Obsah (4)
§ 121§ 162§ 151§ 108KOHTUOTSUS EestiVabariiginimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 11.07.2025, Tallinn Haldusasja number Haldusasi X. X kaebus Tallinna linna 26.04.2024 otsuse tü
§ 121lg 2 p 1 või 2 alusel kaebajale tagastada.
Vastustaja ei nõustu kohtu käsitlusega, et 26.04.2024 vastus on käsitletav otsusena ning 13.01.2025 vastus vaideotsusena, sest need ei vasta sellele ei sisult ega vormilt. 13.2 Tallinna Ringkonnakohus on oma 22.09.2023 lahendis haldusasjas nr 3-23-1253 selgitanud, et kohaliku omavalitsuse huvil on esimus teiste piirnevate kinnisasjade omanike ees. Kohaliku omavalitsuse seisukohta saab põhjendamatuks pidada üksnes juhul, kui see on ilmselgelt meelevaldne, ja eelkõige juhul, kui see oleks selges vastuolus maakorralduse nõuetega. 13.3 Praegusel juhul soovib vastustaja pos 1 maatüki liitmist munitsipaalomandis oleva Xxxxxx tänav T1 transpordimaaga ning seda pole alust pidada planeeringu või maakorralduse nõuetega vastuolus olevaks. Vastustaja on 05.02.2025 vastusele lisanud maakatastri kaardi, millelt nähtub, et vaidlusalune pos 1 maatükk asub Xxxxxx tänav T1 transpordimaa ja Xxxxxx tn 10 ja 12 kinnistute vahelisel alal, moodustades nn väljaulatuva hamba. Vaidlust ei saa olla ka selles, et pärast pos 1 liitmist Xxxxxx tänav T1 Transpordimaaga jäävad kõik Xxxxxx tänava äärsed kinnistud ühele joonele, väljaulatuv hammas kaob ning moodustub ühtne teekoridor. 13.4 Ka Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt on määratud Xxxxxx tn 10a maaüksus liiklusalaks ja kuna valdavalt paiknevad Xxxxxx tn T1 tänava äärsed elamumaa kinnistud ühel joonel, siis taotleb linn katastriüksust munitsipaalomandisse ning vastavalt üldplaneeringule tuleb määrata selle sihtotstarbeks transpordimaa. Nõmme üldplaneeringu kohaselt on Xxxxxx tänav olemasolev kõrvaltänav/kvartalisisene tee. Seega on ilmne, et vastustaja ettepanek liita pos 1 maatükk Xxxxxx tänav T1 transpordimaaga on kooskõlas maakorralduse nõuetega, moodustub ühtne tänavakoridor, mis on kooskõlas Nõmme üldplaneeringuga. 13.5 Kaebaja ei ole esile toonud, et vastustaja oleks andnud talle millegagi õiguspärase ootuse ning lubanud, et pos 1 tema kinnistuga liidetakse. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja nn õiguspärane ootus tekkinud varasematest seadusega mitte kooskõlas olevatest toimingutest. Nimelt on kaebaja ja/või eelnevad Xxxxxx tn 12 kinnistu omanikud rajanud piirdeaia, kommunikatsioonid ja istutanud haljastuse pos-le 1, mis ei ole neile kunagi kuulunud ja võtnud sellega teadlikult riski. 13.6 Tõsiseltvõetav ei ole ka kaebaja väide, et pos 1 munitsipaliseerimisel kaob kaebajal võimalus oma kinnistul sõidukit parkida. Arvestades kaebajale kuuluva kinnistu suurust ning asjaolu,, et tegemist on tänavate nurgal paikneva kinnistuga ja kaebaja on rajanud kinnistule eraldi juurdepääsu ka kinnisajaga piirnevalt Xxxxxx tänavalt, on kaebajal piisavalt võimalusi, et sõiduk parkida oma kinnistu piires. 4
(8)KOHTU PÕHJENDUSED 14.
