← Eesti

2-22-1970/40

Obsah (5)§ 436§ 230§ 442§ 122§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi 21. detsember 2023.a, Tallinnas Hagihind 640,26 eurot Menetlu

) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19).

§ 436

lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 10.03.2022.a kohtumääruses (dtl 28-30).

  1. Käesolevas asjas on hageja esitanud hagi jõustunud kohtumäärusega seadusjärgses miinimummääras väljamõistetud elatise vähendamiseks vastavalt 01.01.2022.a muutunud õiguslikule olukorrale. PKS § 2172 lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et varasemalt miinimummääras väljamõistetud elatusraha suuruseks loeti alates 01.01.2022.a 292 eurot kuus ja kui vanem või laps selle summaga ei nõustu, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
  2. Hageja palub muuta 01.12.2019.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxx väljamõistetud elatist ning määrata alates 06.02.2022.a elatis lähtudes PKS § 101 uuest redaktsioonist. Hageja leiab, et kuna viibib kostjaga kuus 10 päeva, tuleb vastavalt PKS § 101 lg-le 6 vähendada selle võrra ka elatise summat.
  3. Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et tema vajadused on suuremad kui 01.01.2022.a kehtima hakanud PKS alusel arvestatav miinimum elatis. Samuti viibib kostja iga kuu 2 hagejaga koos üksnes kuus päeva ning sellest tulenevalt ei ole alust vähendada elatist vanemaga koos veedetud aja osas.
  4. Hageja oli nõus kohtu poolt 31.10.2022.a pakutud kompromissiga tasuma kostjale alates hagi esitamisest 110 eurot kuus (dtl 228, 230). Kostja sellega ei nõustunud. Hageja oli 31.10.2023.a kohtuistungil nõus kompromissi korras tasuma kostjale alates hagi esitamisest kuni kohtuistungini 150 eurot kuus ning edaspidi 120 eurot kuus (dtl 357). Ka sellega kostja ei nõustunud. Kostja teatas kohtule, et on kompromissiga üksnes siis nõus, kui hageja tasub elatise miinimumsummas 260,33 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta
  5. aprillil (dtl 357).
  6. Kuni 31.12.2021.a kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020.a kuni 31.12.2021.a oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta).
  7. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.
  8. Vaidlust ei ole, et hagejal on kostja ülalpidamiskohustus ning et kostja elab emaga. Pooled vaidlevad igakuise elatissumma vähendamise üle. Pooled on erimeelt selles, kui suured on kostja igakuised kulud ning mitu päeva ühes kuus viibib kostja koos hagejaga.
  9. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb seaduses sätestatud miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-37-11, p 12).
  10. Kostja leiab, et tema vajadused on suuremad kui PKS § 101 lg-tes 3-5 alusel arvestatav kahekordne elatis. Kostja igakuised kulutused on väidetavalt 784,95 eurot kuus (dtl 349). Hageja vaidleb kostja igakuistele kuludele vastu ning leiab, et hageja igakuiseks kuluks ühes kuus on 362,26 eurot (dtl 135-137).
  11. Kuna hageja on esitanud vastuväited kostja igakuistele kuludele, siis peab kohus vajalikuks anda järgnevalt hinnang kulude suuruse osas.
  12. Kohus selgitab, et kohus ei ole

