Obsah (9)

§ 184§ 65§ 424§ 74§ 68§ 78§ 75§ 83§ 191

1-25-4355 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. septembril 2025, Tallinnas Kriminaalasja number 1-25-4355 Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär The

§ 184

lg 1 ja § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Liset Rohi Süüdistatav Kaimo Martõnov – isikukood 38312045239, XXX kodanik, elukoht XXX, viibimiskoht XXX, emakeel XXX, XXX, töökoht XXX, telefon XXX, e-post XXX, tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Kaimo Martõnov

§ 184

lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 1 aasta 2 kuud.

§ 65

lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 25.04.2025 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-25-1610 mõistetud karistuse, s.o 10 kuud vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat. Liitkaristusest arvata maha 25.04.2025 Viru Maakohtu otsuse järgi ärakantud karistus 16.09.-17.09.2024, s.o 2 päeva, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva. Süüdi tunnistada Kaimo Martõnov

§ 424

lg 2 järgi ning mõista karistuseks vangistus 1 aasta 9 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 25.04.2025 kohtuotsusega nr 1-25-1610 ja käesoleva otsusega

§ 65

lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust. 1

§ 74

lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 5 kuud.

§ 68

lg 1 alusel lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja alguseks 03.07.2025.

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 3 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust, täitmisele kui Kaimo Martõnov ei pane 4 aasta 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elab aadressil XXX;

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks;
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
6. ei tarvita alkoholi;
7. ei oma ega tarvita narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, v.a vastava vajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel määratud kogustes ja regulaarsusega;
8. pöördub kahe kuu jooksul pärast koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist vabalt valitud alkoholisõltuvusravi pakkuva teenuseosutaja poole ning allub sõltuvusravile;
9. osaleb sotsiaalprogrammis SÜTIK;
10. registreerub vabalt valitud psühholoogi vastuvõtule 15 päeva jooksul alates koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiselt vabanemist, teeb käitumiskontrolli ajal psühholoogiga igakülgset aktiivset koostööd, sh kohtub psühholoogiga regulaarselt vastavalt psühholoogiga kokku lepitud ajakavale;
11. allub koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist elektroonilisele valvele tähtajaga 3 kuud oma elukohas aadressil XXX. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Kaimo Martõnovi keha külge.

§ 74

lg 1 alusel määrata Kaimo Martõnov katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 78

p 1 alusel kohalduvad käitumiskontrolli nõuded pärast kohtulahendi jõustumist ning

§ 75

lg 5 alusel peatub kontrollnõuete täitmine osaliselt kandmisele kuuluva vangistuse kandmise ajaks. Kaimo Martõnovi suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ära kandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. 2 Välja mõista Kaimo Martõnovilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2215 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel ekspertiisikulud 554 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 475,44 eurot riigituludesse. Kohustada Kaimo Martõnovit tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulud ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 270,37 eurot. Menetluskulud, kogusummas 3244,44 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Selgitusse võib märkida: „Kaimo Martõnov, kriminaalasi 1-25-4355, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: - narkootilised aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - narkootiliste ainete pakendid (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; - sõiduauto Volvo V50 (registreerimismärgiga XXX) (PPA parklas Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – tagastada sõiduki omanikule A. E. (Soome ik XXX); - DVD-R plaat (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Kaimo Martõnovit (Martõnov) süüdistatakse selles, et ta omandas kohtueelses menetluses tuvastamata kohast ja isikult suures koguses (s.o koguses, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele) narkootilist ainet kanepit, mida valdas seejärel ebaseaduslikult. Eelnevalt omandatud kanepit hoidis kuni 05.05.2024 kellani 23.38 sõiduauto Audi A6 (registreerimismärgiga nr XXX) kindalaekas, mil sõiduki läbivaatuse käigus võeti ära 9,57 grammi kanepiõisikuid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 21%. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, 3 tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid (nt hašiš) kuuluvad vastavalt sotsiaalministri
4. mai
5. a määrusele nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 7,5 grammist. Seega käitles Kaimo Martõnov narkootilisi aineid koguses, millest saaks narkojoobe ca 13 inimest. Seega oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Kaimo Martõnov toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Kaimo Martõnovit selles, et tema, olles Viru Maakohtu 21.04.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-2312 karistatud