§ 162
lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Vastustaja esitas koos 25.05.2025 vastusega taotluse kaebuse tagastamiseks
§ 121
lg 2 p 1 või 2 alusel, kuivõrd maa munitsipaalomandisse andmise menetluses ei ole tehtud lõplikku otsustust, mis võiks kaebaja õigusi rikkuda. Vastustaja leiab, et vastustaja 26.04.2024 teates sisalduva otsuse puhul, ei ole tegemist haldusaktiga ning 13.01.2025 otsuse puhul ei ole tegemist vaideotsusega. Kohus vastustaja käsitlusega ei nõustu. 14.1 Kohus selgitab vastustajale esmalt, et kuna kohus on kaebuse menetlusse võtnud, siis ei saa kohus kaebust tagastada, vaid jätta see
§ 151lg 2 p 1 alusel.
Seega tõlgendab kohus vastustaja taotlust taotlusena jätta kaebus läbi vaatamata. 14.2 Haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kaebaja ja Y. Y esitasid 25.04.2024 vastustajale taotluse kinnisasjale juurdelõikena liidetava maa omandamiseks ja katastriüksuse piiride muutmiseks. Nimetatud taotlus on praegusel juhul lahendatud 26.04.2024 kirjaga, milles on kaebaja taotlus jäetud Xxxxxx 10a maaüksuse pos 1 osas rahuldamata põhjusel, et seda taotletakse munitsipaalomandisse. Nimetatud kirjaga küll ei otsustatud maa munitsipaalomandisse andmise küsimust, kuid jäeti lõplikult rahuldamata kaebaja taotlus maaüksuse omandamiseks. Tegemist on kaebaja õiguste ja kohustuste muutmisele ja lõpetamisele suunatud otsusega, ning tegemist on haldusaktiga sõltumata sellest, et otsus ei ole vormistatud haldusaktidele kehtestatud nõudeid järgides. Analoogselt on vastustaja selgitavat kirja käsitletud haldusaktina ka vastustaja enda poolt viidatud haldusasjas nr 2-23-
- 14.3 Kohus jääb ka selle juurde, et vastustaja 13.01.2025 vastust kaebaja 26.04.2024 vastuväidetele tuleb käsitleda vaideotsusena ja kaebaja 26.04.2024 vastuväiteid vaidena. 14.4 Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata vastustaja taotluse kaebuse läbivaatamata jätmiseks. Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt.
- Käesoleva vaidluse esemeks on küsimus sellest, kas juurdelõige, mis on tähistatud Tallinna linna 26.04.2024 vastuse lisaks oleval skeemil maatükina pos 1 (dtl 8) tuleks liita munitsipaalomandis oleva Xxxxxx tn T1 kinnistuga või tuleks see liita kaebajale kuuluva Xxxxxx tn 12 asuva kinnisasjaga osas, milles see asub Xxxxxx tn 12 kinnisasja ees. Kaebaja ja Y. Y on esitanud 25.04.2024 vastustajale taotluse Xxxxxx tn 12 kinnisasjale juurdelõikena liidetava maa omandamiseks ja katastriüksuse piiride muutmiseks. Vastustaja on seisukohal, et taotlus on põhjendatud maatüki pos 2 osas, kuid maatükk pos 1 tuleb taotleda munitsipaalomandisse. Pooled ei vaidle seejuures selle üle, et vaidlusaluse maatüki puhul on tegemist kinnisasjaga liitmiseks sobiva maaga MaaRS § 22 lg 1 3 tähenduses, st era-, munitsipaal- või riigi omandis oleva kinnisasjaga piirneva maaga, millest ei ole võimalik moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja ja mis on maakorralduse ja planeeringu nõuetest tulenevalt otstarbekas liita piirneva kinnisasjaga. Piirneva kinnisasja omanikul on sätte kohaselt õigus taotleda selle maa omandamist liitmiseks oma kinnisasjaga.
