Obsah (4)

§ 87§ 123§ 133§ 150

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2025, Tallinnas Väärteoasja number 4-25-835 Kohtunik Kohtuistungi sekretär Karin Olentšenko Maris Karna, tõlgi

) § 132 p 1 kohus otsustas: Jätta Jüri Kilvitsa kaebus rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 18.02.2025 otsus väärteoasjas nr 2317,25,000378 – muutmata. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (

) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse lõpposa on kuulutatud 15.05.2025.a. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 20.06.2025.a. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 18.02.2025 otsusega väärteoasjas nr 2317,25,000378 karistati Jüri Kilvitsat liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks. Vastavalt 27.01.2025 koostatud väärteoprotokollile nr AB 1640523 juhtis Jüri Kilvits 30.12.2024 kella 13:43 ajal Tallinnas, Tööstuse tn 103 juures mootorsõidukit KIA Carens reg.märgiga XXX, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara. Tagurdamisel ei hoidnud ohutut külgvahet ja selle tagajärjel riivas pargitud sõiduautot BMW 318I registreerimismärgiga XXX. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju G. J.. Varalise kahju tekkimine on fikseeritud fotode ja vaatlusprotokollidega. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 16 lg 1, § 46 lg 3 ja § 49 lg 1 nõudeid ning pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu

1. 03.03.2025 esitas Jüri Kilvits enda kaitsja kaudu kohtule kaebuse, milles palub PPA Põhja prefektuuri 18.02.2025 otsuse väärteoasjas nr 2317,25,000378 tühistada täies ulatuses õigusvastasuse tõttu, kuna puuduvad piisavad ja usaldusväärsed tõendid, mis seostaksid kaebajat väidetava rikkumisega. Alternatiivselt palub otsuse tühistada ja saata sama kohtuvälise menetlejale uueks menetlemiseks. Kaebuses on välja toodud, et väärteoprotokollis esitatud süüdistus tugineb peamiselt fotodele, mis fikseerivad väidetava varalise kahju, kuid puuduvad otsesed tõendid, mis seostaksid kaebajat (menetlusalust isikut) käesoleva juhtumiga. Tunnistajate ütlused, kui neid on, on ebapiisavad või vastuolulised. Puuduvad usaldusväärsed ja sõltumatud tunnistajad, kes oleksid näinud kaebajat rikkumist toime panemas. Läbiviidud ekspertiis ei kinnita üheselt kaebaja süüd. Ekspertiisi järeldused on ebamäärased ega tõenda kaebaja seotust liiklusõnnetusega. Võimalikud sõiduki vigastused võisid olla tekkinud muul ajal ja muul viisil, mis ei ole seotud kaebajaga. Kaebaja sõidukil olid kahjustused juba enne väidetavat juhtumit, mis tõendab, et tema sõiduk ei saanud 30.12.2024 põhjustada täiendavaid vigastusi. Kassi Auto OÜ poolt koostatud hinnapakkumine ja kahjustuste fotod kinnitavad, et sõiduki paremal tagatiival ja tagastange paremal küljel olid kriimustused olemas juba 04.11.
2. Hinnapakkumises toodud 414 euro suurune remondikulu viitab sellele, et tegemist on varasemate kahjustustega, mis ei pruugi olla seotud kaebaja poolt väidetavalt toime pandud rikkumisega. Kohtumenetlus
3. 13.05.2025 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja, samuti tunnistaja G. J. ning uuris kaebusele lisatud ja väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid.
4. Kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde. Selgitas, et sõitis 30.12.2024 kaupluse parklasse. Tahtis parkida, sõitis esimesest masina reast läbi ja järgmises parkimise reas üks auto paremal pool seisis. Tuled põlesid, jäi korraks seisma ja vaatama, et ega ta ust lahti ei lükka, et võib temal vigastada seal midagi. Minut, poolteist, kaks ootas, siis läks uks lahti ja tuli see meesterahvas uksest välja, istus korraks istme peale ja siis hakkas tema auto poole tulema. Ise midagi sõneles või rääkis, võib-olla rääkis telefoniga. Siis meesterahvas tuli tema auto poole, edasi sõita ei saanud, siis tagurdas eest ära natukene taha poole. Siis meesterahvas tõmbas tema auto kõrvale, siis ta vabanes ja sõitis ära. Mingisugust kokkupuudet selle autoga nr XXX absoluutselt ei olnud. Parkis auto, läks poodi, poest tulles vaatas, et üks proua pildistab tema autot igalt poolt. Naisterahvas ütles, et tema autole tehti viga ja ilmselt oli see tema (kaebaja). Vaatasid koos auto üle, mitte kuskilt ei olnud näha, millega ta oleks teda puutunud või teinud talle vigastusi. Andis naisterahvale oma ID-kaardi ja ta kirjutas kõik omale ülesse. Naisterahvas näitas talle lepingust seda numbrit, kuhu tuleb helistada. Registreeris juhtumi ära. Nädal või kaks oli möödas ja siis tuli kindlustusest kiri, et palun kirjeldage omapoolne visioon sellest asjast. Kui tagurdas, siis ta ei tundnud mingisugust kokkupõrget. Tal on autos süsteemid peal ja tagurdamisel on kaamerast näha ruute ja signaalid töötavad. Tal on kõik näha, kui tagurdab, näeb kogu ümbrust.
