§ 203

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo objektiivset koosseisu moodustav tegu on asja kahjustamine, mis võib seisneda selle rikkumises või hävitamises ning sellega olulise kahju tekitamises. Kui oluline kahju puudub, võib isik vastutada

§ 218järgi (RKKK 3-1-1-16-12 p 7).

Esiteks saab asja kahjustamiseks lugeda asja sellist mõjutamist, mis muudab tema substantsi, kuid ei muuda asja lõplikult kasutamiskõlbmatuks. Teiseks saab asja kahjustamiseks lugeda asja sellist mõjutamist, mis küll ei riku ega muuda tema substantsi, kuid muudab oluliselt muid omadusi ning vähendab asja kasutatavust. Näiteks on asja rikkumisega tegemist ka juhul, kui rikutakse selle välisilmet kasvõi ajutiselt – kleebitakse majaseintele plakateid, kirjutatakse sinna loosungeid, joonistatakse midagi jms. Kohtuväline menetleja, vaadanud läbi asjas kogutud materjalid, leiab, et kaebaja väärteo toimepanemine on leidnud tõendamist. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et rikkumise toimepanemine kaebaja poolt on tõendatud 10.05.2023. a väärteoprotokollis kirjeldatud asjaoludega. Seda, et 8.05.2023 viibis kaebaja XXX asuval territooriumil ja kirjutas asfaldi peale valge värviga sõna „Дети“ (eesti k. lapsed), kinnitavad kaebaja ütlused. Samuti isiku kinnipidamise protokollist nähtub, et kaebaja oli kinnipeetud 8.05.2023 kell 8.30 ning kell 9.15 oli teostatud isiku läbivaatus. Isiku läbivaatuse protokoll tõendab, et kaebaja käte peal on valge värv. Tuginedes kõigile ülaltoodud, nii otsestele kui ka kaudsetele tõenditele, leiab kohtuväline 5

§ 218järgi.

Kaebaja jääb oma seisukoha juurde, et kinnisasja väärtus ei vähenenud, ja soovib siinkohal veel kord rõhutada, et omaniku esindaja ütlustest ei ole võimalik välja lugeda, et tema üldse oleks kaebaja käitumisakti vastu. Tähtis on ka see, et tänase päevani kaebaja vastu ei ole keegi mitte mingit nõuet seoses sellega esitanud, mis jällegi kinnitab seda, et kahju ei ole tekkinud. Kinnipidamise osas annab kohtuvälise menetleja seisukoht kaebaja hinnangul ainult täiendava aluse kaebuse rahuldamiseks, sest politsei esindaja põhjendab kinnipidamist üksnes sellega, et „isik oli [...] sattunud korduvalt politsei vaatevälja seoses erinevate õigusrikkumistega, mistõttu oli põhjendatud alus arvata, et ta võib jätkata väärtegude toimepanemist“. Sellisest üldsõnalisest ohuprognoosist kaebaja suhtes, kellel puuduvad kehtivad karistused, ilmselgelt ei piisa põhiõiguste nii intensiivseks riivamiseks, nagu on kinnipidamine, eriti arvestades, et kinnipidamine kestis maksimaalse võimaliku aja jooksul (48 tundi). KOHTU SEISUKOHT 7. Kuna pooled nõustusid kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses, siis kohus lahendabki C.I kaitsja kaebused kirjalikus menetluses toimiku materjalide põhjal. I

§ 1511

lg 1 objektiivne koosseis 8.

§ 151

1 kohaselt on väärteona karistatav agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalik eksponeerimine neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Osutatud sätte objektiivne koosseis eeldab seega järgmiste tunnuste olemasolu:

1. a)agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolit;
2. b)sellise sümboli avalikku eksponeerimist;
3. c)agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toetamist või õigustamist (RKKKo nr 4-22-3610). 9. 17.04.2023 koostatud väärteoprotokolli kohaselt eksponeeris C.I 14.04.2023 kell 6.20 XXX sõnasümbolit (vene keeles) „Всех победим, всех убъем, всех кого надо ограбим. Всё будет как мы любим“. Antud fraas kuulub Vene Föderatsiooni ajakirjanikule V T (M F). Oma tegevusega isik avalikult eksponeeris agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval 7

§ 1511objektiivse koosseisu tähenduses rahvusvahelise kuriteona.

