Obsah (4)

§ 169§ 73§ 78§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. juuni 2025, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-7261 Kohtunik Mairi Heinsalu Kohtuistungi sekretär Irene Valge Tõlk

§ 169

järgi lühimenetluses Prokurör Dagne Mihkels Süüdistatav Andrei Kuzmenok Isikukood: 38308192228; elukoht: XXX; XXX kodakondsus; emakeel: XXX; XXX; töökoht: XXX, T OY, XXX; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Kaitsja Indrek Västriku asenduskaitsja Janek Valdma RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas: 1. Tunnistada Andrei Kuzmenok süüdi

§ 169järgi ja mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Andrei Kuzmenokile lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. 3.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Andrei Kuzmenok ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 4.

§ 78

p 1 kohaselt lugeda Andrei Kuzmenokile määratud katseaja kulgemist 1 alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1. Välja mõista Andrei Kuzmenokilt riigituludesse KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 1329 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 439,20 eurot, s.o kokku 1768,20 eurot.
2. KrMS § 180 lg 3
3. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu 147,35 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK AS-is EE351010052031000004, SWEDBANK AS-is EE522200221013264447, LUMINOR BANK AS-is EE401700017002872300, LHV PANK AS-is EE957700771001523585 ning makse tegemisel märkida viitenumber 99925700017227 ja selgitus „Andrei Kuzmenok, kriminaalasi 1-24-7261, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
4. Kohtuotsus anda süüdistatavale, kaitsjale, kannatanule ja prokurörile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav e-Toimiku kaudu hiljemalt
5. juulil
6. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud või muul alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
7. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtule teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav e-Toimiku kaudu hiljemalt
8. juulil
9. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Andrei Kuzmenokki (Kuzmenok) süüdistatakse selles, et tema, kes ta on vastavalt Viru Maakohtu 21.03.2016 kohtuotsusele nr XXX kohustatud maksma elatist oma lapse N. K. kasuks igakuiselt alates 21.03.2016 kuni N. K. täisealiseks saamiseni Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast pooles ulatuses (
10. aastast 270 eurot kuus,
11. aastast 292 eurot kuus,
12. aastast 327 eurot kuus ja
13. aastast 362.50 eurot kuus), pole seda teinud regulaarselt ja ettenähtud summades alates 30.05.
14. 2 Andrei Kuzmenok on töövõimeline, kuid on teadvalt, põhjendamatult ja süstemaatiliselt jätnud täitmata lapse ülalpidamise kohustuse, nimelt ei ole maksnud pikema perioodi jooksul elatist ettenähtud ajal ja ulatuses ega ole teinud mõistlikke jõupingutusi (otsinud piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekut) oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita. Seega pani Andrei Kuzmenok oma tahtliku tegevusega toime laste ülalpidamise kohustuse rikkumise, hoidudes lapsevanema teadvalt kõrvale lapsele kohtu poolt välja mõistetud igakuise elatisraha maksmisest, s.o

§ 169järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas 09. detsembril 2024 Harju Maakohtule menetlemiseks lühimenetluses kriminaalasja, kus on esitatud süüdistus Andrei Kuzmenokile

§ 169järgi.

Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil 9. juunil 2025, kohtuistungil tunnistas Andrei Kuzmenok ennast temale esitatud süüdistuses süüdi. Samuti taotles Andrei Kuzmenok kohtuistungil enda ülekuulamist. Prokurör leidis, et Andrei Kuzmenoki süü on kogutud tõenditega tõendamist leidnud ning taotles Andrei Kuzmenoki süüditunnistamist

§ 169järgi ja tema karistamist vangistusega 6 kuud.