5. Kaebuse esitaja kaitsja on seisukohal, et isegi asja materjalide juures olev video ei tõenda, et auto kuidagi nagu puutus seda teist autot või tunnistaja G. J. autot. Nende kriimude tekkimise mehhanism ehk siis aeg ei ole tuvastatud ega selgeks tehtud. Kaebuse esitaja poolt esitatud tõendid juba kinnitavad seda, et need kriimud, kahjustused kaebuse esitaja autol olid olemas enne seda juhtumit ja mingeid uusi kriimustusi sinna juurde tekkinud ei ole. Jüri Kilvits ise ütles, et ta ei 2 tundnud, et mingi kokkupõrge oli. Ta ise ütles, et tema auto on varustatud selle tagurdamise abisüsteemiga, mis annab häält või näitab vähemalt mis suunas auto liigub. Võiks oletada seda, et Jüri Kilvits tagurdades nägi seda kui ta lähenes autole ja jäi seisma seal. Me oleme näinud ka seda videost. Teine sõidukijuht valges autos, mis oli kannatanu auto ees, näitas ka Jüri Kilvitsale märku, et võis toimuda see kokkupõrge. Jüri Kilvits reageeris sellele, peatas auto ja sõitis minema sealt. Kohtuväline menetleja ei ole tõendanud seda, et kokkupõrge oli olemas ja et kaebuse esitaja tekitas G. J. autole kahjustusi.
6. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebuse rahuldamata. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et Jüri Kilvits on selle õnnetuse põhjustanud. Videost on näha, kuidas Jüri Kilvits sõidab seal parklas ja kasutab ebatavalisi juhtimisvõtteid. Jääb täiesti arusaamatuks, mispärast oli vaja seda tagurdamise manöövrit üldse ette võtta, sest auto oli tegelikult ilusti parkimisjoonte vahel. Kui kaebaja tagurdas tagasi, põhjustas õnnetuse ja sõitis uuesti sinna parkimiskohale, siis jääb teist korda arusaamatuks, miks tal oli vaja sealt uuesti ära sõita, teha veel ring ümber poe, sõita sellest parkimiskohast mööda, kus ta üldse parkida soovis ja siis tulla tagasi ja parkida ikkagi sinna. Tekib väga suuri küsimusi, kas Jüri Kilvits tegelikult tohib üldse mootorsõidukit juhtida, kas ta on selleks oma vanuse tõttu pädev. Mingist hetkest alates inimese reaktsioonid, arusaamine liiklusest ja kõigest sellest ei ole enam selline nagu ta varasemalt on olnud. Kui vaadata neid sõidukite vigastusi, siis need vigastused on omavahel täiesti ühildatavad. Kui vaadata neid vigastuste trasse, siis need ongi toimunud nagu eespoolt tahapoole liikumisega ja siis kontaktist väljumise tagajärjel on tekkinud siia need teistpidised trassid. Jüri Kilvitsa süü on leidnud täielikult tõendamist ja kuna on selgelt aru saada, et isik ei tohi liikluses osaleda ja on teistele liiklejatele selgelt ohtlik, siis ei ole siin asjas rahatrahvi määramine mingil moel põhjendatud, vaid isik tulebki ajutiselt liiklusest kõrvaldada, et tagada teiste liiklejate ohutus. Karistus on täiesti proportsionaalne, tagab teiste liiklejate turvalisuse ja ei ole kaebajale kuidagi ülemäära raske kanda. Kohtuliku arutamise järeldused 6.