§ 436lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates

  1. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest (vaata Riigikohtu 22.06.2022.a kohtuotsust kohtuasjas nr 2-19-19160 punkt 13).
  2. Kohus nõustub sellega, et kostja igakuised vajalikud kulud summas 784,95 eurot on osaliselt tõendamata.
  3. Tartu Ülikooli
  4. aasta valminud uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis Lõpparuanne“ (edaspidi Lõpparuanne) kohaselt on 3 kuni 6 aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve ühes kuus 319 eurot (kättesaadav veebilehel https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2022-05/Miinimumelatis_l%C3%B5pparuanne_t 3 %C3%A4iendatud_19022020.pdf lk 38).
  5. Kostja on märkinud, et ühe kuu kulutused eluasemele on 248,47 eurot (dtl 349). Selles sisalduvad eluaseme kommunaalkulud ja eluasemelaen. Hageja leiab, et arvestades kostja esitatud tõendeid, siis saab eluasemekuluks olla kokku (134,97+25) 159,97 eurot kuus (dtl 135).
  6. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja ema eluasemelaen oli perioodil 15.11.2021.a kuni 15.03.2022.a 177,33 eurot (dtl 83) ning perioodil 25.10.2022.a kuni 25.03.2023.a 186,65 eurot (dtl 252). Nimetatud summade igakuine tasumine nähtub ka kostja seadusliku esindaja pangakontode väljavõtetest (dtl 166-185). Muid tasumisi LHV Pangale ei nähtu. Seega on paljasõnaline kostja väide, et eluasemelaen on igakuiselt 269,95 eurot. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu sellise summa pangale tasumist.
  7. Kommunaalkulude eest on tasutud märtsis 2022.a 187,23 eurot, oktoobris 2022.a 233,89 eurot, jaanuaris 2023.a 227,05 (dtl 63, 250, 330) ja septembris 2023.a 144 eurot (dtl 356). Kuna kostja on esitanud kommunaalkulude arved üksnes talvekuude eest, mil kommunaalkulud on kütte- ja elektrikulude tõttu tavapärasest suuremad, siis pole usutav, et suve ja sügiskuude kommunaalkulud on samas suuruses. 31.10.2023.a kohtuistungil selgitas kostja, et viimase kuu (september 2023.a) kommunaalkulud olid 144 eurot (dtl 356), millest võib järeldada, et kommunaalkulude suurus on keskmiselt 170 eurot kuus. Seega arvestades kohtule esitatud tõendeid ja kohtu eelnevaid selgitusi, peab kohus tõendatuks, et kostja igakuised eluasemekulud on kokku summas 178,30 eurot (186,65/2=93,30+170/2=178,30).
  8. Kostja on märkinud, et toidukulud ühes kuus on 200 eurot. Hageja leiab, et nimetatud kulud on põhjendamata, kuna tegemist on lapsega, kes alates esmaspäevast kuni reedeni viibib 8.30 kuni 16.00 lasteaias (kus lapsel on 4 kordne toitlustamine). Hageja leiab, et arvestades kostja esitatud tõendeid saab toidukuluks olla ühes kuus 111,52 eurot (dtl 136).
  9. Statistikaameti andmetel (https://www.stat.ee/et/otsing?search=tarbijahinnaindeks; tarbijahinnaindeksi kalkulaator) on tarbijahinnaindeks tõusnud aprilliks 2023 võrreldes
  10. a jaanuariga 36,6% ning toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad on tõusnud ajavahemikul augustist 2021 kuni augustini 2022 21,4% ja sealt edasi veel kuni maikuuni 2023 4%. Seega kui Lõpparuande tabelis nr 8 oli Tallinnas elava lapse (sõltumata vanusest) keskmiseks toidukuluks kuus 86 eurot, siis arvestades tarbijahinnaindeksit 25,4%, tuleks praegu keskmise lapse puhul arvestada vähemalt 108 euroga kuus. Kohus arvestab siin ka asjaoluga, et tegemist on lasteaialapsega, kes suurema osa ajast saab oma toidukorrad eeldatavalt lasteaias. Kuivõrd hageja on nõustunud toidukuluga ühes kuus summas 111,52 eurot, siis tuleb lugeda põhjendatuks nimetatud summa.
