lg 1 ja § 2171 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 20.12.2024.a otsus väärteoasjas nr 2302,24,015156, millega Sergei Prokofjevit karistati
S § 63 lõike 1 alusel KarS § 2171 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o. 400 eurot. Menetlusalune isik Sergei Prokofjev – isikukood: 38310212220; elukoht: XXX; e-post: XXX; tel: XXX; Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri esindajad Jekateriina Aleinikova, Toomas Korenev RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3 (kaebus rahuldada) ja §-dest 133-134 maakohus otsustas: 1. Rahuldada menetlusaluse isiku Sergei Prokofjevi kaebus. 2. Tühistada Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 20.12.2024.a otsus väärteoasjas nr 2302,24,015156, millega Sergei Prokofjevit karistati
S § 63 lõike 1 alusel KarS § 2171 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o. 400 eurot.
S § 63 lõike 1 alusel KarS § 2171 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Tegu seisnes selles, et isik juhtis 26.11.2024 kell 11:40 mootorsõidukit XXX, tegemist on sihtotstarbelise sõidukite veoks ettenähtud sõidukiga ning sõidumeerikut ei ole kohustuslik kasutada linnulennult 100 km raadiuses sõiduki tavapärasest paiknemiskohast (XXX). Kuna kontrollimise koht (XXX) jääb väljaspoole 100 km raadiust oli juht kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid kontrollimise hetkel juht ei kasutanud sõidumeerikus juhikaarti, mistõttu ei salvestunud tegelikud töö-, sõidu- ja puhkeaja andmed kaardile, jättes sellega tagamata digitaalse sõidumeeriku ja juhikaardi korrakohase toimimise ning nõuetekohase kasutamise. Seega rikkus juht juhikaardi lugemise võimalusele ja andmete salvestamisele ning säilitamisele kehtestatud nõudeid. Sellega rikkus menetlusalune isik
lg 3 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 32 lg 1 ning 34 lg 1 nõudeid. Menetlusaluse isiku kaebus Kaebuses menetlusalune isik (edaspidi kaebaja) oma süüd ei tunnista ning palub otsus tühistada. Kaebaja selgitas menetlejale sündmuskohal koheselt, et sõiduk ei osalenud liikluses ja parkis eravalduses. Oma selgitused fikseeris kaebaja ka väärteoprotokollis. 10.12.2024 edastas kaebaja PPA-le oma vastulause (kaebuse lisa 3), milles selgitas veelkordselt: - sõiduk oli pargitud aadressil XXX kinnistule, s.o eravalduses; - sõidukil on XXX aadressil garažeerimise õigus vastavalt Tireman OÜ ja Aipros OÜ vahelisele koostöökokkuleppele (kaebuse lisa 5); - sõiduk ei osalenud liikluses ja ei osutanud tasulist ega ka tasuta teenust, mistõttu puudus sõidumeeriku kasutamise kohustus. Oma vastulauses selgitas kaebaja muuhulgas, et trahvi tegemise ajal oli sõiduk käivitatud üksnes hüdraulika käivitamise vajadusest tingitult, et lasta alla platvormile laaditud haagis. Nimetatud toimingu ajal asus sõiduk eraparklas ja ei liikunud, sõiduk ei osutanud teenust ning 2 sõiduk ei osalenud liikluses. Seega ei pidanud olema digisalvestises mingit kaarti. Paiknemiskoht ei ole sama, mis on juriidiline aadress ettevõttel Aipros OÜ. Kaebuse esitaja ütles seda korduvalt ka politseiametnikule, kuid paraku seda väidet kuulda ei võetud. Aipros OÜ-l on mitu tegevusala, üks nendest on puksiiriga teenuse osutamine, kuna teenust osutatakse üle Eesti ja neil on ka mitu paiknemiskohta üle Eesti, nende hulgas: Tallinn, Rakvere, Kohtla-Järve, Jõhvi