← Eesti

2-24-139704/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 19.05.2025.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-139704 Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi K.K vastu võla nõudes Menetlusosalised Hagihind Hageja Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja Külli Reinfeld Kostja K.K (isikukood XXX, elukoht teadmata) 366,94 eurot RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
  2. Välja mõista K.K-lt Swedbank AS-i kasuks laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus summas 308,62 eurot.
  3. Välja mõista K.K-lt Swedbank AS-i kasuks viivis põhinõudelt (308,62 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
  4. Jätta rahuldamata Swedbank AS-i hagi K.K vastu edasiulatuva viivise määras 18,9% aastas väljamõistmiseks.
  5. Määrata kindlaks Swedbank AS-i menetluskulud summas 140 eurot (riigilõiv). K.K-l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
  6. Jätta Swedbank AS-i menetluskulud 95% ulatuses K.K kanda ja 5% ulatuses Swedbank AS-i kanda.
  7. Välja mõista K.K-lt Swedbank AS-i kasuks põhjendatud ja vajalik menetluskulu summas 133 eurot.
  8. Välja mõista K.K-lt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
  9. Otsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja hagiavaldusele ei vastanud. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Hageja on hagi esitamisel teinud nõude ümberarvestuse ning arvestanud kõik kostja tasumised põhivõla katteks. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga ja edasiulatuvat viivist lepingujärgses määras 18,9% aastas. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Hageja poolt taotletud edasiulatuva viivise määr 18,9% aastas on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, mistõttu ei kuulu edasiulatuv viivis määras 18,9% aastas kostjalt väljamõistmisele. Kuivõrd krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise protsendile.
  10. 2 /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.