§ 424

alusel (karistus täidetud 17.07.2022), juhtis uuesti, s.o korduvalt ja tahtlikult 03.07.2025 kella 11.25 ajal Harju maakonnas Jägala-Käravete tee

1. km suunaga Jägala-Käravete
2. km mootorsõidukit Volvo V50 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,83 mg/l laiendmääramatusega ± 0,07 mg/l, lõplik tulemus 0,76 mg/l), millega ta rikkus liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p-st 1 tulenevalt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Kaimo Martõnov toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Kaimo Martõnovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 19.08.2025 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Kaimo Martõnovi süüdi tunnistamist

§ 184

lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 2 kuud.

§ 65

lg 1, 3, § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Viru Maakohtu 25.04.2025 otsusega kriminaalasjas nr 1-25-1610 mõistetud ja ära kandmata 9 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega, misjärel mõista kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest raskeima üksikkaristuse suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus. Samuti tunnistada Kaimo Martõnov süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja karistada teda 1 aasta 9 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel 4 suurendada viimati nimetatud karistust

§ 65

lg 1 kohaselt moodustatud liitkaristuse ära kandmata osa võrra, s.o 1 aasta 11 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aasta 8 kuu ja 28 päeva pikkune tähtajaline vangistus.

§ 74

lg-te 1, 2, 3 alusel määrata, et koheselt kuulub mõistetud karistusest kandmisele 5 kuu pikkune vangistus, mille kandmise alguseks lugeda

§ 68lg 1 kohaselt kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 03.07.2025.

Ülejäänud 3 aasta 3 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus jääb tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 4 aasta 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal mitte tarbima alkoholi.

§ 75

lg 2 p 2 1 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal mitte omama ega tarvitama narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, v.a vastava vajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel määratud kogustes ja regulaarsusega.

§ 75

lg 2 p 5 ja süüdistatava nõusoleku alusel kohustada süüdistatavat pöörduma kahe kuu jooksul pärast koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist vabalt valitud alkoholisõltuvusravi pakkuva teenuseosutaja poole ning alluma sõltuvusravile.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis SÜTIK.

§ 75

lg 2 p 9 ja § 75 1 lg 1 alusel määrata, et vangistuse kandmiselt vabanemise järgselt tuleb süüdistataval esimesed kolm kuud alluda elektroonilisele valvele oma elukohas XXX. Kaimo Martõnov on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks.

§ 75

lg 4 alusel kohustada süüdistatavat registreeruma vabalt valitud psühholoogi vastuvõtule 15 päeva jooksul alates koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiselt vabanemist, tegema käitumiskontrolli ajal psühholoogiga igakülgset aktiivset koostööd, sh kohtuma psühholoogiga regulaarselt vastavalt psühholoogiga kokku lepitud ajakavale. Asitõendid

§ 83

lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Sama paragrahvi lõike 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 191

alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. 5 Juhindudes

§ 83lg-test 1 ja 4, §-st 191 ja Kr

MS § 126 lg 3 p-dest 1, 2 ja 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - narkootilised ained (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - narkootiliste ainete pakendid (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; - Sõiduauto Volvo V50 (registreerimismärgiga XXX) (PPA parklas Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – tagastada sõiduki omanikule A. E. (Soome ik XXX); - DVD-R plaat (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2215 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel ekspertiisikulud 554 eurot ja määratud kaitsjatele makstud tasu 475,44 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Ka DNAekspertiisi tulemused, mis on kaasa aidanud kriminaalasja lahendamisele, kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või 6 vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 7