Obsah (5)

§ 19§ 18§ 20§ 25§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 03.09.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-25-3010 Kohtuasi S.I avaldus võlgad

§ 19

lg-st 1 tulenev esmane eeldus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks, mille kohaselt ei tohi võlgnik olla veel püsivalt maksejõuetu. Võlgniku igakuised sissetulekud on umbes 1400 eurot. Avalduse kohaselt on võlgnikul lisasissetulekud 650 eurot FIE tulu näol, kuid usaldusisikule antud selgituse kohaselt sõltub lisatulu teenimine eelkõige põhitöökoha koormusest ja hooajalisusest. Seega ei saa väita, et selline sissetulek oleks järjepidev. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 45 970,86 eurot. Võlgnik on sõlminud täitemenetlustes kokkulepped, mille kohaselt tasub ta hetkel võlgade katteks 600 eurot kuus. Võlgniku abikaasa on samuti makseraskustes ning tema kohustused kokku on umbes 30 000 eurot. 3 Abikaasa sissetulekud on 900 eurot kuus ning ta maksab hetkel võlausaldajatele igakuiselt 1300 eurot. Võlgniku maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgniku igakuised väljaminekud 2383 eurot. Võlgnik ei ole võimeline oma sissetulekutest laenukohustusi teenindama, mida kinnitab ka asjaolu, et võlgniku suhtes on käimas kaheksa täitemenetlust. Võlgnik on küll teinud pingutusi lisasissetulekute hankimiseks, kuid on samas selgitanud, et tervis ei võimalda tal enam sellise töökoormuse jätkamist. Võlgniku selgituste kohaselt soovib ta võlgade ümberkujundamise menetlust põhjusel, et mitte kaotada oma eluaset. Arvestades võlgniku kohustuste suurust, püsivaid sissetulekuid ning asjaolu, et ka võlgniku abikaasa on makseraskustes, ei ole võlgniku makseraskused ajutise iseloomuga. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on elamine üle oma tegelike võimaluste, peamiselt laenude arvelt. Praegusel juhul oleks kohane kuulutada välja võlgniku pankrot, kuid võlgnik on väljendanud, et jääb võlgade ümberkujundamise avalduse juurde. Seega pole võimalik algatada pankrotimenetlust ega kohustustest vabastamise menetlust, kuna selleks on

§ 18lg 3 alusel vajalik võlgniku nõusolek.

Eeltoodu põhjal jääb võlgniku maksejõuetusavaldus

§ 18lg 2 p 4 ja lg 3 alusel rahuldamata.

7.2.

§ 18lg 2 ja § 54 lg 1 alusel tuleb kindlaks määrata usaldusisiku tasu.

Esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 8 tundi. Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 130 eurot (lisandub käibemaks) ning ta palub määrata usaldusisiku tasuks 1268,80 eurot (käibemaksuga). Usaldusisiku tasu vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Usaldusisiku tasu kuulub osaliselt, summas 354,40 eurot, hüvitamisele võlgniku poolt kohtu deposiitkontole kantud summa arvelt. Usaldusisik taotleb pankrotiseaduse (PankrS) § 23 lg-te 4 ja 41 ning TsMS § 183 lg 2 alusel oma tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last. Arvestades võlgniku kohustusi ning vara puudumist, ei ole maksejõuetusavalduse menetluskulusid võimalik täies ulatuses katta deposiiti tasutud summast ega võlgniku sissetulekust. Käesoleval juhul on võimalik usaldusisiku tasu osaliselt välja maksta riigi vahenditest. Tulenevalt PankrS § 23 lg-st 51 ning justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-st 1 ja §-st 2 lg 1 on riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu suurus 8 tunni eest (pooltunde 16 x 33 eurot) 528 eurot, millele lisandub käibemaks 116,16 eurot. Määruskaebus

1. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada tema avaldus võlgade ümberkujundamiseks või saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus ei hinnanud ega uurinud põhjalikult võlgniku maksevõimet. Võlgnik on tõendid oma sissetulekute, kulude ja tulevase töötulu kohta esitanud. Maakohus ei võimaldanud 4 võlgnikul täiendavalt selgitada enda olukorda ega nõudnud temalt ka lisatõendeid. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul võlad tasuda järk-järgult. Maakohus ei kaalunud piisavalt, kas ümberkujundamise plaan oleks realistlik ja täidetav. Menetluse edasine käik
2. Usaldusisik vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldmata jätta.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi tagasi maakohtule maksejõuetusavalduse uueks läbivaatamiseks ning võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise uueks otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
5. Maakohus asus ennatlikult seisukohale, et võlgniku puhul on täitmata

§ 19

lg-st 1 tulenev eeldus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks, mille kohaselt ei tohi võlgnik olla veel püsivalt maksejõuetu. 12.