Lühimenetluse sätete alusel vähendada karistust kolmandiku võrra, mis teeb karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetav vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Andrei Kuzmenok ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kaitsja leidis kokkuvõtvalt, et tema hinnangul ei ole Andrei Kuzmenoki poolt tahtlik elatise maksmisest kõrvalehoidumine tõendatud, tegemist on objektiivse makseraskusega, mistõttu palus ta oma kaitsealuse mõista talle esitatud süüdistuses õigeks. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdistatava, prokuröri ja kaitsja seisukoha ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Oma seisukohti põhjendab kohus järgmiselt.

§ 169

sätestab kriminaalvastutuse vanema teadva kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Vanema ülalpidamiskohustus tuleneb Perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja 97, kuid käesoleva koosseisuga on ülalpidamiskohustus tagatud üksnes siis, kui elatise on välja mõistnud kohus. Seejuures ei mõjuta ülalpidamiskohustust muudatused hooldusõiguses (PKS § 96 lg 1). N. K. (sünd XXX) sünnitunnistusest /tl 20/ nähtub, et Andrei Kuzmenok on N. K. isa. Viru Maakohtu 21.03.2016 otsusega XXX /tl 6-11B/ mõisteti A. Kuzmenokilt välja elatis N. K. 3 kasuks järgmiselt:

1. a)ajavahemikus 01.04.2015-31.12.2015 tasumata osas summas 126 eurot
2. b)01.01.2016-20.03.2016 igakuiselt 215 eurot
3. c)alates 21.03.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuiselt 250 eurot kuus, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Otsus jõustus 29.04.2016. Peale seda on N. K. elatiste ja hooldusõiguse küsimustes tehtud järgmised lahendid. Viru Maakohtu 21.08.2018 kohtumäärusega asjas XXX /tl 49-52/ anti A. Kuzmenokile ainuhooldusõigus N. K. elu- ja viibimiskoha ja haridusküsimuste osas, muus osas jäi kehtima vanemate ühine hooldusõigus. Viru Maakohtu 21.12.2018 otsusega XXX /tl 53-55/ mõisteti J. K. (praegu M.) välja elatis N. K. kasuks alates 03.10.2018, mis tuli maksta N. K. vanaema L. K. arvele. Viru Maakohtu 23.02.2021 kohtumäärusega nr XXX /tl 60-62/, keeldus kohus N. K. hagi A. Kuzmenoki vastu elatise nõudes menetlusse võtmast, kuna N. K. kasuks on juba 2016. aastal A. Kuzmenokilt elatis välja mõistetud ja on olemas jõustunud kohtuotsus samas asjas. Viru Maakohtu kohtuotsusega nr XXX /tl 63-65/ vabastati N. K. ema J. T. (praegu M.) elatise maksmise kohustusest N. K.le alates 30.05.2020, sest N. K. elab ema juures ja on ema ülalpidamisel. Sellest kuupäevast alates on ka süüdistuses A. Kuzmenokile ebaregulaarset ja ettenähtud summades elatise mittemaksmist ette heidetud. Kohtutäituri vastuse kohaselt /tl 70-72/ on J. M. N. K. ees samuti elatise võlg täiteasjas XXX/, kuid see väheneb. Kannatanu J. M. (endine T.) ütlustest /tl 21-24/ nähtub, et tema ja A. Kuzmenoki kooselust sündis XXX tütar N. K.. Kooselu A. Kuzmenokiga lõppes 2014, kuid paaril korral aastal A. Kuzmenok suhtles tütrega sõnumite kaudu. Kui tütar palus abi, siis A. Kuzmenok vastas, et ta ei saa rahaliselt aidata. 2016 esitas ta hagi Viru Maakohtusse A. Kuzmenoki vastu elatise nõudes. Kuivõrd elatist oli äärmiselt raske A. Kuzmenokilt kätte saada, siis pöördus ta 2022 aastal elatise hagiga L. K. vastu (A. Kuzmenoki ema – kohtu märkus), mis aga jäeti rahuldamata. Kuivõrd A. Kuzmenok elab XXX, tal on seal uus pere ja ka töötab, on ta pöördunud ka Justiitsministeeriumi poole, et saada XXX elavalt A. Kuzmenokilt elatisraha. Ta on A. Kuzmenokilt küsinud lapse ülalpidamiseks elatisraha, aga A. Kuzmenok on öelnud, et ta raha ei anna, sest tal on ükskõik, sh kohtuotsusest, millega temalt elatis välja mõisteti. Peale lahkuminekut ei ole A. Kuzmenok andnud sentigi raha, ei ole teinud lapsele kingitusi ega ole andnud ka taskuraha. Kohtutäituri kirjadele A. Kuzmenok ei vasta. Jõhvi kohtutäitur K. M. büroo 12.10.2023 vastusest /tl 35-38/ nähtub, et N. K. elatise võla asjus on alustatud täiteasi nr XXX ning A. Kuzmenoki kontod on arestitud. A. Kuzmenok ei ole kohtutäituriga maksegraafiku osas ühendust võtnud. Võlgniku kinnisvara on müüdud enampakkumise teel 26.10.2022. Seoses A. Kuzmenoki elukohaga XXX on menetlus algatatud ka seal, alates 17.11.2021. Täiteasjas on 2023 septembri seisuga laekunud 4068.20 eurot, A. Kuzmenoki elatisvõlg N. K. ees on 31.10.2023 seisuga 15196.82 eurot. 4.12.2024 vastuses /tl 39-40/ kinnitatakse kohtutäituri büroost, et ka viimase aasta jooksul ei ole A. Kuzmenok lapsele elatist maksnud. Laekunud summa täiteasjas on endiselt 4068.20, elatise võlg 19 563,16 eurot. Panga päringute ja väljavõtete kohaselt ei ole A. Kuzmenokil pangakontot Citadeles, LHV4 s, Coopis ega Luminor pangas. On küll konto XXX, kuid seal pole raha liikunud /tl 25-30/. Eesti Töötukassa andmetel /tl 31-32/ ei ole Andrei Kuzmenok aastatel 2016-2023 olnud töötuna arvel, talle pole määratud ega makstud toetusi ega hüvitusi, ta ei ole esitanud taotlust hinnata oma töövõimet ega taotlenud töövõimetoetust. Maksu- ja Tolliameti vastusest nähtuvalt ei ole alates 2016.a Andrei Kuzmenoki eest sotsiaalmaksu tasutud. Rahvastikuregistri andmetel elab Andrei Kuzmenok alates 2019 XXX /tl 41/. Seda, et kannatanu on pöördunud ka Justiits- ja Digiministeeriumi poole piiriülese elatise nõudega ja et XXX on alustatud ka täiteasi kinnitavad nii Justiitsministeeriumist saabunud e-kiri kohtuasjas XXX /tl 66/ kui ka kannatanu J. M. poolt esitatud lisad /tl 73-77/. Nendest nähtub, et piiriülese elatisnõudega pole õnnestunud A. Kuzmenokilt XXX N. K.le elatist saada. Eelkirjeldatud tõendite pinnalt ei saa vaidlust olla selles, et A. Kuzmenok ei ole täitnud temalt Viru Maakohtu 21.03.2016 otsusega XXX välja mõistetud elatise maksmise kohustust oma lapsele N. K.le. Oma süüd tunnistas selles ka A. Kuzmenok ise kohtuistungil /09.06.2025 kohtuistungi protokoll /tl 105 pöördel/. Seega seisneb käesolevas asjas vaidlus selles, kas tegemist on A. Kuzmenoki teadliku kõrvalhoidumisega elatise maksmisest või on tegemist objektiivsest maksevõimetusest tingitud olukorraga nagu leidis kaitsja. Andrei Kuzmenok taotles kohtuistungil enda ristküsitlust /tl 105 pöördel kuni 107/. Kokkuvõtvalt selgitas ta kaitsja, prokuröri ja kohtu küsimustele vastates, et tal ei piisa sissetulekust elatise maksmiseks ja sel põhjusel ei ole ta ka N. K.le elatist maksnud. Ta omab ettevõtet kus ta ise töötab XXX (määrab endale ise palga) ja palga suurus on 1000 eurot. Ettevõtte kasum on olnud kogu aeg miinuses (ainult ühel korral 2023 aastal oli kasum 5000 eurot). Tema igakuised kulud sisaldavad korteri renti 1200 eurot ja kommunaalkulusid. Tema palgast midagi üle ei jää. XXX riik aitab neid palju, makstakse lastetoetust (200 eurot lapse kohta) ning tasutakse kolmandik korteri rendist (u 300 eurot), samuti tasutakse arsti arveid. Tal on XXX kaks last. Naine käib ka tööl ja seetõttu ei saa ta endale 8-tunniseid tööpäevi lubada. Vahel toob lapsed lasteaiast, vahel on nendega kodus kui naine on tööl. Ta on teadlik, kui palju ta peab kohtuotsuse kohaselt N. K.le elatist maksma. Alates 2020 märtsist on ta kandnud N. K.le raha kuni 500 eurot. Viimati kandis sel kuul (juunis - kohtu märkus). Süüdistatava poolt on esitatud ka tõendid töötasu kohta XXX ning et tal on XXX kaks väikest last (sünd XXX ja XXX) /tl 79-88/. Samas ühtegi tõendit selle kohta, et A. Kuzmenok oleks N. K.le raha ülekandnud, kriminaaltoimikus ei ole. Kaitsja leidis, et käesoleval juhul peaks hindama ainult tõendeid selle kohta, millised on A. Kuzmenoki sissetulekud ja kas need võimaldavad elatist maksta või mitte. Kaitsja hinnangul puudub tahtlik kõrvalehoidumine elatise maksmisest, sest tegemist on objektiivse maksejõuetusega. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on oma 06.12.2019 lahendi nr 1-18-5813 punktis 24 põhjalikult selgitanud, millistel juhtudel on tegemist elatise maksmisest kõrvalehoidmisega. Elatusraha maksmisest kõrvalehoidumisena