  11. Kostja on märkinud, et telefoni, interneti ja televiisori kulu ühes kuus on 23,48 eurot. Hageja leiab, et tõendatud sidekulud on kokku kuus 11,62 eurot (dtl 135-136). Kuna kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi arvet sidekulude kohta, vaid viidanud pangakonto väljavõttele, siis ei ole selge, mis teenuseid arved sisaldasid. Pangakonto väljavõttest nähtub, et perioodil 09.07.2021.a kuni 08.08.2021.a on Elisa Teleteenused AS-le tasutud 17,49 eurot kuus, perioodil 03.11.2021.a kuni 10.03.2022.a 30,98 eurot kuus ja Netflixi eest perioodil 13.12.2021.a kuni 12.03.2022.a 9,99 eurot kuus (dtl 64-65). Kuna kostja ei ole kohtule arveid esitanud, siis võtab kohus aluseks Lõpparuande, mille kohaselt moodustas 3–6 aastaste laste standardeelarves kulutused telekommunikatsioonile 0 eurot (vt lk 38). Kostja on märkinud, et talle on vajalik lisaks televiisorile ja internetile ka mobiiltelefon. Kohus leiab, et mobiiltelefoni näol, ei ole lasteaialapse puhul tegemist vältimatult vajaliku kuluga ning lasteaialaps ei vaja mobiiltelefoni, kuna ta ei viibi kodust väljas üksi ning telefonikõned vanavanematega saab ta teha vanema telefonilt. Samal põhjusel ei vaja lasteaialaps ka internetti. Küll aga peab kohus osaliselt põhjendatuks televiisori lastepaketi kulu (3,99 eurot kuus Elisas) ja Netflixi kulu 9,99 eurot. Arvestades 4 kohtu eelnevaid selgitusi, Lõpparuannet ja hageja seisukohti, loeb kohus põhjendatuks sidekuluks 11,62 eurot kuus.
  12. Kostja on märkinud, et tervisekulud ühes kuus on 20 eurot. Hageja leiab, et põhjendatud kuludeks on 5 eurot kuus, kuna kostja ei ole esitanud tõendeid nende kulude kohta (dtl 136). Kostja üks tõend ravikulude kohta 10,57 eurot (dtl 116) ei tõenda igakuiseid kulutusi. Kohus nõustub hagejaga ning leiab, et ühe kuu ravikulude arve, ei tõenda seda, et iga kuu kulub ravimitele ja vitamiinidele 20 eurot. Kostja ei ole rohkem tõendeid esitanud. Seega võtab kohus aluseks Lõpparuande, mille kohaselt moodustas 3–6 aastaste laste standardeelarves kulutused tervishoiule 6 eurot kuus (vt lk 38). Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu (vaata käesoleva kohtuotsuse punkt 22), on kohus seisukohal, et mõistlikuks ja põhjendatud tervisekuluks tuleb lugeda 8 eurot kuus.
  13. Kostja on märkinud, et hügieenikulu ühes kuus on 20 eurot. Hageja leiab, et kulud on ülepaisutatud, kuna šampoonid ja pesugeelid maksavad kuni 3 eurot, mida on vaja osta 12 korda kvartalis ning seega saab see kulu olla ühes kuus 2,5 eurot kuus (dtl 136). Ühtegi tõendit nende kulude osas kostja esitanud ei ole, vaid on viidanud tervishoiu kuludele. Hügieeni kulu ei nähtu ka kostja poolt esitatud ostukviitungitelt (dtl 91-120). Kuna kostja ei ole kohtule arveid esitanud, siis võtab kohus aluseks Lõpparuande, mille kohaselt moodustas 3–6 aastaste laste standardeelarves kulutused isiklikule hügieenile 8 eurot kuus (vt lk 38). Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu (vaata käesoleva kohtuotsuse punkt 22), on kohus seisukohal, et mõistlikuks ja põhjendatud hügieenikuluks tuleb lugeda 10 eurot kuus.
  14. Kostja on märkinud, et lasteaia tasu ühes kuus on 90 eurot. Hageja leiab, et nii huviring kui lasteaed kokku on 75,84 eurot kuus (dtl 137). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et lasteaiatasu ilma huviringita oli perioodil 02.12.2021.a kuni 10.03.2022.a 73 eurot (dtl 79) ning alates 01.02.2023.a 88,89 eurot kuus (dtl 329). Seega on tõendatud, et lasteaiatasu on igakuiselt 88,89 eurot.
  15. Kostja on märkinud, et kütusekulu ühes kuus on 25 eurot. Kostja on selgitanud, et elab Pirital, kuid kostja perearst, lasteaed ja trenn asuvad Lasnamäel. Hageja leiab, et põhjendatud kuludeks on 17,15 eurot kuus (dtl 136). Kostja poolt esitatud kviitungitest nähtub, et 18.01.2022.a kulus bensiinile 40,60 eurot (dtl 120), 10.02.2022.a 30,71 eurot, 18.02.2022.a 25,48 eurot, 28.02.2022.a 37,34 eurot ning 15.03.2022.a 37,34 eurot (dtl 119). Kostja ei ole selgitanud, miks veebruaris 2022.a on läinud kütust rohkem kui eelnevad kuud (nt vanavanemate juurde sõit vms). Kohus leiab, et kütusekulu arvestamisel tuleb võtta arvesse ka seda, et Tallinna linna elanikele on ühistransport tasuta ning kostja ei pea kõiki sõite tegema isikliku sõidukiga. Arvestades kostja poolt esitatud kütuse arveid ja kohtu eelnevaid põhjendusi, leiab kohus, et põhjendatud kütusekuluks on 20 eurot kuus.