Narva, Mustvee, Tartu (eelnevalt osutati riigihanke korras teenuseid nii Kohtutäiturite Kojale kui ka Politsei-ja Piirivalveametile). Vastulauses esitas kaebaja menetlejale muuhulgas andmed territooriumi kaamerasalvestuse saamiseks (R. R., tel XXX, e-post XXX), mis kinnitanuks kaebaja väiteid (sõiduk ei osalenud liikluses ning oli territooriumile pargitud alates 25.11.2025 kella 16.40st). Antud päeval, s.o. 26.11.2024.a toimus aadressil XXX Tireman OÜ juhatuse koosolek, kus osales ka kaebaja (koosoleku kutse, kaebuse lisa 5). Kaebajale teadaolevalt PPA kaebaja väidete kontrollimiseks territooriumi videosalvestust välja ei küsinud. Asjaolu, et sõiduk oli pargitud ajavahemikul 25.11.2024 kella 16.40st kuni 26.11.2024 kella 11:20-ni kinnitab ka sõiduki sõidumeeriku väljavõte (kaebuse lisa 4). Sõidumeeriku väljatrüki salvestas menetlustoimingu käigus ka menetleja. Samuti salvestas menetleja kogu sündmuse vormikaameraga. Vaatamata kaebaja taotlusele, ei ole kaebajale menetlustoimingu videosalvestust näidatud. Arvestades asjaolu, et sõiduk ei osalenud liikluses, on kaebaja seisukohal, et vaidlustatud otsus ei ole õiguspärane, kuna puudub väärteokoosseis. Kaebaja poolt välja toodud õiguslikud asjaolud
Seega eeldab liikluses osalemine, et sõiduk asub reaalselt liikluses, liikudes või sooritades liiklusega seotud toiminguid avalikul teel. Tulenevalt ülalpool kirjeldatud asjaoludest kaebaja sõiduk seega liikluses ei osalenud.
p 49 kohaselt on parkimine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Kaebaja sõiduk parkis XXX territooriumil alates 25.11.2024 kella 16.40-st.
lg 1 kohaselt toimub mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) korral mällu salvestatud andmete järgi.
lg 1 kohaselt mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikli 34 lg 3 kohaselt sisestab digitaalse sõidumeeriku kasutamisel juht oma juhtkaardi enne sõitu ja võtab selle välja alles pärast sõidu lõppu, välja arvatud juhul, kui selle väljavõtmine on muudel põhjustel hädavajalik. 3 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikli 34 lg 1 kohaselt kasutab juht oma isiklikku kehtivat juhtkaarti iga sõidu ajal sõidukis paigaldatud digitaalses sõidumeerikus või – kui kasutatakse analoog-sõidumeerikut – sõidumeeriku ketast (edaspidi „kettad“). Eeltoodust nähtub üheselt, et juhil on kohustus kasutada sõidumeerikut sõidu ajal, mitte sõiduki parkimise ja garažeerimise ajal. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 4 punkti a kohaselt loetakse „autoveoks” sõiduki teekonda täielikult või osaliselt üldkasutataval teel. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik käsitleda eraterritooriumil parkivat sõidukit liikluses osaleva sõidukina ning parklas seisvas autos teostatavad toimingud ei ole käsitletavad “sõiduna” ja/või “liikluses osalemisena”, millele laieneks sõidumeeriku kasutamise kohustus. Kuivõrd sõiduk ei osalenud liikluses ja parkis eraparklas, ei saanud juht panna toime talle süüks pandavaid rikkumisi. Eeltoodust tulenevalt puuduvad teos väärteo tunnused ning ühtlasi puudub väärteokoosseis. VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi lõpetatakse väärteomenetlus siis, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Seejuures eeldab väärteokoosseisu tunnuste tuvastamine isiku käitumises menetleja kontrolli, kas teo asjaolud vastavad