§ 169

tähenduses on vaadeldav see, kui isik rikub lapse ülalpidamise kohustust olukorras, kui tal on - või võiks temalt mõistlikult eeldatava käitumise korral olla - võimalik ülalpidamiskohustust täita või vähemalt teha seda suuremas ulatuses. 5 Elatusraha maksmisest kõrvalehoidumisega

§ 169

mõttes on tegemist eeskätt järgmistel juhtudel: 1) kohustatud isik ei maksa lapsele tähtaegselt elatist vaatamata sellele, et tal on selleks piisavalt vara ja ei ole mõjuvaid põhjuseid, mis takistaksid soorituse (nt pangaülekande) tegemist (nt kohustatud isiku raske haigus). Seejuures tuleb varana, mille arvelt isik peab täitma lapsele elatise maksmise kohustust, käsitada isiku kogu vara, arvestades PKS §-st 102 ja TMS §-st 132 tulenevaid erandeid.

§ 169

järgi esitatud süüdistust arutav kohus on õigustatud lähtuma PKS §-s 102 sätestatud "enese tavalise ülalpidamise" ja "enda ning lapse ühetaolise ülalpidamise" kriteeriumidest ka juhul, kui tsiviilasjas ei ole kohus selle sätte alusel elatise vähendamist otsustanud; 2) kohustatud isik maksab kohtuotsusega välja mõistetud elatist väiksemas ulatuses, kui tema varaline seisund seda võimaldaks või 3) kohustatud isik, kellel ei ole elatise nõutavas summas maksmiseks piisavalt vara, jätab elatise täielikult või osaliselt maksmata olukorras, kus ta ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita, või kus ta on end ise asetanud maksejõuetuse seisundisse. Sellise olukorraga on tegemist näiteks siis, kui elatise jätab osaliselt või täielikult maksmata isik, kes pole otsinud piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat; kes pole müünud elatise maksmiseks vara, mis pole tarvilik tema enda ülalpidamiseks PKS §-st 102 tulenevas ulatuses; kes on lahkunud vabatahtlikult töölt, ehkki tal pole uut töökohta ega vara ülalpidamiskohustuse täitmiseks, või kes võõrandab oma vara moel, et selle tagajärjel muutub ülalpidamiskohustuse täitmine võimatuks. See loetelu pole ammendav. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-59-16, p 25.) Samuti märgib Riigikohus sama lahendi punktis 26, et lisaks eeldab elatise maksmata jätmise kvalifitseerimine selle maksmisest kõrvalehoidumiseks kohtupraktika kohaselt ka seda, et elatise maksmise kohustust rikutaks süstemaatiliselt või pikema aja vältel. Ebaolulised hilinemised elatise maksmisega ei ole käsitatavad elatise maksmisest kõrvalehoidumisena