  16. Kostja on märkinud, et huviring (jalgpall) ühes kuus on 20 eurot. Hageja sellel kulule vastu ei vaidle (dtl 357). Kuigi kostja on väitnud 31.10.2023.a kohtuistungil, et jalgpalli trenni maksumus on juba 50 eurot, siis ühtegi tõendit kohtule selle kohta esitatud ei ole. Küll aga on kostja esitanud tõendid, mis tõendavad, et jalgpalli trenni maksumus igas kuus on 20 eurot (dtl 248-249, 332), seega loeb kohus põhjendatuks huviringi kuluks 20 eurot kuus.
  17. Kostja on märkinud, et riiete ja jalanõude kulu ühes kuus on 100 eurot. Hageja leiab, et põhjendatud kuluks on 40 eurot kuus (dtl 136). Kuna kostja on nende kulude osas esitanud üksnes 2 kviitungit, millistelt nähtub, et 28.01.2022.a kulus riietele 34,96 eurot (dtl 111) ning 12.02.2022.a 18,09 eurot (dtl 117), siis võtab kohus nende kulude aluseks Lõpparuande, mille kohaselt moodustas 3–6 aastaste laste standardeelarves kulutused riietele ja jalanõudele 68 eurot kuus (vt lk 38). Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu (vaata käesoleva kohtuotsuse punkt 22), on kohus seisukohal, et mõistlikuks ja põhjendatud kuluks riietele ja jalanõudele tuleb lugeda 85 eurot kuus. 5
  18. Kostja on märkinud, et kulutused vabale ajale ühes kuus moodustavad summas 25 eurot. Nimetatud kulu sisaldab enda sünnipäeva tähistamist, sõprade sünnipäevakingid, jõulukingid sõpradele ja perele. Hageja leiab, et põhjendatud kuluks on 17,92 eurot ning sõprade sünnipäevakulud ei ole põhjendatud, sest see on kostja ema enda otsus, kas minna sünnipäevale või mitte (dtl 137). Kohus ei nõustu hagejaga, et sõprade sünnipäeval käimine ei ole lapsele vajalik. Vastupidi, sellises vanuses lapsele on sõprade leidmine ja nende sünnipäevadel käimine sotsiaalse arengu osas väga tähtis. Samuti nagu ka enda sünnipäeva pidamine ja kinos, teatris käimine. Kostja on esitanud ka tõendid kostja sünnipäeva pidamise ja kinos käimise osas (dtl 84-89). Seega leiab kohus, et vastav kulu on põhjendatud summas 25 eurot kuus.
  19. Kostja on märkinud, et kulutused majapidamistarvetele ja kodukeemiale on ühes kuus 10 eurot. Hageja vaidleb sellel kulule vastu ning leiab, et need kulud tuleb arvestada toidukulu sisse (dtl 137). Kohus leiab, et on ilmne, et vastav kulu igakuiselt tekib (pesupulber, nõudepesuvahend jne) ning tegemist ei ole toidukuluga. Lõpparuande kohaselt on loetud 3–6 aastaste laste igakuise koduse majapidamise kuluks 10 eurot kuus (vt lk 38). Seega leiab kohus, et vastav kulu summas 10 eurot on põhjendatud.
  20. Kostja on märkinud, et kulutused kodutehnikale ühes kuus on 5 eurot. Hageja sellele kulule vastu ei vaidle (dtl 137), mistõttu loeb kohus selle kulu põhjendatuks.
  21. Kostja selgitas 31.10.2023.a kohtuistungil, et kulutused ühes kuus on menetluse jooksul tõusnud, nt jalgpall kuumaksega 18 eurot, asendus kuumaksega 50 eurot, lisandus eelkool 65 eurot, ühekordne õpikute tasu 35 eurot, jalgpalli vorm 50 eurot, õue jalanõud 30 eurot, sisejalanõud 50 eurot ning turniirid 2x20 eurot (dtl 356). Hageja eelkooli kuludele vastu ei vaidle. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole esitanud ühtegi arvet, millest nähtuks, et jalgpall maksab 50 eurot, loeb kohus tõendatuks, et jalgpall maksab 20 eurot (vaata kohtuotsuse punkt 28), mille kohta on kostja esitanud ka tõendid. Samuti loeb kohus tõendamatuks jalgpalli riiete ja jalanõude eest tasutud kulud, kuna ühtegi tõendit esitatud ei ole. Samuti tuleb need kulud arvestada riiete ja jalanõude kulude hulka (kohtuotsuse punkt 29).