süüteokoosseisu kirjeldusele. Käesoleval juhul eiras menetleja kaebaja selgitusi ning asjas esitatud tõendeid, sh menetleja poolt kogutud sõidumeeriku väljavõtet. Menetleja ei tõendanud karistuse määramisel, et juht osales liikluses ja/või teostas autoveo teenust ning pani toime talle süüks pandava rikkumise. Kuivõrd juht ei ole talle omistatud rikkumist toime pannud, ei ole võimalik juhti ka sellise teo eest karistada. Kuivõrd väärteokoosseis puudub, tuleb väärteomenetlus lõpetada ning otsus täielikult tühistada. Kohtuistungid toimusid Harju Maakohtus 22.04.2025 ja 06.05.2025. Kohtuistungid on protokollitud ja seetõttu teeb kohus kokkuvõtva ülevaate poolte seisukohtadest. Kaebaja kokkuvõtvad seisukohad kohtuistungil Kaebaja jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde ja selgitas, et tema kasutas antud sõidukit eraisikuna, ilma juhikaardita. Puksiirauto on ka tema kui eraisiku kasutusel ja ta on ka kasutajana registreerimistunnistusel märgitud. Ta on ise firma Aipros OÜ omanik. Puksiir oli pargitud XXX eraomandis territooriumil ja haagis (tema oma) oli peal selleks, et teda ära ei varastataks. Tal oli seal ka tema sõiduauto BMW, mille ta sai kätte eelmine päev ja ta tahtis viia seda autot Jõhvi. Seega oli tal samal aadressil puksiirauto, haagis ja sõiduauto. Ta tahtis lasta haagist maha, laadida peale BMW ja selliselt minna Jõhvi. Ta liigutas puksiiri mõned meetrid ettepoole, et lasta haagis pealt maha ja et taga oleks ruumi. Kaebajale jääb arusaamatuks, kas küsimus on selles, et kas ta on autojuht, kes teeb tööd ja osutab teenust või isik, kes kasutab sõidukit eraisikuna, mille kasutamise õigus tal on. See puksiir oli sel päeval tema sõiduvahend ja ta kasutas seda eraisikuna, mitte ei teinud tööd. Sõidumeerikut peab kasutama siis, kui osutatakse teenust ja sõidetakse 100km raadiusest välja. Tema aga ei teinud tööd ega osutanud teenust, vaid kasutas puksiiri eraisikuna isiklikul otstarbel. 100km raadiust ei ole ületatud, sest ta tuli eelmine päev puksiiriga Rakverest, kus tal on kaks paiknemiskohta 4 (esitatud kaks koostöölepingut). Juriidiline aadress ei oma tähtsust, Eesti seadus räägib paiknemiskohast ja paiknemiskoht on ka garažeerimiskoht, mitte ettevõtte juriidiline aadress. Eraisikuna oli tal vastavalt määruse 561/2006 art 3 punktile h lubatud puksiirsõidukit kasutada ilma juhikaardita, kui ta teenust ei osuta. Mis piirkonnas see toimus, ei oma tähtsust, aga kui lähtuda 100 km raadiusest, siis ta esitas vastavad lepingud. Teda süüdistatakse selles, et kontrollimise hetkel ei olnud kaart sees. Ta ei saanudki kaarti sisestada, sest politseiametnik läks juba sinna sisse. Ta ei vaidle vastu sellele, et lasi platvormi pealt haagise maha ja liikus selle tarbeks mõne meetri, et haagise alla laskmiseks oleks ruumi. Politsei viitab määruse 561/2006 artikli 4 punktile a, kus loetakse autoveoks sõiduki teekonna täielik või osaline üldkasutataval teel sõitmine, mida ta aga ei ole teinud. Avalikul teel ta sõitu ei alustanud, liikluses ei osalenud, vaid ta oli eraterritooriumil, mille kasutamiseks oli tal leping ja ta ei teinud seal mingeid töid, ei osutanud kellelegi ühtegi teenust. Kui kohtuväline menetleja leiab, et ta oleks pidanud kohe juhi kaarti kasutama, siis seadus võimaldab sisestada kõiki andmeid ka käsitsi enne sõidu alustamist avalikul teel, aga