- Liitmiseks sobiva maa omandamine toimub MaaRS VI osas sätestatud alustel. MaaRS § 31 3 lg 6 sätestab, et kui kinnisasjaga liitmiseks sobivat maad taotletakse osaliselt või tervikuna riigi omandisse või munitsipaalomandisse ja selle liitmine riigi või kohaliku omavalitsuse omandis oleva maaga on planeeringu ja maakorralduse nõuetega kooskõlas, ei kuulu riigi või 5
(8)kohaliku omavalitsuse omandisse taotletav osa maast jagamisele teiste maad omandada soovivate isikute vahel. Ka korra § 3 lg 9 sätestab sama põhimõtte. Tallinna Halduskohus selgitas oma 22.09.2023 lahendis haldusasjas nr 3-23-1253, et nimetatud sätetest tuleneb selgelt, et olukorras, kus maakorralduse nõuetest tulenevalt oleks iseseisva kasutusvõimaluseta maatükk võimalik anda nii munitsipaalomandisse kui ka liita muu sellega piirneva kinnisasjaga, on seadusandja eelistanud kohaliku omavalitsuse huvi saada maa munitsipaalomandisse. Nimetatu tähendab sisuliselt seda, et kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa liitmine piirneva eraomandis oleva kinnisasjaga on võimalik vaid eeldusel, et kohalik omavalitsus ei pea otstarbekaks selle andmist munitsipaalomandisse. Otsatarbekuse hindamisel on kohalikul omavalitsusel seejuures avar kaalutlusruum, ent sellise hinnangu andmisel ei pea kohalik omavalitsus üksikasjalikult põhjendama, miks ta peab maa munitsipaalomandisse andmist otstarbekamaks, kui selle liitmist muu piirneva kinnisasjaga. Kohaliku omavalitsuse seisukohta, et iseseisva kasutusvõimaluseta maatükk on otstarbekas taotleda munitsipaalomandisse, saab põhjendamatuks pidada vaid juhul, kui selline seisukoht on asjaolusid arvestades ilmselgelt meelevaldne ja eelkõige juhul kui see oleks ilmselges vastuolus maakorralduse nõuetega. Kohus leiab, et käesoleva asja tehiolusid arvestades see nii ei ole.
- Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et vastustaja on seisukohal, et vaidlusalune Xxxxxx tn 10a maaüksus tuleb anda munitsipaalomandisse. Nimetatu nähtub Tallinna linna ametiasutuste omavahelisest kirjavahetusest (dtl 50, 55-57). Puudub küll nõuetekohane taotlus maa munitsipaalomandisse andmiseks, kuid eelpool toodud kirjavahetuse põhjal on ilmne, et vastav taotlus esitatakse peale kohtuvaidluse lõppemist käesolevas asjas. Vastustaja on viidanud Maa-ja Ruumiameti 05.03.2025 kirjale, milles on Tallinna Linnavaraametile teada antud, et lähtuvalt kaebaja poolt esitatud kaebuse menetlusse võtmisest ei tehta täiendavaid menetlustoimingid enne vaidluse lahendamist.