Eesti Vabariik on ühemõtteliselt mõistnud hukka Venemaa Föderatsiooni sõjalise sissetungi Ukrainasse ja tunnistanud selle rahvusvaheliseks kuriteoks, nimetades seda korduvate poliitiliste avaldustega agressiooniks ja selle käigus Ukraina rahva vastu toimepandud julmusi sõjakuritegudeks ning genotsiidiks. Seega leiab kohus, et objektiivselt vaadelduna on antud tsitaadi näol vaieldamatult tegemist sõjakurit egusid ja genotsiidi toetava ja õigustava sümboliga. 16.

§ 151

1 lg 1 väärteokoosseis eeldab sümboli avalikku eksponeerimist sõjakuritegusid toetaval või õigustaval viisil . Nimetatud väärteokoosseisu lisamise vajadus oli karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (agressiooni toetamine ja sellega seonduv vaenutegevus) eelnõu seletuskirja kohaselt ajendatud asjaolust, et agressiooniakti toetamine ja propageerimine normaliseerib raskemaid rahvusvahelise õiguse rikkumisi ning loob toetajaskonda selliste tegude jätkamiseks või tulevaseks toimepanekuks. See ohustab rahu ja avalikku korda ning mõjub alandavalt, hirmutavalt ja häirivalt nii raskete kuritegude tõttu vahetult kannatanud inimestele kui ka teistele sõjaohtu tajuvatele isikutele. Eeltoodust tulenevalt asub kohus sarnaselt kohtuvälise menetlejaga seisukohale, et oluline ei ole otseselt sümboli eksponeerimise subjektiivne eesmärk, vaid eksponeerimise viis ning millisena see on tajutav kolmandatele isikutele, kellele see on nähtavaks tehtud. Seejuures ei pea seos sümboli eksponeerimise ja koosseisus nimetatud kuriteo toetamise/õigustamise vahel olema sõnaselgelt esile toodud, vaid piisab sellest, kui selline seos tekib ilma eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest) sündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajal (RKKKo nr 4-22-3610, p 10). Kohus nõustub seejuures kaitsjaga, et tähtis on ka kontekst, kuhu see fraas oli joonistatud. Kaitsja on asjakohaselt viidanud, et pärast tanki minemaviimist toodi tol ajal endise monumendi kohale regulaarselt lilli ja küünlaid, millega avaldatati toetust Eesti okupeerimisele ja annekteerimisele Nõukogude Liidu poolt. Seega leiab sisuliselt ka kaebaja ise, et antud kohale lillede toomise osas oli juba ühiskonnas kahetine suhtumine ning paljud inimesed tajusid endise tanki monumendi kohale lillede toomist sõjakuritegude ja agressiooni toetamisena. Seda enam puudutas sellele niigi ühiskonnas vastakaid arvamusi tekitanud kohale üheselt sõjakuritegusid õigustava fraasi kirjutamine teravalt ühiskonna aktuaalset valupunkti ja oli laiemale üldsusele tajutav kui Venemaa agressiooni ja sõjakuritegude õigustamine. C.I enda teojärgne Facebooki postitus viitab seejuures üheselt sellele, et ka temale endale arusaadavalt tajusid kolmandad isikud väärteoprotokollis kajastatud loosungit kui toetust Venemaa Föderatsiooni tegevusele Ukrainas. Sellest tingituna postitaski C.I avaliku vabanduse, milles märkis muuhulgas, et ässitasin meelega inimesi üksteise kallale ja päästsin valla konflikti, külvates hirmu, vihkamist ja julmust. /…/ parasiteerisin inimeste pahedel, imiteerides inimeste üldist toetust, matklides nende hääli. /…/ Asendasin mälestuse kohutavast tragöödiast üleskutsega seda korrata. (17.04.2023. a asitõendi vaatlusprotokoll , tl 36-43). Ka asjaolu, et Narva Linnavalitsus pidas vajalikuks grafiti kiiremas korras eemaldada, viitab sellele, et see oli ka linna esindajatele pigem taunitava mõjuga. See, millisele seisukohale 9

§ 1511

lg 1 koosseisu objektiivsetele tunnustele.

§ 1511

lg 1 subjektiivne koosseis 19.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 17

lg 1 kohaselt isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Tahtluse saab välistada üksnes süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmine (

§ 17

lg-d 1-2), mitte aga seaduse mittetundmine (

§ 17lg 3).