seda võimalust tal ei olnudki enam, sest ametnik juba asus kontrolli teostama. Juhikaart oli tal kaasas ja tegelikkuses politsei ka kontrollis seda. Kui autoga sõidetakse remonti, siis ei kasutata autojuhi kaarti vaid ettevõtte kaarti. Antud sõiduk on kuni 7,5 tonni ja määruse nr 561/2006 artikkel 3 punkt h võimaldab tal seda autot kasutada ilma kaardita, kui teenust ei osuta. Talle on süüks pandud mingit vedu ja ärihuve, mida ta ei teostanud, samuti etteheidetud, et ta ei ole tõendeid esitanud, mida ta on teinud aga teinud. Transpordiametist saab teha päringu, et see on tema haagis, see ei ole mingi veos. Kui nad osutavad teenust, siis kehtib sajakilomeetrine raadius. Kohtule esitatud lepingust nähtuvad Rakveres asuvad garažeerimiskohad. Ettevõttel on mitu filiaali üle Eesti ja ka teenust osutatakse üle Eesti. Seega tõendid on olemas ja esitatud. Ametnikud tulid kontrollimiseks märgistatud eraterritooriumile ja seal ei pea olema märki eravaldus. Maa-ameti kaardilt on näha, et tegemist on eraomandiga, mida oli näidatud ka politseiametnikule. Territooriumile sisenedes on märk, kellele on lubatud sisse minna ja seal on ainult üks sissesõit ja väljasõit. Ehk tegemist on kinnise parklaga, kus ringi liigelda on võimatu. Palub kohtul kaebus rahuldada. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht kohtuistungil Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebaja süüline käitumine talle inkrimineeritud õigusrikkumiste toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitajale ette heidetud mootorsõiduki juhtimist ning vastavalt
p-le 41 loetakse mootorsõiduki juhtimiseks isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Käesolevas asjas on sõidumeeriku andmetega tõendamist leidnud, et kaebaja juhtis mootorsõidukit aadressil XXX ning neid asjaolusid kinnitavad ka tunnistaja ütlused. Kaebaja on kohtuistungitel korduvalt viidanud, et tegemist oli eraterritooriumiga, kuid kohtuväline menetleja peab oluliseks juhtida tähelepanu, et parkla, kus toimus õigusrikkumine, ei olnud tähistatud liikluskorraldusvahenditega number 311b või kuni 311d, mis räägib erateel sõidu keelust ja mis näitavad, et eratee ei ole avalikuks kasutamiseks. Puudusid samuti juhatusmärgid 643a kuni 643d, mis tähistavad eravaldust või eraparklat. Sellest tulenevalt on ka tõendamist leidnud, et tegemist ei olnud eraterritooriumiga ning antud 5 kohale oli ligipääs kõikidele kolmandatele isikutele, kaasa arvatud teistele liiklejatele. Kaebaja on väitnud, et ta ei jõudnud käsitsi sisestada andmeid just seetõttu, et ametnikud asusid temaga tegelema, kuid sõidumeeriku andmetest on üheselt tuvastamist leidnud, et kaebaja on jõudnud mootorsõidukit juhtida, on jõudnud oma tööd alustada enne seda, kui politsei hakkas temaga tegelema. Kui politsei juba asus temaga tegelema, siis sõiduk seisis ja seda ka tõendavad sõidumeeriku andmed. Kohtuväline menetleja viitas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse number 165/2014 artikkel 34 lõikele 1, mis räägib sellest, et juht kasutab salvestuslehte või juhikaarti iga päev, mil ta sõidukit juhib ning alates sellest hetkest, kui ta sõiduki üle võtab ning salvestuslehte ega juhikaarti ei võeta välja enne igapäevase tööaja lõppu, kui selle väljavõtmine ei ole muul viisil lubatud või vajalik riigi tähise sisestamiseks pärast piiri ületamist.