§ 87

kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama

§ 133loetletud küsimused.

1. Jüri Kilvitsat on karistatud LS § 223 lg 1 järgi ehk mootorsõidukijuhina liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Jüri Kilvits LS § 16 lg 1, § 49 lg 1 ja § 46 lg 3 nõudeid.
2. Vaidlust ei ole selles, 30.12.2024 kella 13:43 ajal Tallinnas, Tööstuse tn 103 juures (parklas) juhtis Jüri Kilvits mootorsõidukit KIA Carens reg. märgiga XXX.
3. Vaidlus on tõusetunud selles, kas Jüri Kilvits hoidis tagurdamisel ohutut külgvahet ning riivas pargitud sõiduautot BMW 318I registreerimismärgiga XXX või mitte ning kas ta põhjustas sellise tegevusega varalise kahju.
4. Väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud on talletatud videosalvestusel ja selle alusel koostatud vaatlusprotokollis. Vastavalt 24.01.2025 koostatud vaatlusprotokollile on vaadeldavaks objektiks Tööstuse tn 103, Tallinn asuva Rimi kaupluse turvakaamerate 4 videofaili, mis on salvestatud võrgukettale P. Vaatlusprotokollis kajastatu kohaselt on salvestise algus 30.12.2024 kell 13.41 ning kaamera vaateväljas on parkla ja kolmes reas parkivad sõidukid. Keskmises reas on vasakult teisele parkimiskohale esiosaga kaamera poole pargitud musta värvi sõiduauto BMW. Kell 3 13.42 on näha, kuidas BMW kõrval olevale vasakpoolsele vabale parkimiskohale keerab tumedat värvi sõiduauto Kia, mis sõidab BMW-st mööda ja tagurdab siis BMW kõrvale. Tagurdamise ajal sõidab Kia kell 13.43 enda parempoolse tagumise osaga vastu BMW vasakpoolset esiosa. Kontakti ajal BMW kergelt liigub. Peale seda manööverdab Kia veel mõned korrad edasitagasi ja lahkub BMW juurest, suundudes kaamera vaateväljast vasakule. Edasi kell 13.44 on näha Kiat teisele vabale parkimiskohale sõitmas, seal manööverdamist ja tuldud teed tagasi sõitmas. Kell 13.45 pargib Kia vabale parkimiskohale, Kia juhikohalt väljub vanem meesterahvas, kes kell 13.46 siseneb kaupluse müügisaali. Samuti on vaatlusprotokollis kajastatud, kuidas kell 13.45 ilmub kaamera vaatevälja naisterahvas ostukäruga, kes kõnnib BMW juurde ja avab selle ukse. Samal ajal avab BMW-st vasakule poole pargitud sõiduki kõrvalistuja (meesterahvas) ukse ja ütleb midagi BMW juures seisvale naisterahvale. Meesterahvas käib koos naisterahvaga nii BMW kui ka Kia juures vigastusi vaatamas. Kell 14.07 naaseb Kia juht. BMW ja Kia juht vestlevad omavahel ja vaatavad mõlemat sõidukit. Kell 14.30 Kia juht lahkub parklast ning kell 14.32 lahkub ka BMW.
5. Vaatlusprotokollis kajastatu on selgelt nähtav ka videosalvestiselt, kus muuhulgas on näha parkimiskorraldus sündmuskohal, st maha on joonitud parkimiskohti tähistavad jooned, parkimiskohad on paralleelsed ning kaks parkimisrida on vastakuti. Jüri Kilvits sõitis pargitud BMW kõrvalt eespool olevate parkimisjoonte vahele ning on hästi näha, kuidas tagumisele parkimiskohale tagurdades sõidab ta enda sõiduki parempoolse tagumise osaga taga paremal pool parkimiskohal seisva BMW vasakpoolse esiosa vastu. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et sõidukitel tuvastatud vigastused on omavahel täiesti ühildatavad. Sõidukite vigastused on märgitud vaatlusprotokollides, kus sõiduki BMW reg.märgiga XXX vaatlusel (sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on sõiduki omanik G. J.) tuvastati sõiduki vasakpoolsel esiuksel värvikahjustused, sellekohased kahjustused nähtuvad ka sõidukit kajastavatel fotodel. Sõiduki Kia Carens reg.märgiga XXX vaatlusel tuvastati sõiduki parempoolsel tagumisel osal (tiival ja stangel) värvikahjustused ning parempoolse tagumise poritiiva plastikosal on kontaktjäljed, sellekohased kahjustused nähtuvad ka fototabelis. Kahjustuste asukoht sõidukitel ja iseloomulikud erisuunas asuvad jooned (kriimud) kinnitavad veenvalt nende omavahelist kokkupuudet vastavalt videosalvestisel kajastatule. Samuti toetab kokkupuudet kahjustuste ulatus, st sõidukite vigastused olid kergemad ning ka videosalvestise põhjal ei saa jaatada tugevat kontakti sõidukite vahel.