§ 169tähenduses (samas, p 26).

Prokurör tõi kohtuvaidlustes välja käesolevas menetluses tuvastatud ja A. Kuzmenoki kohtuistungil antud ütlustest tulenevalt olulised asjaolud, millega kohus igati nõustub. Kohtuistungil avaldas A. Kuzmenok, et tal on XXX kaks alaealist last, kellega elatakse koos ja kellele ülalpidamiseks kulub lisaks muudele kuludele ka raha, mistõttu N. K. ülalpidamiseks raha ei jagu. Kohus märgib, et lapsed on seaduse ees võrdsed ja sõltumata sellest, kas laps elab koos vanemaga või vanemast eraldi või on vanemal sootuks vanemlikud õigused ära võetud, on vanemal kohustus oma last ülalpidada. Seega oli kohtuistungil ka õigustatud küsimus, miks ühte last koheldakse teistest lastest erinevalt, sest XXX elavaid lapsi A. Kuzmenok peab üleval. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et A. Kuzmenok oleks pöördunud tsiviilkohtusse elatise summa vähendamiseks ega ole ka võtnud ühendust kohtutäituriga, et teha maksegraafik või kuidagi käesolevat olukorda lahendada. Ainuke makse, mis on N. K.le elatisrahana laekunud, tuli A. Kuzmenoki kinnisvara müügist 2022 aastal (4068.20 eurot). Alates 2020 aastast kuni 6 käesoleva ajani on A. Kuzmenok oma ütluste kohaselt kandnud N. K. kontole üle kokku kuni 500 eurot, kuid ühtegi tõendit selle kohta esitatud ei ole. Isegi kui oleks, on 5 aasta kohta tegemist täiesti olematu summaga, mis teeb keskmiselt ühes kuus umbes 8 eurot. Seega ei nähtu ei A. Kuzmenoki käitumisest ega ka tema ütlustest, et ta oleks kuidagigi üritanud näidata üles tahet N. K.le elatise maksmise osas. Prokuröriga tuleb nõustuda täielikult ka selles, et A. Kuzmenok on täies tööjõus ja terve mees, kes omab enda ettevõtet, töötab seal XXX ja määrab ise endale palka. Samas on A. Kuzmenoki ütlustest tulenevalt ettevõte olnud pidevalt kahjumis, kuid 2023 aastal ka kasumis. Samas ei ole kohtule esitatud ka tõendeid, millest nähtuks A. Kuzmenoki ettevõtte varaline olukord. Sellest hoolimata on tuvastamist leidnud, et A. Kuzmenokil on regulaarne sissetulek palga näol, millest N. K.le elatist maksta. Asjaolu, et ta oma palgast ei raatsi oma seadusest tulenevat ja kohtuotsusega määratud kohustust täita, ei tähenda, et tegemist oleks objektiivse makseraskusega nagu väitis kaitsja, vaid tegemist on teadliku otsusega. Oluliseks peab siinkohal kohus ka seda, et A. Kuzmenok ei ole ise teinud mingeid mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita. A. Kuzmenok selgitas, et ta ei saa lubada endale 8 tunniseid tööpäevi, sest tema naine ka töötab ning ta peab vahepeal kas lapsed lasteaiast ära tooma või siis nendega kodus olema. Esmalt juhib kohus tähelepanu sellele, et A. Kuzmenoki enda ütlustest tulenevalt käivad tema lapsed lasteaias, samuti ei nähtunud tema ütlustest, et tema või tema naine töötaks öösiti. Enamus perekondi nii Eestis kui ka väljaspool seda käivad väikeste laste kõrvalt tööl ning päevasel ajal on lapsed kas lasteaias või koolis. Üksnes asjaolu, et A. Kuzmenokile on selline eluviis mugavam või siis lihtsalt ei ole tahetud oma elukorraldust paremaks sättida, et sissetulekut suurendada, ei tähenda, et saaks rääkida mingitest makseraskusest. Lisaks on A. Kuzmenokil olemas ka autolukksepa kvalifikatsioon, mis võimaldab lisatööd leida, aga samuti on võimalus teha ka kodust tööd nagu A. Kuzmenok ka ise istungil avaldas. Seega tuleb täielikult kohtul prokuröriga nõustuda selles, et A. Kuzmenok ei ole teinud mingeid jõupingutusi selleks, et oma majanduslikku olukorda parandada ja sissetulekut suurenda, mis võimaldaks tal täita oma kohustust oma lapse N. K. ees. Eeltoodut kokkuvõttes leiab kohus, et kohtus uuritud tõenditega on üheselt tõendatud, et A. Kuzmenok on teadavalt hoidnud kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Arvestades, et alates 30.05.2020 on A. Kuzmenokilt laekunud elatise võla katteks üksnes üks makse kinnisvara müügist, on ta jätnud elatise maksmata ka süstemaatiliselt ja pikema aja vältel. Selline A. Kuzmenoki käitumine on kvalifitseeritav