  22. Kohus loeb põhjendatuks eelkooli kulu 65 eurot ja ühekordse õpikute kulu 35 eurot, kuna hageja on nende kuludega nõustunud (kostja tõendeid esitanud ei ole). Seega on põhjendatud kuludeks eelkooli maksumus koos õpikutega kokku 68 eurot kuus (65+35:12).
  23. Eeltoodust tulenevalt moodustavad kostja igakuised kulud kokku 641,33 eurot (178,30+111,52+11,62+8+10+88,89+20+20+85+25+10+5+68), millest ühe vanema osa on 320,67 eurot.
  24. PKS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
  25. Seega arvestades saadud summast maha lapsetoetuse vastavalt PKS § 101 lg-le 5, on hagejale langeva ülalpidamise andmise kohustuse ulatus summas 280,67 eurot kuus (641,33:2-40).
  26. Hageja on palunud elatist vähendada ka kostjaga viibitud aja võrra, mis on hageja väidetel 10 päeva kuus. Kostja vaidleb sellele vastu ning leiab, et viibib hagejaga kuus kokku 6 päeva.
  27. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.
  28. PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab 6 proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vt otsuse p 15.5) (vt Riigikohtu 22.06.2022.a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 14.7).
  29. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vt Riigikohtu
  30. veebruari
  31. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10;
  32. oktoobri
  33. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).
  34. Harju Maakohtu 29.01.2020.a kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-19-10692 nähtub, et kostja viibib hagejaga :
  35. paarisnädala reedel kella 16.00 kuni järgmise nädala esmaspäeval kella 08.30 nii, et isa võtab lapse reede õhtul kell 16.00 lasteaiast ning viib esmaspäeva hommikul kella 08.30 tagasi lasteaeda, kui vanemad ei ole kokku leppinud teisiti;
  36. paaritu nädala reedel kella 16.00 paar tundi nii, et isa võtab lapse reede õhtul kell 16.00 lasteaiast ning viib lapse tema elukohta hiljemalt reede õhtul kella 18.00, kui vanemad ei ole kokku leppinud teisiti;
  37. lisaks on vanemad kokku leppinud, et korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud:
  38. vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja SMS-i teel.
  39. Eeltoodust nähtub, et kostja viibib suhtkuskorra määruse kohaselt hagejaga kuus kokku 6 päeva ning lisaks ka üle ühe nädala reede õhtul paar tundi (dtl 262-264).
  40. Kostja leiab, et hageja käsitlus koosviibimise arvutamise ajast ei ole õige ning koosviibimist peaks lugema tundide järgi ja ööd mitte sisse arvutama, kuna öösel ei teki hagejal kulusid. Kohus ei nõustu kostjaga sellise käsitlusega. Kohus leiab, et kui laps viibib ühe vanemaga öösel, siis vastutab see vanem öösel samamoodi lapse eest nagu päevalgi. Samuti ei saaks päevade/tundide arvu vähendada selle võrra, et laps viibib päeval lasteaias, kuna ka emaga viibitud aja jooksul viibib laps päeval lasteaias. Vanemad täidavad oma laste ülalapidamise kohustust ka siis kui laps viibib lasteaias või koolis (vaata selles osas ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21122291 punkt 21).
  41. Vaidlust ei ole, et kostja läheb lasteaeda reede hommikul kell 08.30 ning hageja võtab ta õhtul kell 16.00 lasteaiast ning viibib temaga kuni esmaspäeva hommikuni kell 08.30, mil viib kostja lasteaeda. Kohus leiab, et seega viibib kostja reede, laupäev, pühapäev hagejaga (esmaspäeva hommikut kl 08.30 ei tule lugeda päeva hulka, sest ka ema viib reede hommikul kl 08.30 lapse lasteaeda), mis teeb kokku 3 päeva nädalas. Seega on asja kohtulikul arutamisel tõendatud, et kostja viibib hagejaga iga paaris nädalal koos 3 päeva, mis teeb kuus kokku 6 päeva. Lisaks viibib kostja suhtluskorra alusel hagejaga ka iga paaritu nädala reedel 2 tundi (dtl 276), mis teeb kuus kokku lisaks 8 tundi ehk terve tööpäeva.