20. C.I on ise selgitanud, et selle tegevuse eesmärk oli tõmmata tähelepanu T arvamusavaldusele. Ta valis selle lause, et praeguse võidu kultuse ja kuritegude heroiseerimise mehhanism maksimaalselt arusaadavalt kohale jõuaks (tl 30-32). Sellest nähtub üheselt, et C.I-le oli teada selle lause kultuslik ning sõjakuritegusid õigustav tähendus. Seega pidas ta võimalikuks, et antud kirje endise tanki monumendi asukohas on üldsusele tajutav Venemaa agressioonile ja sõjakuritegudele toetuse avaldusena. Sellele, et C.I sai ka ise aru, et selline tegevus on ühiskonnas taunitav, viitavad tema enda ütlused, et kui ta grafitit tegi, sõitsid mööda autod, kui nad mööda sõitsid, siis ta hüppas üle kivipiirde (tl 30-32). Seega, kui tema eesmärk oligi avaliku diskussiooni tekitamine, siis seda eesmärki soovis ta just saavutada seeläbi, et avalikkusele jääks mulje, justkui toetaksid osad kohalikud Narva elanikud Venemaa agressiooni ja sõjakuritegusid. Kohus on seisukohal, et C.I tegutses lähtudes põhimõttest eesmärk pühitseb abinõu. Seega leiab kohus, et C.I pani väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Õigusvastasus, süü 10

§ 1511lg 1 järgi.

Karistus 22.

§ 1511

lg 1 näeb rahvusvahelise kuriteo toetamise ja õigustamise eest karistusena ette rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut või aresti. Kuivõrd eeltoodud paragrahvis ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see

§ 47

lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut.

§ 47lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik neli eurot.

Seega peab C.I-le mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-300 trahviühikut (s.o 12-1200 eurot). Sanktsiooni keskmine oleks ca 150 trahviühikut ehk 600 eurot. Kaebuse esitaja poolt toime pandud tegu on karistatav ka arestiga, mida saab mõista 1 -30 päeva. 1 23. Kohtuväline menetleja karistas C.I

§ 151lg 1 alusel rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o summas 500 eurot.

Seega karistas kohtuväline menetleja C.I alla keskmise määra. 24.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. C.I süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Kohus tuvastas teo toimepanemise vähemalt kaudse tahtlusega. Süü suurust mõjutavad ka väärteo toimepanemise asjaolud. Arvestades seda, et C.I eksponeeris sõjakuritegusid toetavat sümbolit kohas, mis oli juba niigi suure avalikkuse tähelepanu all, siis potentsiaalselt oleks olnud eeldus agressiooniakti toimepanemisega seotud sümbolit avalikult eksponeerida väga suurele hulgale. Samas nähtub asjaoludest, et grafiti õnnestus linnavalituse kiire tegutsemise tõttu kiirelt eemaldada, seega õnnestus seda eksponeerida lühikest aega. Samuti on C.I hiljem tõepoolest korduvalt avalikult selgitanud, et tema motiiv ei olnud tegelikult sõjakuritegusd ega agressiooni toetada. Seega hindab kohus C.I süü keskmiseks.
2. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik C.I mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eripreventsiooni kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Ühiskonnale tuleb anda selge signaal, et taunimisväärne on praegusel ajal külvata segadust ja õhtutada vaenu, eksponeerides avalikult sümboleid, millest järeldub, et toetatakse või õigustatakse rahvusvahelise kuriteo toimepanemist.

§ 57

lg 1p 3 kohaselt tuleb arvestada karistust kergendava asjaoluna C.I poolt süü ülestunnistamist ning puhtsüdamlikku kahetsust. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kohane on karistada C.I rahatrahviga, mis jääb alla sanktsiooni keskmise. Seega kohtuvälise menetleja poolt C.I-le määratud rahatrahv vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. 27.

§ 66

lg 2 sätestab mõjuvatel põhjustel rahatrahvi ositi tasumiseks määramise võimaluse. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Kaebajale peavad jääma rahatrahvi tasumisel piisavad rahalised vahendid, et tagada igapäevane mõistlik toimetulek. Sellega on ka kohtuväline menetleja arvestanud, võimaldades C.I-l tasuda rahatrahv ositi kuue kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. II 11

§ 218objektiivne koosseis 28.

Väärteoasjas nr 2330 ,23,001318 karistati C.I karistusseadustiku § 218 lg 1 alusel selle eest, et ta oma tegevusega tekitas varalise kahju territooriumi omanikule D OÜ-le, rikkudes viimase vara.

1. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust toimunu tehioludes. Tunnistaja A B ütlustest nähtub, et ta on D OÜ esindaja Eestis ning kõnealusele äriühingule kuulub hoone XXX, mis on V G kutluurimaja. 8.05.2023 hommikul helistati tremale linnavalitsusest ja teatati, et kultuurimaja territooriumil, täpsemalt kultuurimaja hoone esisel alal on tundmatu isik asfaldile värviga kirjutanud sõna „LAPSED“ (vene keeles „ДЕТИ“). Tunnistaja saabus kohale, püüti sõna omal jõul maha pesta, kuid see ei õnnestunud, samuti püüdis ta hankida tehnikat, kuid operatiivselt ei ole võimalik eritehnikat hankida. Siis selgitas Narva linnavõimu esindaja, et hetkeseisuga eemaldab linn kirje ise. (II kd, lk 27-30). Ülekuulamisel on C.I selgitanud, et tema kirjutas värviga asfaldile sõna „LAPSED“ (vene keeles „ДЕТИ“). Tema aktsioon oli suunatud Ukrainas toimuva sõja ohvritele tähelepanu tõmbamisele (10.05.
2. a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, II kd tl 34-37). Politseiametniku rinnakaamera salvestiselt on tuvastatav, et 8.05.2023 kell 5.40 oli aadressil XXX asuva V G kultuurimaja ees asfaldile kirjutatud sõna „ДЕТИ“ (eesti keeles „LAPSED“). Kiri oli tehtud valge värviga ning sel hetkel värske. Eelnevalt olid politseiametnikud seda kohta kontrollinud kaks korda – kell 22.05 ja 2.35 – ning siis seda sõna seal ei olnud. Sündmuskoha vahetus läheduses põõsas on avastatud ka valge värviga kaetud tööriist (tegemist on värvirulli käepidemega) (DVD-plaat II kd, lk 45). 8.05.
3. a isiku läbivaatuse protokoll kinnitab teo toimepanemist C.I poolt, kuivõrd 8.05.2023 kell 9.15-9.30 toimunud vaatluse käigus on tehtud foto isiku kätest, mille peal on valge värv (II kd, lk 43). 30.

§ 203

lg 1 objektiivne koosseis eeldab, et toimepanija rikub või hävitab asja, mis on talle võõras ja põhjustab sellega olulise kahju.

§ 218

järgi on asja kahjustamine väärtegu, kui olulist kahju ei tekitata, kuid asja on siiski kahjustatud – rikutud või hävitatud. Seega koosseisu täitmiseks peab toimepanija asja hävitama või seda rikkuma. Asja mõiste sisustamisel tuleb lähtuda TsÜS § 49 lg-st 1, s.o tegemist on kehalise esemega. Kõnesoleva kuriteokoosseisu objektiks võib olla nii kinnis- kui ka vallasasi (TsÜS § 50). 31. Väärteoasja menetlemisel

§ 218

lg 1 järgi ei ole vaja üldjuhul tuvastada kahju täpset ulatust, piisab selle tekkimise kirjeldamisest. 10.05.2023. a väärteoprotokolli kohaselt tekitas teo toimepanija oma tegevusega varalise kahju (eemaldamine) territooriumi omanikule OÜ-le D . Kohtu hinnangul tähendab

§ 203

lg 1 koosseisu mõttes asja kahjustamine selle füüsilist mõjutamist, mis muudab asja ainelist koosseisu ning välistab või raskendab selle sihipärast kasutamist või vähendab oluliselt selle majanduslikku väärtust. Asja kahjustamine võib ilmneda kahes koosseisus – rikkumises või hävitamises. Siinjuures tuleb silmas pidada, et tegu (asja rikkumine) ja tagajärg (kahju) on alati ajaliselt ja ruumiliselt lahutatud; tagajärg ei sisaldu teos endas. Seega tuleb väärteo kirjelduses selgelt eristada rikkumist kui tegu ja sellega põhjuslikus seoses olevat tagajärge. Vastasel juhul käsitatakse rikkumist ühtlasi ka tagajärjena. Et tegemist on materiaalse deliktiga, tuleb alati tuvastada ja tegijale omistada ka tagajärg ehk asjale tekitatud kahju laad ja ulatus. Kahju on normatiivne koosseisu tunnus, mis võib ilmneda eelkõige kahjustatu rahalises väärtuses, kui kahjustatu on rahaliselt hinnatav. 32. Vaieldamatult on antud juhul välistatud asja hävitamine, seega taandub küsimus sellele, kas värviga asfaldile kirjutatud sõna rikkus kõnealust kinnisasja. Rikkumine tähendab asja kahjustamist määral, mis ei muuda asja lõplikult kasutamiskõlbmatuks, kuid vähendab nt asja kasutatavust. Kohus leiab, et grafiti muutis küll kinnisasja välisilmet, kuid ei kahjustanud tagasipöördumatult kinnisasja ainelist koosseisu ega mõjutanud kuidagi selle kasutatavust. 12

§ 218järgi.