lg 3 sätestab, et juhi tööaeg on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse number 561/2006 kohaste vahe- või puhkeaegade ja muu tööõigust reguleeriva õigusakti kohaste vahe- või puhkeaegade vaheline aeg, millal juht on kohustatud autovedu sooritama, korraldama või ette valmistama. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse number 561/2006 artikli 34 punktile 5 loetakse tööajaks ka teised tööd, mis ei ole seotud sõiduki juhtimisega, kuid mille tegemine tuleb fikseerida sõidumeeriku kasutamisel. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/15/EÜ artikkel 3 punkt a alusel loetakse muuks tööks, mille eesmärk on tagada sõiduki, selle lasti või reisijate ohutus või täita konkreetse toimuva veo toimingutega otseselt seotud õigus või halduskohustusi, sealhulgas järelevalve peale ja mahalaadimise üle, haldusformaalsused politsei, tolli ja migratsiooni ametnikega ja nii edasi. Seega leiab kohtuväline menetleja, et asudes aadressil XXX peale laadima sõidukit puksiir sõidukile, oli juba siis kaebuse esitaja kohustatud kasutama sõidumeerikut nõuetekohaselt, eelnevalt sisestades sinna juhikaardi andmed selleks, et fikseerida töö ja puhkeaega. Kaebaja on väitnud, et tema ei ole vedu teostanud. Talle ei ole ette heidetud ka veoteenuse osutamist. Me räägime autoveost ning Autoveoseaduse § 2 lg 1 p 1 sätestab, et autovedu on veose kohaletoimetamine auto või autorongiga ja selle veoga seotud tühisõit. Antud säte ei räägi sellest, et juht on kohustatud kasutama sõidumeerikut nõuetekohaselt ainult siis, kui ta osutab teenust teistele inimestele. Kohtuväline menetleja peab oluliseks viidata, et kaebaja on proovinud selgitada, et tegemist ei olnud äri huvides toimunud tegevusega, kuid kaebaja ei ole selle kohta esitanud ühtegi tõendit. Toimikus on olemas tõendid, mis räägivad sellest, et sõiduk kuulub ettevõttele, kuid ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et kaebaja oleks teostanud seda vedu oma erahuvides. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et asudes aktiivsele kaitsele peab menetlusosaline vähemalt looma võimaluse kontrollimiseks tema, looma võimaluse kontrollida tema ütluste usaldusväärsust. Käesolevas asjas just selle väite kohta tõendit esitatud ei ole. Vastavalt
lg 4 p 2 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse number 561/2006 artikkel 3 punkti f, ei ole sõidumeerik kohustuslik sõidukil, mida kasutatakse sihtotstarbeliste teisaldussõidukitega, mida kasutatakse 100 kilomeetri raadiuses nende asukohast. Väärteoprotokolli kohaselt on isikule ette heidetud, et ta ei kasutanud sõidumeerikut, kui asus linnulennult 100 kilomeetri raadiuses oma tavapärasest paiknemiskohast kaugemal. Selleks on paratamatult vaja välja selgitada, mida tuleb lugeda käesolevas asjas tavapäraseks paiknemiskohaks. Euroopa Kohtu otsuses nr C-13/21 on asutud seisukohale, et ettevõtte 6 asukohast kuni 100 kilomeetri raadiust tuleb arvutada nii, et sellega peetakse silmas sirget joont, mis ei ületa 100 kilomeetrit ja mis on võimalik kaardile tõmmata, et ühendada vastavat asukohta selle koha ümber olevat maa ala tähistava ringkonna joone iga punktiga. Just selle tõttu tuleb erandi kohaldamiseks teha kindlaks sõiduki tegevusbaas, et kontrollida 100 kilomeetri raadiuse tingimust. Ja seda sätestab määruse number 561/2006 rakendamise suunisdokument, reis 2 sõidu ja puhke ajad nimega, ja see on sätestatud leheküljel 22. Euroopa Kohtu otsuses number C-124/09 on lahti selgitatud mõistet peamine tegevuskoht, ning Euroopa Kohtu otsuse nr C-297/99 punktis 21 ja järgmistes punktides on asutud seisukohale, et peamist tegevuskohta tuleb määratleda kui asukohta, mis on juhiga konkreetselt seotud. Nimelt transpordiettevõtte rajatis, kus ta oma töökohustuste tavapärase täitmise raames reeglipäraselt oma teenuse osutamist alustab ja kuhu ta selle lõpetamisel naaseb, ilma et ta saaks oma tööandjalt erijuhiseid. Lisaks sellele, selleks et lugeda ja tuvastada peamist tegevuskohta, tuleb ka lähtuda sellest, et ettevõtjal peavad olema ruumid, kus on hoiul tema põhilised äridokumendid, eelkõige raamatupidamisdokumendid, personalijuhtimisega seotud dokumendid ning oma juhtide sõidu- ja puhkeaja kohta andmeid sisaldavad dokumendid. Tööandja tegevuskohaks tuleb lugeda koht, kus asub juhi tavaline tugipunkt, kuhu juht saab naasta ehk koht liikmesriigi territooriumil, kus tööandja tegutseb stabiilselt ja tõhusalt, kus juhi tööd korraldatakse ning kus tavaliselt algab tema iganädalane puhkeperiood. Kaebaja elukohaks on aadress Kohtla-Järve linnas ning ettevõtte asukohaks on XXX. Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest tulenev erand talle ei laienenud ja ta oli kohustatud kasutama nõuetekohaselt sõidumeerikut. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaevatav kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud ning seetõttu palub kohtuväline menetleja jätta kohtul kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. MAAKOHTU SEISUKOHT Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas 7 lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Sergei Prokofjevile heidetakse ette seda, et ta juhtis 26.11.2024 kell 11:40 mootorsõidukit XXX, tegemist on sihtotstarbelise sõidukite veoks ettenähtud sõidukiga ning sõidumeerikut ei ole kohustuslik kasutada linnulennult 100 km raadiuses sõiduki tavapärasest paiknemiskohast (XXX). Kuna kontrollimise koht (XXX) jääb väljaspoole 100 km raadiust oli juht kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid kontrollimise hetkel juht ei kasutanud sõidumeerikus juhikaarti, mistõttu ei salvestunud tegelikud töö-, sõidu- ja puhkeaja andmed kaardile, jättes sellega tagamata digitaalse sõidumeeriku ja juhikaardi korrakohase toimimise ning nõuetekohase kasutamise, seega rikkus juht juhikaardi lugemise võimalusele ja andmete salvestamisele ning säilitamisele kehtestatud nõudeid. Sellega rikkus
lg 3 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artikkel 32 lg 1 ning 34 lg 1 nõudeid. Kohtu hinnangul tuleb väärteomenetlus S. Prokofjevi suhtes lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd tema käitumises puudub väärteokoosseis ja seda mitmel põhjusel. Kõigepealt juhib kohus tähelepanu asjaolule, et S. Prokofjevi kasutuses olev puksiir oli pargitud XXX parklasse ajavahemikul 25.11.2024 umbes kella 16.35st kuni 26.11.2024 kella 11:40-ni. Seda kinnitavad nii kaebaja poolt esitatud sõidumeeriku väljatrükid (väljatrükil ajavöönd UTC, millele tuleb lisada +2 tundi) ning ka kohtuvälise menetleja poolt toimikusse lisatud digimeeriku väljatrükid. Tuvastamist on leidnud see, et just sel ajal, kui S. Prokofjev käivitas sõiduki ja liikus sõidukiga mõned meetrid edasi, et teha ruumi selleks, et alla lasta puksiiril olev haagis ja lülitas sisse hüdraulika, tuli politseipatrull viidatud parklasse kontrolli teostama. Samuti on tuvastamist leidnud fakt, et S. Prokofjevi kasutuses olevas puksiirsõidukis oli kasutuses digitaalne sõidumeerik, mida kinnitavad ka kohtule esitatud sõidumeeriku väljatrükid ja milles ka vaidlus puudub. Samuti on S. Prokofjev andnud selgitusi, et digitaalse sõidumeeriku puhul sõidu alustamisel käivitub sõiduki juhtimise režiim automaatselt (nn rooli märk) ja seda kinnitas ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja M. G. (tl 31 lõpp ja pöördel). Vaidlus puudub selleski, et S. Prokofjev juhtis 26.11.2024 kella 11.40 ajal Tallinnas, XXX tema kasutuses olevat mootorsõidukit ehk puksiiri
p 41 mõttes (mootorsõiduki juhtimine on isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust), kui liigutas puksiiri mõned meetrid ettepoole, et haagis puksiiri pealt maha laadida. Seda ei ole eitanud ka S. Prokofjev ise. Keskne vaidlus on selles, kas kaebaja oli see hetk kohustatud kasutama digitaalses sõidumeerikus juhikaarti, kuna menetleja on just seda rikkumist S. Prokofjevile ette heitnud, kui manööverdas parklas mõned meetrid puksiiriga ettepoole, et lasta alla puksiiri peal olev haagis. 8 Sõidumeeriku kasutamist reguleerib
, mille lõike 3 kohaselt, kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklite 32–37 kohaselt.