6. Samuti toetavad sündmust tunnistaja G. J. (sõiduki BMW omanik) ütlused, mis on kooskõlas videosalvestisel kajastatuga. Tunnistaja ütluste kohaselt seisis tema autos parklas, ta oli poes ja kui ta tuli välja, siis inimesed ütlesid, et tema auto sai kriimustada selle inimese auto poolt. Ootas, kuna see inimene välja tuli ja siis ta ütles talle seda, aga isik ütles, et ta ei ole süüdi. Tema (tunnistaja) autol oli uks kriimustatud. Need vigastused on praegu veel parandamata. Enne seda juhtumit ei olnud tal selliseid vigastusi. Tunnistaja kirjeldas videot vaadates, et tema auto on vasakpoolne must BMW. See D., kelle numbri ta üles kirjutas ja kes teatas talle sellest kriimust, tuli tema poolt paremal pool olevast mustast autost. Ta kohe ise ei näinud vigastusi. Vigastused on esiuksel. Kõrval seisvast Volkswagenist ütles isik, et on kriimud. Kaebaja ei tunnistanud, et ta sõitis vastu tunnistaja autot.
7. On loogiline, et juhul, kui otsasõitu ei oleks toimunud, ei oleks sündmust pealt näinud isik sõidukist väljunud ega BMW juhti otsasõidust informeerinud ning sõiduki kahjustustele osundanud. Järelikult oli otsasõit piisavalt tugev ja tajutav, et ei jäänud märkamata sündmuskoha läheduses viibinud isikule. Kohtuistungil vaadati videosalvestust korduvalt, otsasõit on nähtav vaatamata sellele, et kaebuse esitaja ja kaitsja seda eitavad ega suuda otsasõitu ja eksimust tunnistada.
8. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et antud sündmuse raames tuvastatud vigastused olid kaebaja sõidukil tegelikult juba enne väidetavat juhtumit, mida tõendab Kassi Auto OÜ poolt 04.11.2024 koostatud hinnapakkumine ja kahjustuste foto. Kohtu hinnangul olukorras, kus kaebuse esitaja sai juba 04.11.2024 hinnapakkumise sõidukil esinevate puuduste parandamiseks (pakkumise 4 sisaldas: demonaatz+montaaž /stange+tuli/, värvitööd + materjalid ning abimaterjalid /määrded, seibid, juhtmed, klemmid, teip jne/), on usutav, et
9. detsembriks olid sõidukil 04.11.2024 osundatud vajalikud tööd juba teostatud. Vastupidiseid tõendeid ei ole kaebaja ega tema kaitsja esitanud (nt teised hinnapakkumised, pakkumistest loobumine vms), kuigi on asunud ennast aktiivselt kaitsma. Kaebusele on küll lisatud ka foto, mis väidetavalt tõendab sõidukil olevat vigastust paremal tagatiival ja tagastange paremal küljel 04.11.2024, kuid fotolt ei nähtu ei seda, mis sõidukiga on tegemist ega seda, kus kohas sõidukil fotol nähtav vigastus asub ning millal foto tehtud on. Seega on kaebuse esitaja kaitsja väited tõendamata ning kohtul puudub alus kahelda, et kaebuse esitaja sõidukil vaatlusprotokollis kajastatud vigastused on seostatavad just 30.12.2024 aset leidnud sündmusega.
10. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et antud juhul tuleb tekkinud tagajärg omistada Jüri Kilvitsale. Tagurdades ei hoidnud Jüri Kilvits ohutut külgvahet, millega ohustas teist liiklejat ning ei hoidunud oma käitumises kõigest, mis võiks ohustada ja kahjustada vara, s.o rikkus LS § 16 lg 1, LS § 46 lg 3 ja LS § 49 lg 1 nõudeid. Jüri Kilvitsa sellekohane käitumine on põhjuslikus seoses ka tekitatud varalise kahjuga. Lähtudes BMW-l reg.märgiga XXX tuvastatud vigastustest on ilmne, et sõiduki väärtus on otsasõidu tõttu langenud ning sõiduki omanikule on seeläbi tekkinud varaline kahju.
11. Sellekohaseid ütlusi andis tunnistajana ka sõiduki BMW I omanik G. J.. Tunnistaja ütluste kohaselt pöördus kindlustusse ja politseisse. Kindlustusest vastati, et ootavad otsuse ära, kahju on umbes 800 eurot.
12. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega kindlaks tehtud, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas realiseeris Jüri Kilvits LS § 223 lg 1 objektiivse koosseisu. Kohtul puuduvad andmed, et Jüri Kilvits oleks teo toime pannud tahtlikult. Küll aga saab Jüri Kilvitsa käitumist pidada hooletuks KarS § 18 lg 3 mõttes. Kuivõrd Jüri Kilvits tagurdas parklas parkimiskohale, mille kõrvalkohal oli näha teist parkivat sõidukit, oleks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et võib seal parkivale sõidukile otsa sõita. Seda enam, et liiklusõnnetuse toimumise koht on nö poe parkla, kus sõidukijuhtidele teadaolevalt võib manööverdamisruum seal seisvate sõidukite tõttu olla tihti piiratum. Vaatamata sellele ei hoidunud Jüri Kilvits kõigest, mis võib kahjustada teise inimese vara ning tema tähelepanematus ja kohusetundetus tõid kaasa varalise kahju.
13. Seega on Jüri Kilvits oma tegevusega täitnud LS § 223 lõikes 1 sätestatud väärteokoosseisu. Väärteoasjas otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud,