Arvestades kaitsja poolt kaebuses eistatud fotosid V G kultuutimaja praegusest välisilmest, on ka kohtu hinnangul antud juhul C.I teo tagajärjel kinnisasja esteetilise väärtuse vähenemine kaheldav. 33. Tunnistaja A B ütlustest nähtub, et Narva linnavõimu esindaja selgitas talle, et hetkeseisuga eemaldab linn kirje ise. Selle kohta, mis puudutab rahalist küsimust, kas linn kavatseb neile kahju hüvitamise nõude esitada või mitte, ei osanud tunnistaja öelda. Linn kaalus võimalust, et kirje eemaldamise kulu võiks jääda linna kanda. (II kd, lk 27-30). Eeltoodust nähtub, et sisuliselt ei ole ka kinnisasja valdaja sedastanud kahjuna kinnisasja väärtuse vähenemist ega kahjustamist, vaid möönnud üksnes võimalikke kulutuste tekkimist seoses kirje eemaldamisega. Kohus leiab aga, et pelgalt kirje eemaldamine kolmanda isiku poolt ei ole piisav, et lugeda teisele isikule varalise kahju tekkimine

§ 218lg 1 mõttes tõendatuks.

Seda iseäranis olukorras, kus kinnisasja omanik D OÜ, kes oli protokollis märgitu kohaselt kahju saajaks, ei ole enda esindaja kaudu kahju tekkimist ka sedastanud. Kirje eemaldamise initsiatiiv tuli Narva linnavalitsuselt, kes lõpuks ka kirje omal kulul eemaldas, ja seda pigem avalikel kaalutlusel, kui vajadusest kinnisasja väärtus taastada. Seega leiab kohus, et koosseisulist kahju

§ 218

lg 1 järgi ja

§ 203lg 1 mõttes antud asjas ei ole võimalik tuvastada.

Puuduvad tõendid selle kohta, et kinnisasja oleks kahjustatud või selle väärtus oleks C.I tegevuse tõttu vähenenud. Kui kahju tekkimine jääb selgusetuks, siis tuleb VTMS § 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg 3 koosmõjust tulenevast in dubio pro reopõhimõttest juhindudes tõlgendada kõrvaldamata kahtlused menetlusaluse isiku kasuks. 34. Eeltoodu ei tähenda iseenesest seda, et ebaseaduslik grafiti tegemine ei ole üldse karistatav. Nt on

§ 266

lg 1 kohaselt karistatav grafiti tegemise eesmärgil valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik tungimine. Antud juhul ei olnud aga tegemist piirdega alaga. Samuti ei ole välistatud isiku karistamine

§ 107

järgi kultuuriväärtuse vastu suunatud ründe eest, kuivõrd selles paragrahvis nimetatud asjade ja esemete välisilme mõjutamine vähendab vaieldamatult nende kultuurilist väärtust. V G kultuurimaja ei ole aga ka mälestisena registreeritud.

§ 262

lg 1 alusel on muuhulgas karistatav avalikus kasutuses oleva asja reostamine ja rikkumine, kuid vaatamata sellele, et kinnisasja omanik tolereeris hoonet ümbritseval maa-alal võõraste isikute viibimist (kinnisasi on aiaga ümbritsemata ja asub avalikus kasutuses oleva haljasala kõrval), ei saa seda siiski samastada avalikus kasutuses oleva asjaga. Tegemist on siiski eraisiku omandis oleva kinnisasjaga. Viimaks märgib kohus sedagi, et omaniku nõusolekuta asja välisilme kahjustamise eest saab kahju hüvitamist (sh grafiti eemaldamise kulu) nõuda ka tsiviilkorras VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega seonduvalt. Seega ei vasta väärteoprotokollis kajastatud C.I tegu ka ühelgi teisele väärteokoosseisule. 35. VTMS § 132 p 3 alusel võib kohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse VTMS § -s 29 või 30 sätestatud alustel. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kuna kohtu arvates C.I teos puudub

§ 218lg 1 sätestatud väärteo 13

§ 218lg 1 järgi kvalifitseeritud teos.

