S § 63 lg 1 alusel ja
Mõistetud arest 20 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti kandmine ositi. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Mõistetud ja ositi kandmisele määratud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 30.08.
lg 3, ja § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime
Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollis esitatud süüdistus on arusaadav ja ta tunnistas end väärtegude toimepanemises süüdi. Väärtegude toimepanemise asjaolude kohta selgitas, et sõiduk, mida ta juhtis, toodi talle hoovi. Kuna hoov on tõkkepuuga ja ta pidi ise kodust ära minema, siis pidi auto välja viima ja teine isik pidi sellega edasi sõitma. Sõitis kuni 1 minut, see ringtee, kuhu pidi auto jätma, oli 100 meetri kaugusel. Käis liiklusteooria eksamil ja ei teadnud, kas tegi ära või mitte, pidi helistatama. Automaatset teadet sooritamise kohta ei pannud tähele. Ei tulnud selle peale et Transpordiameti kodulehelt vaadata. Ei ole vaadanud, kas juhtimisõigus kehtib. Vahepeal ei ole sõitnud, ainult kõrvalistujana. Eelmise päeva õhtul käis sõbraga saunas, pidu kestis pikalt öösel kella 2-3ni. Hommikul pesi hambaid, alkoholi maitset suus ei olnud, alkomeetrit kodus ei ole. Alguses jõi ligi 10 0,3 liitrist purki lahjat õlut, selle peale 3 rummikokteili. Ei oska karistuse kohta midagi öelda, töö ja sissetulek on olemas. Kohtutäituri pabereid ei ole tulnud, need on saadetud tööandjale. Tööandja teatas, et tulid paberid, et palgast tuleb kinni pidada. Väga palub, et karistataks rahatrahviga, korralik töökoht on olemas, suudab trahvi ära maksta. Kahetseb kõiki rikkumisi, on pikalt mõelnud sellele, alkoholi suhtes käib Libertases nõustamisel. Tööl käib kellast kellani, hommikul 7.30ks tööle ja 16.30ni. Tuleb täita päevanorm, seetõttu töötab mõnikord ka nädalavahetustel. Töötamine sõltub graafikutest. Kui võimalik, soovib karistust kanda ositi. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku süüline käitumine
lg 2 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud õigusrikkumiste toimepanemises on väärteoasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Juhtis mootorsõidukit, olles eelnevalt viinud end juhile keelatud seisundisse, tarvitas õlut, rummikokteile hiliste õhtutundideni. Hommikul piirdus hambapesuga, oma seisundit ei kontrollinud, arvas, et võib sõidukit juhtida. Juhtimisõiguse poolest selgitas, et sooritas eksami, aga ei tea tulemust, kuid kohtuväline menetleja ei pea seda usaldusväärseks. Eksam on kirjalik, vastus saabub koheselt. Ka endal on võimalik iseteenindusportaali kaudu kontrollida juhtimisõiguse kehtivust. Kohtuistungi alguses ütles menetlusalune isik, et ta kahetseb. Kohtuväline menetleja leiab, et kahetsus ei ole siiras ega tõsiseltvõetav, seda ei saa arvestada karistust kergendava asjaoluna. Riigikohus on seisukohal, et kahetsus on siiras kui isik on oma teo ohtlikkusest aru saanud. Saab väita et ta sellest aru saanud ei ole, kahetsus on paljasõnaline. Menetlusalune isik selgitas, et teda võiks karistada rahatrahviga, on võimeline tasuma. Kohtuväline menetleja ei nõustu rahatrahviga, karistusregistri andmed näitavad, et teda on korduvalt karistatud rahatrahviga, nende täitmisesse suhtub loominguliselt, jätab need tähtaegselt tasumata. Täitmata rahatrahvid on pööratud sundtäitmisele, maksab kohtutäituri kaudu. Kergemaliigilised karistused on ennast ammendanud, tuleb kohaldada aresti, et oleks aega sügavamalt järele mõelda. Arvestades riigikohtu suuniseid karistuse kohaldamiseks, õiguskorra kaitsmise huve, KarS § 56 sätestatud karistuse kohaldamise aluseid, lähtudes KarS § 63 lg 1 alusel palub karistada menetlusalust isikut
Anda menetlusalusele isikule võimalus ära kanda otsuse jõustumisest kahe kuu jooksul. Vaadates süü suurust, on süü suur, alkoholikogus mis 2 väljahingatavas õhus tuvastati, oli kerge joobe ülemmäära lähedane. Ei pea usutavaks, et ta hommikul ei saanud aru, et on seisundis, millises ei tohi mootorsõidukit juhtida, ka puudus juhtimisõigus. Väärteo subjektiivse tunnusena saab lugeda tõendatuks tahtluse. Nõustub kui karistuse kandmine määratakse ositi. Kohtu seisukoht Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.
lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
lg 2 sätetele tõendatakse juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel või juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. Menetlusalusel isikul juhtimisõigust tõendavat dokumenti ei olnud ja liiklusregistri andmete kohaselt oli juhtimisõigus 15.04.2024 kuupäeva seisuga taastamata. Eksamil käimine või vajaliku eksami sooritamine ei muuda liiklusregistri andmeid juhtimisõiguse olemasolu kohta automaatselt. Karistusregistri andmete kohaselt on teda 02.08.2023 väärteootsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest omamata vastava kategooria juhtimisõigust, sest teda kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt 13.07.2023, kuna tal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus samal põhjusel puudus. Seega oli ta
13.07.2023 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustest nähtuvalt võis otsusele esitada vaide 30 päeva jooksul ning otsus kehtib kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse saamiseni. Kuivõrd otsust ei vaidlustatud ja juhtimiselt kõrvaldamise alus, s.o juhtimisõiguse puudumine, uue kinnipidamise hetkeks ära langenud ei olnud, oli otsus 15.04.2024 kehtiv ja menetlusalusel isikul lasus mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu mootorsõiduki juhtimise keeld. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 ja 3 keeldusid, juhtides 15.04.2024 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt
§-le 91. Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et tal endiselt puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt samal põhjusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima, mis ei ole aga temas süvendanud arusaama sellest, et seni, kuni tal juhtimisõigus puudub, on tal sõiduki juhtimine keelatud. Selleks, et veenduda oma juhtimisõiguse kehtivuses pärast eksami sooritamist pidanuks ta oma juhtimisõiguse kehtivuse andmeid kontrollima Transpordiameti kodulehelt. Kuna isik väitis, et tal peaks juhtimisõigus olema taastunud, sest ta sooritas eksami, näitab seda, et menetlusalune isik tegi eksami sooritamisest oma järelduse, kuid ei kontrollinud selle vastavust tegelikkusele. Nendest andmetest saab järeldada, et menetlusalune isik oli teadlik nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Seega on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta jättis pärast 3 eksami sooritamist juhtimisõiguse taastumise kontrollimata, mistõttu pidi ta pidama võimalikuks, et ta paneb toime süüteo ja möönis sellise asjaolu võimalikkust. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse, kuid kuna menetlusalusel isikul süüteo toimepanemise ajal juhtimisõigus puudus, siis selleliigilise põhikaristuse ja lisakaristuse kohaldamine ei ole võimalik. Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükist nähtuvalt kasutati 15.04.2024.a kell 11.41 kuni 11.44 menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST ARAF-0008, mis oli taadeldud (taatlemistunnistuse nr TTRC-24/0008). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,74 ja 0,73 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,68 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Kohus leiab, et mõõtetulemus on jälgitav Mõõteseaduse § 5 lg 1 tähenduses, kuivõrd mõõtmisel on kasutatud taadeldud mõõtevahendit, mõõtmise on teinud vastava koolituse saanud ametnik ja mõõtmisel on järgitud asjakohast mõõtemetoodikat. Vastavalt
lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,68 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta
Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise tunnustega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, seda, et menetlusalune isik oli teadlik eelnevalt varaste hommikutundideni kestnud ohtrast alkoholi tarvitamisest, teadis menetlusalune isik oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Asjaolu, et pärast hammaste pesemist isik ei tunne alkoholi maitset suus, ei muuda isikut kainemaks. Kohtu arvates viitab juba enesetunne ja ilmselgelt mõningane uimasus sellele, et alkohol on endiselt organismis ning võõrutusnähud ei ole veel alanud. Vastasel juhul oleks enesetunne oluliselt halvem. Sellegipoolest asus ta sellises teadmises alkoholi tarvitamisest mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda seisundit. Samuti on teda karistatud Harju Maakohtu 19.05.2015 otsusega KarS § 424 järgi. Arvestades varasemat karistust, pidanuks menetlusalune isik olema eriti hoolikas. Menetlusalune isik tegutses juhile keelatud seisundis sõidukit juhtima asudes eesmärgipäraselt teadmises, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, olles seejuures oma varasema kriminaalkaristuse pinnalt teadlik ka sellest, et selline käitumine on nii keelatud kui ka endiselt karistatav, mis aga ei takistanud tal süütegu toime panemast. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult. 4 Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime
Karistuse mõistmine
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et need väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb alternatiivsete karistuste suurema arvu tõttu ette
lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistust mõistes tuleb lähtuda
lg 2 ettenähtud sanktsioonist kui raskeimat karistust ette nägevast seadusesättest, siis
lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud väärteokorras ühel korral mootorsõiduki juhtimise eest omamata vastava kategooria juhtimisõigust ja karistuseks määrati rahatrahv, mis on tasumata. Samuti on tal tasumata veel kaks rahatrahvi teiseliigliste väärtegude toimepanemise eest ning hilisem rahatrahv on asendatud üldkasuliku tööga. Kõige varasema rahatrahvi täitmine on aegunud. Sellised andmed näitavad, et menetlusalusel isikul ei ole aastaid olnud rahalisi vahendeid rahatrahvide tasumiseks ning rahatrahv jäetakse tasumata. Kriminaalkorras on isikut karistatud KarS § 424 alusel ning karistuseks mõisteti rahaline karistus, J.N rahalist karistust ei tasunud ning tema suhtes alustati täitemenetlus ja 2021. aastal asendas kohus tasumata rahalise karistuse vangistusega, mis omakorda asendati üldkasuliku tööga. Seega lisaks rahatrahvile on menetlusalune isik jätnud tasumata ka rahalise karistuse. Samuti kõrvaldati ta mootorsõiduki juhtimiselt 13.07.2023, kuivõrd tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kuivõrd menetlusalune isik jätkab samasugust käitumismustrit, s.o juhib sõidukit juhile keelatud seisundis ja juhtimisõiguseta, s.o ei näita üles seadusekuulekust, siis leiab kohus, et rahatrahv ei omaks menetlusalusele isikule vajalikku mõju, kuivõrd senini on selline karistusliik jäetud tasumata, s.o karistus on jäänud tulemusetuks ja seetõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Rahatrahvi kohaldamise võimatust kinnitab ka asjaolu, et menetlusalune isik on oma sõnade kohaselt tööle asunud vaid nädal tagasi, millest saab järeldada, et ta ei ole ka töötasu saanud. Pealegi on ta seni määratud rahatrahvid ja mõistetud rahalise karistuse jätnud tasumata. Käesolevas väärteoasjas arvatakse menetlusalusele isikule süüks kahe väärteo toimepanemist, mistõttu on tema süü väärtegude kogumis keskmisest suurem. Lisaks mootorsõiduki juhtimisele 5 lubatud alkoholi piirmäära ületades on menetlusalune isik samaaegselt toime pannud veel ühe liiklusalase väärteo, mis näitab menetlusaluse isiku eesmärgipärast ja järjekindlat õigusvastast käitumist ja seetõttu ka suuremat süüd. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,68 mg/l kohta, seega on lubatud alkoholipiirmäära ületatud ülemmäära lähedases määras. Seetõttu võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü
lg 2 mõttes on üle keskmise, aga kuivõrd menetlusalune isik on ühe teoga toime pannud kaks erinevat väärtegu, siis süü on selle võrra suurem. Taoline asjaolu tingib karistuse mõistmise üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Väärteomenetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Menetlusalune isik küll avaldas kahetsust, kuid kohtu arvates ei ole see kahetsus siiski päris siiras. Pigem on tegemist olukorraga, kus menetlusalune isik on asunud oma elu korda seadma ja uue väärteo toimepanemisega kaasnev järgmine karistus võib seda takistama hakata. See oli üheselt arusaadav ka sellest, et menetlusalune isik soovis, et teda karistataks rahatrahviga olukorras, kus tal on varasemad rahatrahvid tasumata ja ta on tööl käinud vaid nädal aega, s.t menetlusalune isik taotles et teda karistataks karistusega, mille täitmine käib tal üle jõu. Eripreventsiooni eesmärki arvestades peab kohus vajalikuks märkida, et menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest alles 02.08.2023, mille eest määratud rahatrahvi ei ole ta seni tasunud. Seejuures on teda karistatud ka KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, millise asenduskaristuse üldkasuliku töö näol täitis ära 07.02.2022. Selline asjaolu näitab seda, et varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud. Seega ei ole menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud karistused oma eesmärki täitnud ja ei ole sundinud menetlusalust isikut hoiduma uute liiklusalaste süütegude toimepanemist, s.t, kergemaliigiline karistus on jäänud tagajärjetuks. Selles tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti ning seda ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras vastavalt isiku süüle ja karistuse eeldatavale eesmärgile, s.o eesmärgile sundida menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Omaksvõetud kohtupraktika on seisukohal, et ka keskmise süü korral võib kohaldada karistust üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Käesoleval juhul on aga tegemist üle keskmise süüga ja isikuga, keda on samalaadse süüteo ees varasemalt karistatud. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et juhtimisõiguseta ja ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt karistuse kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku üle keskmisest süüst ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra ületavas määras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Kuna menetlusalune isik taotles mõistetava aresti ositi kandmisele määramist leiab kohus, et esitatud taotluse võib rahuldada. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt on ta asunud tööle ning pikaaegse aresti kandmine võib tingida töökoha kaotuse. Seetõttu peab kohus võimalikuks määrata mõistetav arest kandmisele ositi vältimaks menetlusalusel isikul töö kaotust. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt KarS § 66 lõikele 1 peab järjest kantava karistuse kestus olema vähemalt kaks päeva. Seetõttu võimaldab kohus küll karistuse kandmist ositi, määrates karistuse kandmiseks enam kui kahekuulise tähtaja kohtuotsuse võimaliku jõustumise kuupäevast, kuid menetlusalune isik peab ise leidma selle tähtaja jooksul need päevad, mil ta aresti kanda saab ning ära peab korraga kandma vähemalt kaks päeva järjest. Kui menetlusalune 6 isik jätab tähtaegselt aresti ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja menetlusalune isik toimetatakse aresti kandmisele ning kogu tähtajaks ära kandmata jäänud arest tuleb ära kanda ühes osas ja sellele aresti osa kandmisele enam KarS § 66 lg 1 alusel määratud ositi kandmine ei laiene. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.