lg 4 p 2 sätestab, et sõidumeerik ei ole kohustuslik sõidukil, mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 ja
Sõidumeeriku ja juhikaarti kasutamist ja selles toodud erandeid, mille puhul sõidumeeriku ja juhikaardi kasutamine kohustuslik ei ole, reguleerivad seega kaks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust – määrus nr 561/2006 ning määrus nr 165/2014. Seejuures on määrus nr 561/2006 määruse nr 165/2014 aluseks, mida sätestab määruse 165/2014 preambula p 4 (Sõidumeerikud tuleks paigaldada sõidukitesse, mille suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 561/2006). Vaidlust ei ole selles, et määrusega nr 561/2006 on kehtestatud eeskirjad kauba- ja reisijateveoga hõivatud sõidukijuhtide sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioode kohta, et ühtlustada konkurentsitingimusi sisetranspordi liikide, eriti autoveosektori osas ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust. Küll aga on ettenähtud ka erandid, kus sõidumeeriku ja juhikaardi kasutamine kohustuslik ei ole. Määruse nr 561/2006 artiklis 3 on toodud loetelu, mille kohaselt ei ole sõidumeeriku kasutamine kohustuslik ja muuhulgas ei ole see kohustuslik sihtotstarbeliste teisaldussõidukite puhul, mida kasutatakse 100 km raadiuses nende asukohast (p
mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja ning sõidukijuhi tasustamise nõuete täitmise riiklik järelevalve, mille lõike 1 kohaselt teostab Politsei- ja Piirivalveamet riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-des 130 ja 131, § 136 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 137 nimetatud mootorsõidukijuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete, sõidumeeriku ning kaardi kasutamise ja andmete säilitamise nõuete täitmise üle teel. Määruse nr 165/2014 art 3 p 1 sätestab, et sõidumeerikud paigaldatakse liikmesriigis registreeritud sõidukitesse, mida kasutatakse reisijate või kauba veoks maanteedel. Vaidlust ei saa olla selles, et XXX parkla asub eraomandis (kaebuse lisa 3), kuid selle parkla sisse ja väljasõit on kasutatav kõigile, kuivõrd puudub vastav keelumärk. Parkla sissesõidu juures asub aga märk, millel on kirjas: parkimine on lubatud ainult Vianor klientidele ja töötajatele (väärteomaterjalide lk 13). Eraomandis territoorium ei tähenda seega, et sinna ei või sisse sõita kolmandad isikud, kuna puudub vastav keelumärk. Küll aga ei saa kohtu hinnangul parklat (
p 50) võrrelda teega
p 81 mõttes (tee on jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala), kus politseil oleks põhjendatud teostada
§-s 139 toodud järelevalvet, eriti olukorras, kus sõiduk ei ole sõidu teekonda alustanud. Määruse 561/2006 art 4 p a kohaselt loetakse autoveoks sõiduki teekonda täielikult või osaliselt üldkasutataval maanteel. Seega ei olnud kohtu hinnangul S. Prokofjevi suhtes järelevalve teostamine parklas seistes üldse põhjendatud, kuivõrd juba üksnes viidatud sättest tulenevalt ei saa parklas peale või maha laadimise puhul kõnelda viidatud määruse mõistes autoveost kui sellisest, sest S. Prokofjev ei alustanud oma puksiiriga sõitu ehk teekonda ehk autovedu. Õige on kaebaja väide selleski, et ta ei olekski saanud ei juhikaarti ega ka andmeid manuaalselt sisestada enne sõidu alustamist ja seda ka kõige parema tahtmise juures, sest enne asuti tema suhtes teostama järelevalvet. Seega tuleb nõustuda kaebajaga selles, et eraomandis olevas parklas parkivat sõidukit ei ole võimalik käsitleda liikluses osaleva sõidukina ning parklas seisvas autos teostatavad toimingud ei ole käsitletavad “sõiduna” ja/või “liikluses osalemisena”, millele laieneks sõidumeeriku kasutamise kohustus. Menetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid käesolevas seadustikus sätestatud erisusi arvestades. Lõike 2 kohaselt on kohtuvälisel menetlejal ja kohtul õigus nõuda füüsiliselt ja juriidiliselt isikult väärteoasja lahendamiseks vajaliku dokumendi, eseme või muu objekti esitamist. Seega on