Füüsilisele isikule hüvitatakse mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus (SKHS § 11 lg 1). Asja materjalidest nähtuvalt on C.I kohtuvälise menetleja poolt kinni peetud 8.05.2023 kell 8.30 ning vabastatud 10.05.2023 kell 8.17 (II kd, lk 31-33). Seega on SKHS § des 4, 5 lg 2 p 1 ja § 11 lg 1 sätestatud tingimused C.I-le kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamiseks täidetud.

1. Vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga (SKHS § 11 lg 4).
2. C.I kaitsja poolt esitati kahju hüvitamise taotlus maakohtule 26.06.
3. Seega tuleb hüvitise päevamäära kindlakstegemisel aluseks võtta Statistikaameti poolt avaldatud 2023 aasta I kvartali keskmine brutopalk. Statistikaameti andemetel oli 2023 aasta I kvartali keskmine brutopalk 1741 eurot. Vastavalt SKHS § 11 lg 4 tuleb hüvitise päevamäära kindlakstegemiseks jagada keskmine brutopalk 30-ga.
4. C.I oli kohtuvälise menetleja poolt kinni peetud alates 8.05.2023 kell 8.30 kuni 10.05.2023 kell 8.
5. Kuivõrd SKHS § 11 lg 4 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli võetud vabadus, siis kuulub C.I-le vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamisele 3 päeva ulatuses summas 174,09 eurot.
6. Lähtuvalt SKHS § 9 lg-st 2 võib menetleja hüvitise suurust muuta, kui see hüvitis ei ole õiglane, arvestades üksikjuhtumi olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. Kohtu hinnangul pole kaitsja kaebuses toodud paljasõnaline väide, et menetlusaluse isiku hinnangul oli tema kinnipidamine poliitiliselt motiveeritud, asjaoluks, mis tingiks seadusest tuleneva hüvitise suurendamise. Poliitilisele tagakiusamisele viidates tuleb tuua välja mingi konkreetne („tavaolukorrast“ erinev) rikkumine. Seda kaitsja oma taotluses teinud ei ole ja selliseid asjaolusid ei sedasta ka kohus väärteomaterjalide pinnalt. Asjaolu, et väärteomenetluses on asitõendina vaadeldud C.I-lt ära võetud märkmikku, ei muuda kinnipidamist poliitiliselt 14

§ 1511

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ega lõpetanud väärteomenetlust VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 või 5-6 sätestatud alusel, tuleb taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks selle otsuse vaidlustamisega seonduvalt summas 1012,50 eurot (900 + 225/2) jätta rahuldamata täielikult. Seega jäävad õigusabikulud menetlusaluse isiku enda kanda. See on kooskõlas ka kriminaalmenetluses analoogses olukorras ettenähtuga (VTMS §-d 2, 38, KrMS § 185). 45. Kuivõrd kohus lõpetab aga VTMS § 29 lg 1 alusel C.I suhtes väärteomenetluse

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritud teos, siis kuuluvad selle otsuse vaidlustamisega seotud õigusabi kulud mõistlikus ja vajalikus ulatuses hüvitamisele. Kaitsjal kulus kliendiga konsultatsioonile ja dokumentidega tutvumisele 2 tundi ja 5 minutit, kaebuse koostamisele 3 tundi ja 50 minutit, kohtunõudele vastamisele 27 minutit ja mõlema kaebuse osas kohtuvälise menetleja seisukohtadele vastamisele 1 tund ja 32 minutit. Seonduvalt kohtunõudele vastamisega märgib kohus, et kohtunõue oli seotud sellega, et kaitsja kaebuses esinesid menetlusse võtmist takistavad puudused (esitatud dokumendid olid tõlkimata, esitatud fotode usaldusväärsuse hindamiseks vajalikud andmed olid puudulikud). Kohus leiab, et esitatud kaebuses puuduste kõrvaldamist ei saa pidada mõistlikuks ja vajalikuks kuluks, mis kuulub isikule hüvitamisele, kuivõrd tegemist on õigusteadmistega kaitsja vastutusega esitada koheselt nõuetekohane kaebus. Ülejäänud osas peab kohus osutatud toiminguid vajalikeks ja nendele kulunud aega ja õigusabi tunnitasu mõistlikuks (sh kohtuvälise menetleja seisukohtadele vastamise osas poole ulatuses). 46. Eeltoodust tulenevalt kujuneb hüvitatava kaitsjatasu suuruseks 1012,50 eurot (900+225/2-75), mis tuleb VTMS § 23 alusel Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 15