- Maakorraldusseaduse § 5 lg 2 kohaselt on maakorraldusnõueteks muu hulgas kinnisasjale otstarbeka juurdepääsu tagamine (p 4), kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine (p 5), kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimine (p 6). Nagu nähtub Xxxxxx tn 10a skeemilt (dtl 8), siis asub maatükk pos 1 kinnisasjade Xxxxxx tn 12 ja 10 ees ning on pikliku kujuga, piirnedes Xxxxxx tänavaga. Xxxxxx tn 10 ja 8 piirilt on näha, et olukorras, kus maaüksus pos 1 liita Xxxxxx tn 12 kinnisasjaga (ja ka Xxxxxx tn 10 kinnisasjaga) ulatuks see sakina eemale tänavajoonest, mis lõpeb Xxxxxx tn 8 kinnisasjaga. Maakatastri kaardilt on näha kogu tänavajoon, mis jääb kaebaja kinnistuga samale poole tänavat (dtl 64). Kaardilt on näha, et tänavajoon on sirge ning maaüksuse liitmisel tekiks kahe kinnistu ulatuses sakk, st tänavajoon muutuks ebakorrapäraseks. Tänava joon Xxxxxx tn poolt selliselt, nagu ta oli paikvaatluse teostamise päeval, on nähtav paikvaatluse fotodelt IMG7.jpg (dtl 151) ja IMG10.jpg (dtl 154). Sakk, mis on tekkinud tänu sellele, et kaebaja ja Xxxxxx tn 10 kinnisasjade omanikud on oma kinnistute piire laiendanud ning püstitanud piirdeaiad ja hekid Xxxxxx 10a maaüksuse välispiirile on näha fotodelt vaatlus 2jpg (dtl 156) ja vaatlus 3 jpg (dtl 157). Fotodelt on selgelt näha maakatastri kaardilt kujutatu, mille kohaselt kujuneb Xxxxxx tn 10a kaebaja kinnistuga liitmisel olukord, kus Xxxxxx tn 10a maaüksuse osas tekib ühtsest tänavajoonest sakk. Paikvaatlusel nähtud olukord kinnitas eelpool kirjeldatut. Seega oleks liitmise tulemusel ühtne tänavajoon kaebaja kinnistu poolest osast killustunud ning ühtset joont ei saa tekkida. Seevastu pärast maaüksuse pos 1 liitmist Xxxxxx tn T1 transpordimaaga jäävad kõik Xxxxxx tn äärsed kinnistud ühele joonele ja väljaulatuv sakk kaoks ning moodustuks ühtne teekoridor.
- Ühtse tänavajoone killustamine ette ulatuva sakiga ei ole kooskõlas maakorralduse nõuetega, kuivõrd teemaa piir ei ole enam selge ja ühtlane. Kaebajal on õigus selles, et Xxxxxx tn piir ei ole paikvaatlusel nähtu kohaselt ühtne ja selge ka kaebaja kinnistu vastas asuva tänavajoone 6
(8)osas (vt dtl 157, 154). Samas nähtub katastrikaardilt (dtl 64), et katastriandmete kohaselt on joon selge. Kohtu jaoks on katastriandmete ja tegeliku olukorra erinevus aru saadav selliselt, et ka Ilvse tn vastaspool asuvate kinnistute omanikud on rajanud piirdeaiad alale, mis ei kuulu tegelikkuses nende kinnisasjade juurde, mistõttu on tegelik olukord katastriandmetest erinev (nagu ka kaebaja ja Xxxxxx tn 10 kinnisasjade puhul). Nimetatu ei tähenda, et vastustaja peaks sellist olukorda tolereerima. Ka Xxxxxx tn 11 ja 13 maaüksuste ees asuva riba võimaliku kinnisasjadega liitmise järgne olukord ei ole võrreldav olukorraga, mis tekiks juhul, kui vastustaja võimaldaks omandada Xxxxxx tn 10a maaüksuse. Xxxxxx 11 ja 13 ees asuv riba kujuline maatükk ei jää terava sakina tänavajoonele. Küsimus kas või millistel asjaoludel on vastustaja otsustanud võimaldada nimetatud maaüksused omandada, väljub käesoleva vaidluse piiridest.
- Tallinna Linnaplaneerimise Amet on oma 21.03.2022 kirjas vastustajaale selgitanud, et Nõmme linnaosa üldplaneeringu kohaselt on määratud Xxxxxx tn 10a maaüksus liiklusalaks ja valdavalt Xxxxxx T1 tänava äärsed elamumaa kinnistud paiknevad ühel joonel, taotleda katastriüksus munitsipaalomandisse ning vastavalt üldplaneeringule määrata sihtotstarbeks transpordimaa (dtl 126). Seega on ei ole ka planeeringu nõuetest tulenevalt nähtud Xxxxxx tn 10a maaüksuse liitmist juurdelõikena Xxxxxx tn 12 kinnisasja juurde, vaid see on ette nähtud liitmiseks munitsipaalomandis oleva Xxxxxx tänav T1 transpordimaaga.
