Obsah (7)

§ 29§ 23§ 30§ 39§ 150§ 65§ 11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Ants Mailend Laura Otto 14.08.2025, Tallinn 2-25-5484 Menetlusosalised ja nende Võlausa

§ 29lg 6).

Võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest arvates (

§ 29lg 7).

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 23lg 7).

ASJAOLUD

1. Kohtu menetluses on M. A. avaldus NKL18 OÜ (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks nimetati Ene Ahas (dtl 149).
2. Ajutine haldur esitas kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et enne pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 4500 eurot (dtl 128).
3. Kohus määras raugemise vältimiseks ning pankrotiavalduse menetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 4500 eurot, mis tuli võlgnikul, võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 7 päeva jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisest (dtl 131). Nõutud summat deposiiti ei tasutud.
4. Kohus tegi maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kaaluda kohtule avalduse esitamist pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena (dtl 159). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu 5.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise 2 tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. 6. Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega. Võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks on vähemalt 12 225,88 eurot (dtl 136), kuid puudub reaalne vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varalistest vahenditest ei piisa ka pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Raugemise vältimiseks määras kohus

§ 30

alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 7. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada

§ 29

lõigete 1 ja 2 alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (

§ 29

lg 4) ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (

§ 39lg 1).

8. Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (

§ 29lg 8).

9. ÄRS § 23 lg 1 p 1 ja lg 8 koosmõjust tulenevalt on raugemise korral enne pankroti väljakuulutamist dokumentide hoidja pankrotivõlgniku juhatuse liige. Kohus ei pea seetõttu dokumentide hoidjat määrama, vaid dokumentide hoidja on seaduses ettenähtud. Menetluskulud 10.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 150lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2).

Kohus määrab menetluskulud, sh ajutise halduri tasu, võlgniku kanda. 11. Ajutine haldur esitas taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (

§ 23lg 1).

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (

§ 23lg 2).

Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (

§ 23lg 3).

3 12. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1072,50 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 23lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 8,25 tundi.

Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 130 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1072,50 eurot, koos käibemaksuga 1308,45 eurot (

§ 23

lg 3 teine lause,

§ 65lg 1 1).

Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

1. Kohus mõistab ajutise halduri tasu välja võlgnikult, kuid määrab, see hüvitatakse ajutisele haldurile võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksust.
2. Võlausaldaja M. A. esitas 14.07.2025 kohtule taotluse ajutise halduri tasu väljamaksmisest üle jäänud deposiidi tagastamiseks (dtl 162).
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 195 lg 1 kohaselt, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise.
4. Käesoleval juhul lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse, määrab kindlaks ajutise halduri tasu ja hüvitab selle võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt. Seega on ära langenud vajadus deposiidi jäägi kasutamiseks. Kohus leiab, et põhjendatud on võlausaldaja M. A. poolt tasutud, kuid kasutamata jäänud deposiidisumma tagastamine. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab deposiidi 1691,55 eurot (30001308,45) eurot määruse resolutsioonis märgitud arvelduskontole. Võlausaldaja taotluse deposiidi hüvitamiseks
5. Võlausaldaja M. A. esitas kohtule taotluse võlgniku endiselt juhatuse liikmelt K. R. välja mõista ajutise halduri tasule vastavas summas deposiidi hüvitis (dtl 162).
6. Kohus rahuldab alljärgnevaga.
7. Juriidilisest isikust võlgniku puhul on võlausaldajal õigus nõuda ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks ning pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes oma kohustusi rikkudes on jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata (

§ 11lg 11 ja § 30 lg 3).

Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse (ÄS § 180 lg 51 teine lause).

1. Võlausaldaja tugineb taotluses asjaolule, et võlgniku püsiv maksejõuetus tekkis ajutise halduri hinnangul hiljemalt
2. aasta alguseks, kui juhatuse liikmeks oli K. R. (24.03.2023 - 14.08.2024). Vähemalt 2024.a. alguses oleks võlgniku juhatuse liige pidanud esitama pankrotiavalduse, kuid selle asemel esitas ta valeandmeid ja sõlmis võlausaldajaga kokkuleppe, mis oli aluseks võlakohustuse tekkimisele. Seejärel, kui võlausaldaja alustas täitemenetlust, alustas juhatuse liige K. R. likvideerimismenetlust, põhjustades võlausaldajale täiendavad kulud seoses pankrotiavalduse esitamisega lisaks saamata jäänud rahalisele nõudele. avalduse deposiidi hüvitamiseks. Kohus põhjendab seda 4
3. Kuna pankrotiavalduse esitas käesoleval juhul võlausaldaja, lasus K. R.l tõendamiskoormis pankrotiavalduse esitamise kohustuse puudumise asjaolude osas (

§ 11lg 1¹ ja § 30 lg 3).

K. R. pole kohtule omapoolset seisukohta esitanud ja ta pole tõendanud, et ei rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust. 22. Seega jättis K. R. oma kohustusi rikkudes pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata (

§ 11lg 1¹ ja § 30 lg 3, ÄS § 180 lg 5¹ teine lause).

Kohus mõistab K. R.lt võlausaldaja kasuks välja 1 308,45 eurot võlausaldaja poolt tasutud ja ajutise halduri tasu katteks kasutatud deposiidi hüvitamiseks. 23. Võlausaldaja nõuet viivise tasumise kohustuse märkimiseks lahendis vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 kohus ei rahulda. Säte ei kohaldu

alusel juhatuse liikmelt väljamõistetavale hüvitisele. Võlausaldaja menetluskulud 24. Pankrotimenetluse kuluks on mh menetluskulud (

§ 150lg 1 p 1).

Ka pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kuludeks

§ 150lg 1 p 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 11).

1. Võlausaldaja taotleb menetluskulude väljamõistmist summas 420 eurot (riigilõiv).
2. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Võlausaldaja taotlus tasutud riigilõivu hüvitamiseks summas 420 eurot on seega põhjendatud.
3. Arvestades käesoleva menetluse asjaolusid jätab kohus tsiviilasja menetluskulud võlgniku kanda (

§ 150lg 4).

Kohus jätab rahuldamata võlausaldaja taotluse menetluskulude välja mõistmiseks võlgniku endiselt juhatuse liikmelt (Riigikohtu 10.12.2008 määrus asjas 3-2-1112-08, p 14). 28. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldajale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud 420 eurot (riigilõiv), mis tuleb võlgnikult võlausaldaja M. A. kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik 5