1. Usaldusisiku poolt välja selgitatud andmetel on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 45 970,86 eurot. Sinna hulka kuuluvad mh Bigbank AS-iga, Credit Invest OÜ-ga ja Credit Invest OÜ-ga sõlmitud laenulepingutest tulenevad nõuded, mille osas ei ole veel jõustunud kohtulahendeid ning lisaks Bondora AS-iga, Blackhill OÜ-ga, B2 Impact OÜ-ga ning Aktiva Finance Group OÜ-ga sõlmitud laenulepingutest tulenevad nõuded, mille osas on olemas jõustunud kohtulahendid (peamiselt maksekäsud). Eelduslikult on tegemist tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuetega. 12.
2. Kohtul on kohustus tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete puhul mh kontrollida, kas krediidiandja on järginud võlaõigusseaduse (VÕS) § 403⁴ lg-st 1 tulenevat vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 11, 17, 25, 29). Tarbijast võlgniku pankrotimenetluses peab kohus tarbijakrediidi lepingu kehtivuse kontrolli tegema omal algatusel, eelkõige, kui võlausaldaja taotleb oma nõude tunnustamist üldises korras ja ka juhul, kui nõudele ei esitatud vastuväiteid. Nimetatud kohustus laieneb PankrS § 100³ lg 4 p 1 olukorrale, kui tarbijakrediidi lepingul rajaneva nõude alusdokumendina esitatud kohtulahendist ei nähtu nõude aluseks oleva tehingu tühisusele viitavate asjaolude kontrolli (TlnRnKo 28.03.2025, 2-24-1214, p 7). Euroopa Kohus on selgitanud, et liikmesriikidel on kohustus tagada isikutele tõhusad liidu õigusest tulenevad õigused. Selle kohustusega on hõlmatud eelkõige direktiivist 93/13 tulenevad õigused. Liikmesriigi kohtu kohustust kontrollida omal algatusel, ega lepingutingimused pole ebaõiglased, õigustab tarbijatele pakutava kaitse aluseks oleva avaliku huvi olemus ja tähtsus. Seetõttu ei saa tagada lepingutingimuste võimaliku ebaõiglase laadi tõhusat kontrolli, kui kohtuotsuse seadusjõud oleks kohtulahenditel, millest ei nähtu, et selline kontroll on toimunud. Asjaomane kaitse on tagatud üksnes juhul, kui pädev kohus on vähemalt korra kontrollinud, ega vaidlusaluse lepingu tingimused pole ebaõiglased, ja et selle kontrolli käigus, mida on vähemalt kokkuvõtlikult põhjendatud, ei ilmnenud ebaõiglaste tingimuste olemasolu, ning et tarbijat on nõuetekohaselt teavitatud sellest, et kui ta ei esita 5 apellatsioonkaebust riigisiseses õiguses sätestatud tähtaja jooksul, aegub tema õigus tugineda hiljem nende tingimuste võimalikule ebaõiglasele laadile (EKo, 07.11.2024, C-178/23, p-d 36–39 ja seal viidatud varasem praktika). Samad põhimõtted kohalduvad ka tarbijakrediidi sätetest, sh direktiivist 2008/48 tulenevate tarbijate õiguste puhul. 12.
3. Ringkonnakohus leiab, et viidatud seisukohad kohalduvad ka võlgade ümberkujundamise menetlusele. Kui jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude puhul nähtub, et kohus ei ole eelnevalt kontrollinud, kas krediidiandja on järginud VÕS § 403⁴ lg-st 1 tulenevat vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb seda kontrollida võlgade ümberkujundamise menetluses. 12.4.

§-s 25 sätestatud põhimõtetest tulenevalt saab ümberkujundamiskava kinnitada üksnes nende nõuete osas, mis on ka tegelikult olemas. Kohustuse olemasolu ja tegeliku suurusele peab

§ 20lg 3 järgi ümberkujundamiskava koostamisel hinnangu andma usaldusisik.

Kui usaldusisikul on alust kahelda, et võlausaldajad ei pruugi olla täitnud võlgnikule krediiti andes VÕS §-s 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet, peab usaldusisik hindama, kas võlausaldajate nõuded on VÕS § 403 4 lg-test 6 ja 7 tulenevalt ikkagi põhjendatud. Võlausaldajate nõuete põhjendatust ja suurust hindab

§ 25lg-tes 2–4 sätestatud korras esmalt usaldusisik ja seejärel kohus.

12.

1. Pärast nõuete põhjendatuse ja suuruse kontrollimist võib võlgniku kohustuste tegelik suurus osutuda usaldusisiku poolt algselt tuvastatust oluliselt väiksemaks ning see võib muuta võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimise perspektiivi.
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb saata asi maakohtule tagasi avalduse uueks läbivaatamiseks. Maakohtul tuleb avalduse läbivaatamisel määrata usaldusisikule täiendav tähtaeg nõuete põhjendatuse kontrollimiseks ja tegeliku suuruse välja selgitamiseks ning seejärel anda uus hinnang võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise eelduste olemasolule.
3. Maakohus määras kindlaks usaldusisiku tasu suuruse.

§ 54

lg-st 2 tulenevalt määrab kohus usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning maakohus peab avalduse uuesti läbi vaatama, kuulub määrus tühistamisele ka usaldusisikule tasu määramise osas. Maakohus määrab usaldusisiku tasu kindlaks

§ 18lg 2 ja § 54 lg 2 alusel avalduse uuel läbivaatamisel.

15. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab TsMS § 173 lg 3 ja § 177 lg-te 1 ja 2 järgi maakohus. 16.

§ 18lg 10 teise lause kohaselt saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) 6