  42. Hageja on kohtule avaldanud, et kostja viibib lisaks suhtluskorras märgitud nädalavahetustele kostjaga ka iga nädala teisipäeva õhtust kolmapäeva hommikuni. Kostja vaidleb sellele vastu ning väidab, et nimetatud kord kehtis ainult ajutiselt ning pooled pole selles kokku leppinud. Kohus kostjaga ei nõustu.
  43. Hageja on kohtule esitanud tõendid, mis kinnitavad hageja sellekohaseid väiteid. Hageja on kohtule esitanud poolte kirjavahetuse, milles lapse ema kirjutab „kas me siis lepime 7 kokku graafikust, et teispäeva õhtul võtad last peale lasteaeda ja kolmapäeval viid lasteaeda hommikul ja neljapäeval võtad peale lasteaeda, oled paar tundi poisiga ja tood mulle ja nv üle nv jäävad nii nagu on ja kui mingeid muud muudatusi ei tule“ (dtl 16). Eeltoodust tulenevalt nähtub, et kostja ema on ise kirjalikult SMS-i teel kokku leppinud suhtluskorra muutmise (vaata 29.01.2020.a kohtumääruse punkt 1.5). Seega on pooled suhtluskorda muutnud ning see on kehtiv.
  44. Lisaks eelnevale on hageja kohtule esitanud ka tõendid, millest nähtub, et terve 2022.a oli laps iga teisipäev kuni kolmapäev hagejaga, välja arvatud mõned üksikud korrad (dtl 277319). Kohus leiab, et need üksikud korrad tuleb lugeda kaetuks reedeste tundide arvelt. Lisaks on hageja võtnud suvel kostja enda juurde ka pikemaks ajaks (dtl 293). Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit hageja väidete ümberlükkamiseks.
  45. Seega ei ole kohtul alust kahelda hageja väidetes, et kostja viibib ka 2023.a hagejaga iga nädala teisipäevast kolmapäevani. Tõendatud on, et laps viibib hagejaga lisaks suhtluskorras kokkulepitud kuuele päevale, ka iga nädala teisipäeva õhtust kolmapäeva hommikuni (kostja ema viib kostja teisipäeval lasteaeda kell 8.30, hageja võtab kostja lasteaiast kell 16.30 ja viib lasteaeda kolmapäeva hommikul kell 8.30), mis teeb nädalas kokku 1 päeva ning kuus kokku 4 päeva (vaata selles osas ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-122291 punkt 21). Hageja on käesoleval juhtumil tõendanud, et ta viibib kostjaga kuus koos 10 päeva ning sellest tulenevalt esineb antud juhul mõjuv põhjus elatise vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel.
  46. Seega vastavalt Justiitsministeeriumi lehel asuva elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) poolt tehtavale arvutusele tuleb vähendada elatist 66,67% võrra (10x100/15), mis teeb elatise summaks 93,55 eurot kuus (280,67 x 66,67% = 187,12-280,67 = 93,55).
  47. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Hageja kohustub kostjale tasuma elatist igakuiselt summas 93,55 eurot kuus. Elatis tasutakse iga kuu
  48. kuupäevaks X.I pangakontole XXX selgitusega “Elatis”.
  49. Hageja palub igakuine elatis määrata muutuva summana. Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole. Seega tuleb indekseerida väljamõistetud elatise summat 93,55 eurot iga aasta
  50. aprillil vastavalt PKS §101 lg-tele 3-
  52. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 1 58.

§ 442lg 2 p 5 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 640,26 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 59.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 60. Kooskõlas

§ 164

lg 1 jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, kuivõrd tegemist on alaealise lapse ülalpidamisasjaga. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht 8 Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2025. a otsusega nr 2-221970 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.