§ 150loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus

1. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja 5 üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9).
3. LS § 223 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
4. Võimalikest sanktsioonialternatiividest on kohtuväline menetleja valinud raskema, s.o juhtimisõiguse äravõtmise ning kohaldanud seda maksimaalmääras. Kuna asja materjalide juurde on lisatud karistusregistri väljavõte, mille kohaselt ei ole Jüri Kilvits registrisse kantud, oli kohtuvälisele menetlejale järelikult teada, et Jüri Kilvitsal varasemad rikkumised puuduvad. Samuti oli kohtuvälisele menetlejale teada, et Jüri Kilvitsa poolt tekitatud kahjustused ei olnud suured ning mis varasema karistuse puudumisega annaksid aluse kaaluda karistuse mõistmist madalamas määras. Samas leiab kohus, et mõistetud karistus on kõiki asjaolusid arvestades kohane ning selle liik ja määr vastavad Jüri Kilvitsa süü suurusele.
5. Kuigi parklas sõidukitele jäänud manööverdamisruum ei olnud täies ulatuses vaba, oli seal piisavalt ruumi sõiduki ohutuks parkimiseks mitmes kohas ilma kaasliiklejaid ohustamata. Seda enam, et ka BMW oli pargitud parkimisjoonte vahele. Just J. Kilvitsa hooletu suhtumine liiklusnõuetesse põhjustas õnnetuse ning tema käitumine sõidukit juhtides jäi kohtule täiesti arusaamatuks. Sündmuskohal oleva parkimiskorralduse juures on loogiline ja mõistetav, et juhul, kui isik soovib parkimist tähistavate joonte vahele parkida ning ta sõidab juba eespool olevate parkimisjoonte vahele, jääb ta seisma ning pargib sõiduki. Loomulikult ei oleks midagi tavapäratut selles, kui isik tahab siiski tagumisele kohale tagurdada. Tavapäratu on see, kui otse parkimisjoonte vahel seisva sõidukiga ei tagurdata otse, vaid hakatakse rooli keeramisega justkui uuesti püüdma parkimisjoonte vahele manööverdada. Just selliselt aga käitus J. Kilvits ning manööverdamise tagajärjel kaldus juba parkimisjoonte vahel seisev sõiduk liialt paremale vastu teist sõidukit. Seejuures oli Jüri Kilvitsa sõidukil tema enda sõnade kohaselt süsteemid peal (tagurdamisel on kaamerast näha ruute ja signaalid töötavad, näeb kogu ümbrist) ning mis peaksid justkui aitama taoliste olukordade vältimist. Vaatamata andurite olemasolule ei tulnud J. Kilvits rahuliku ja antud olukorda arvestades isegi lihtsa tagurdamisega siiski ohutult toime.
6. Sarnaselt kohtuvälise menetlejaga jääb ka kohtule arusaamatuks, miks oli J. Kilvitsal vaja esmaselt parkimiskohalt uuesti ära sõita, mööduda samast parkimiskohast, sõita teisele poole parklat teisele parkimiskohale, siis tulla tagasi ja parkida lõpuks ikkagi sinna parkla poolele. Hinnates Jüri Kilvitsa käitumist sõiduki juhtimisel ja liiklusõnnetuse põhjustamisel kogumis on Jüri Kilvitsa käitumine liikluses ettearvamatu ning liikluskorda ohustav. Siinjuures arvestab kohus sedagi, et J. Kilvits ei ole enda tegu kahetsenud, vaid on otsinud ettekäändeid vastutusest vabanemiseks. Selline suhtumine ning J. Kilvitsa ebatavalised liiklusvõtted ei jäta kahtlust, et J. Kilvitsa enda ning teiste kaasliiklejate vara ja tervise kaitseks on J. Kilvitsa liiklusest mingiks ajaks eemaldamine juhtimisõiguse äravõtmisega kohtuvälise menetleja poolt määratud ulatuses vajalik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole J. Kilvits oma võimalikust teo ohtlikkusest aru saanud ning uute liiklusalaste rikkumiste toimepanemise tõenäosust saab pidada suureks.
7. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et mõistetud karistust saab pidada proportsionaalseks toimepandud süüteoga ning süüdlase isikuga. Samuti arvestab see üldpreventiivseid eesmärke, andes signaali kõikidele mootorsõiduki juhtidele, et õiguskaitseorganid reageerivad piisava rangusega kõikidele väärtegudele, mõjutades sellega liiklejaid olema liikluses hoolsam ja teisi liiklejaid arvestav. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 6