) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue S. C. B. (kostja) ja XXX Eesti filiaal (laenuandja) sõlmisid 23.07.2018 järelmaksulepingu XXX tootele nimetusega: 100046611. Lepingu eritingimustes „Järelmaksu andmed“ lepiti kokku krediidijäägis 752,38 eurot, laenu tagastusperioodis 60 kuud, intressimääras 26,90% aastas, viivisemääras 24,15% aastas (päevamääraga 0,067%), esialgses krediidikulukuse määras 31,65% aastas. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku summas 62,29 eurot. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust kohaselt, jäädes võlgnevusse alates 10.11.2018 osamakse tasumisega, edastati kostjale 20.11.2018, 20.12.2018 ja 20.01.2019 meeldetuletuskirjad võlgnevuse kohta. Hoolimata vastavasisulistest teadetest, jättis kostja osamaksed tasumata, rikkudes sellega lepingust tulenevat tagasimakse kohustust. 08.02.2019 edastati laenuandaja poolt kostjale teatise, milles laenuandja andis kostjale võimaluse võlgnevuse tasumiseks ning läbirääkimiste pidamiseks 14 päeva, hoiatades kostjat, et võlgnevuse tasumata jätmisel loetakse leping ülesöelduks ning nõuded loovutatakse inkassofirmale. Kuna kostja, hoolimata talle antud täiendavast tähtajast võlgnevust ei tasunud ning oli viivituses enamgi kui kolme järjestikuse maksegraafikujärgse osamakse tasumisega, ütles laenuandaja järelmaksulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 23.02.2019, loovutades järelmaksulepingust tekkinud nõude B2 Impact OÜ-le (endise nimega OK Incure OÜ). Tulenevalt eeltoodust, palub hageja kostjalt välja mõista järelmaksulepingust tulenev põhivõlgnevus VÕS § 4034 lg 7 nõude ümberarvestuse korral summas 689,99 eurot (saadud krediit 752,38 eurot – tagasimaksed lepingu katteks kokku summas 62,29 eurot). Hageja selgitab, et esitatud nõue on tehtud juba ümberarvestatud nõudega: hageja on palunud kostjalt välja mõista 689,99 eurot (st saadud krediit 752,38 eurot – kõik tagasimaksed lepingu katteks kokku summas 62,29 eurot) ning viivis VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni 2 hagiavalduse esitamiseni kokku summas 383,69 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt S. C. B. hageja B2 Impact OÜ kasuks järelmaksulepingust XXX tulenev põhivõlgnevus 689,99 eurot ja viivise 383,69 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt 689,99 eurolt, so eurolt alates 09.02.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni; menetluskuluna kokku summa 300,00 eurot, mis koosneb maksekäsu kiirmenetluse kulu 20,00 eurot ja menetluses kokku tasutud riigilõiv summas 280,00 eurot ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 27.03.25.a. Kostjale üritati kätte toimetada ka temaga seotud postiaadressil, mis ei õnnestunud (postiasutuse märge 28.06.2025). Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt
Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Hageja on esitanud nõude juba ümberarvestusena. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 689,99 eurot (st saadud krediit 752,38 eurot – kõik tagasimaksed lepingu katteks kokku summas 62,29 eurot) ning viivise VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Seega kohus ei kontrolli antud nõude puhul vastutustundlikku laenamise põhimõtte järgimist. Kohus kontrollis lepingujärgset krediidi kulukuse määra (31,65%) ning leidis, et see ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2018 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 19,97%. Kostja sõlmis 23.07.2018 järelmaksulepingu XXX, mille krediidi kulukuse määraks on 31,65%. Seega vastas lepingute krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määradele (19,97*3=59,91%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on
Kohtukulud on
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 280 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 280 eurot. Tulenevalt
Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Seega on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud summas 300 eurot (280+20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (300 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.