§ 169järgi.

KARISTUS Vastavalt

§ 56lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 169näeb karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 1 aasta.

Kuivõrd A. Kuzmenokil on enda sõnade kohaselt sissetulek ebapiisav ning samuti on tal N. K. ees elatise võlg üle 19 000 euro, ei ole võimalik kõnelda käesoleval juhul rahalisest karistusest. 7 Vangistuse mõistmisel lähtub kohus sellest, et sisuliselt ei ole A. Kuzmenok elatist oma esimesele lapsele maksnud. Samas hõlmab süüdistus perioodi alates 30.05.2020, mille hulka kuulub ka kinnisvara müük ja selle müügist saadud elatise võla vähendamine ent see jäi siiski aastasse 2022. A. Kuzmenok on küll oma süüd tunnistanud, kuid kahetsust avaldanud ei ole. Seega karistust kergendavaid aga ka raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Sellest tulenevalt tuleb võtta karistuse määraks sanktsiooni keskmine määr, milleks on 6 kuud. Selline karistusmäär vastab kohtu hinnangul ka igati A. Kuzmenoki süü suurusele ja tema isikule. Kuivõrd aga käesolevat asja lahendati lühimenetluses (karistust vähendatakse 1/3 võrra), jääb lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. Arvestades, et karistusregistri kohaselt /tl 47/ on A. Kuzmenok varem karistamata ning selleks, et ta saaks edaspidi sissetulekut teenida ja asuda täitma oma elatise maksmise kohustust, on kohtu hinnangul igati põhjendatud jätta mõistetud karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata

§ 73lg 1 ja 3 alusel, kui A. Kuzmenok ei pane 1 aasta pikkuse katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. MENETLUSKULUD Kr

MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsjate tasu kokku 439,20 eurot /tl 93-95, 102104/ ning teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, s.o 1329 eurot ehk kokku 1768,20 eurot. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid kohus ei tuvastanud, mistõttu tuleb kõik menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja A. Kuzmenoki elatise võlgnevuse suurust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 8