kohtuvälise menetleja seadusest tulenev kohustus välja selgitada kõik asjaolud, et tuvastada, kas väärtegu on toime pandud või mitte ning koguma selleks tõendeid. S. Prokofjevi vastulauses toodud asjaoludega arvestamata jätmine oli täiesti põhjendamatu ja alusetu, kuivõrd tegemist ei olnud mitte ühelgi juhul paljasõnaliste väidetega ning kindlasti ei olnud need sellised asjaolud, mida ei saa pidada eluliselt usutavaks. Kohus rõhutab veelkord, et kohtuvälisel menetlejal oli võimalus ja ka kohustus S. Prokofjevi väiteid kontrollida juba enne väärteoprotokolli koostamist ja seda oli võimalik kontrollida ka enne otsuse tegemist, 12 kuid seda ei tehtud. Seega on kohtuväline menetleja mõlemal juhul rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust ning jätnud välja selgitamata kõik olulised asjaolud, kuigi S. Prokofjevi poolt olid esitatud kõik vajalikud andmed nende kontrollimiseks. Veelgi enam jääb kohtule arusaamatuks kohtuvälise menetleja väide kohtuistungil, et kaebuse esitaja, asudes aktiivsele kaitsele, ei ole ühtegi tõendit menetlejale esitanud selle kohta, et tegemist oli erahuvides sõiduga. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, on kõigi asjaolude väljaselgitamise kohustus eelkõige kohtuvälisel menetlejal endal, sh kohustus kontrollida kaebaja poolt esitatud väiteid, kuid seda kohustust on kohtuväline menetleja eiranud ja seda juba järelevalve teostamise ajal. Kaebuse esitaja on juhtinud nendele asjaoludele tähelepanu, et tegemist oli tema erahuvides huvides sõiduga ja juhtis korduvalt tähelepanu sellele ka kohtuistungitel ning esitas kohtule ja kohtuvälisele menetlejale ka vastavad tõendid. Kuivõrd kohtuväline menetleja ei ole pidanud vajalikuks kontrollida, kas vormikaamera salvestiselt nähtuv sõiduk BMW X5 reg nr XXX kuulub S. Prokofjevile, siis tegi seda kohus ise, mis kinnitab S. Prokofjevi väiteid, et ta on sõiduki BMW kasutaja ja seega oli tegemist tema erahuvides tegutsemisega.
lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõidukile paigaldatud analoog- või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumine.
lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõidukile paigaldatud analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalses sõidumeerikus salvestatud andmete või juhikaardi lugemise võimalusele või andmete säilitamisele kehtestatud nõuete rikkumine. Eeltoodust lähtuvalt ei olnud S. Prokofjev kohustatud kasutama ei sõidumeerikut ega juhikaarti määruse 561/2006 art 3 punkt f ja ka h alusel ja seega menetlusalune isik ei rikkunud
lg 3 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 32 lg 1 ning 34 lg 1 nõudeid ja ei pannud toime
Lisaks märgib kohus ka seda, et isegi kui S. Prokofjevil oleks olnud kohustus sõidumeerikut kasutada, siis antud asja tehiolusid ja sõidumeeriku kasutamise eesmärki arvestades, ei oleks olnud mõistlik mõne meetrise sõiduki liigutamise eest kohe trahvi määrata. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Seda enam, et S. Prokofjevil puuduvad varasemad väärteokaristused. Kohtu hinnangul oleks kohtuvälisel menetlejal sellisel juhul olnud ilmselgelt põhjendatud ja mõistlik juba otstarbekuse kaalutlustest lähtuvalt väärteomenetlus lõpetada. Lisaks nähtub, et kaebuse esitaja heidab kohtuvälisele menetlejale ette ka erinevaid rikkumisi toimingute läbiviimisel (nt menetleja sõidukisse sisenemine, tunnistaja protokolli mitte näitamine). Siinkohal kohus neid rikkumisi analüüsima ei hakka, kuna VTMS § 76 lg 3 kohaselt esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale kohtuvälise menetleja juhile. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ilmnesid menetlus- ja materiaalõiguse ebaõiged kohaldamised ning kuivõrd kaebuse esitaja ei ole talle väärteootsuses omistatud rikkumist toime pannud, ei ole 13 võimalik teda ka sellise teo eest karistada. Seega tuleb kaebus rahuldada, otsus tühistada täies ulatuses ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.