- Kohtu jaoks ei ole äratuntav, et kaebaja kinnisasja piiri paiknemisel asukohas, kus see katastrikaardi kohaselt peaks olema, kuuluks eemaldamisele suur puu, mis on Xxxxxx ja Xxxxxx tn nurgal (dtl 154, 152). Puu paiknemine tänavate nurgal olukorras, kus Xxxxxx tn 10 katastriüksuse piiril asuv hekk ja aed nihutatakse katastrikaardil näidatud kinnistu piirile, ei mõjuta nimetatud puu paiknemist mingil moel. Samuti ei ole kohtu jaoks eluliselt usutav, et uue aia rajamisel saaksid kahjustatud maa sees paiknevad kommunikatsioonide ühendused. Kaebaja kinnistu piiril on tavapärane aed, mis ei vaja ehitamisel süvendamist määral, mis ulatuks kommunikatsioonideni. Samuti ei teki olukorda, kus kaebaja kaotab võimaluse oma sõidukit kinnistul parkida. Nagu nähtub paikvaatlusel tehtud fotolt IMG9.JPG (dtl 153), siis on kaebaja kinnistule olemas ka teine juurdepääs Xxxxxx tn poolt ning ka nimetatud sissepääsu ees on piisavalt kinnistu sisest ruumi autode parkimiseks. Maa- ja Ruumiameti kodulehel Xxxxxx 10 kinnistul paikneva hoone ja kinnistu katastrikaardi järgse piiri vahe on 2,95 meetrit. Arvestades, et standardse parkimiskoha pikkus tavaparklas on 2,6 meetrit, siis on see piisav selleks, et parkida sõiduk kinnistule ka Xxxxxx tn poolse sissepääsu juures. Seega ei teki kinnistu piiri viimisel selle katastrijärgsesse asukohta kaebaja jaoks olukorda, kus ta ei saa oma sõidukeid kinnistu piires enam parkida.
- Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et tal on tekkinud õiguspärane ootus vaidlusaluse maatüki omandamiseks. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja nn õiguspärane ootus tekkinud sellest, et tema ning tema õiguseellased on rajanud katastriüksuse piiridest välja poole jäävale alale heki ning piirdeaia. Kohus selgitab, et õiguspärane ootus tähendab isiku õigust loota, et avalik võim ei tagane sõnamurdlikult isikule antud lubadustest. Antud juhul ei ole kaebajale antud mingit lubadust, et vaidlusalune maaüksus tema kinnistuga liidetakse. Mitte ühestki kohtuasja materjalide juurde lisatud tõendit ei nähtu, et vastustaja oleks eelpool nimetatud toiminguteks kaebajale mingi loa andnud. Õigustatud ootust ei saa tekkida õigusvastastest toimingutest. Rajades heki, piirdeaia ning kommunikatsioonid maaüksusele pos 1, mis ei ole kunagi kaebajale kuulunud, on kaebaja ja tema õiguseellased võtnud teadliku riski, et vastavad rajatised tuleb vastustaja nõudmisel eemaldada.
- Tallinna Halduskohus selgitas oma 22.09.2023 lahendis haldusasjas nr 3-23-1253 (p 10), et MaaRS § 22 lõikes 13 ja §-dest 312 jj sätestatud iseseisva kasutusvõimaluseta maatükkide erastamise regulatsiooni eesmärk on luua lihtsustatud olukord maareformi või ka hilisema 7
(8)maakorralduse käigus tekkinud maakorralduslikult ebaloogiliste olukordade parandamiseks. Selle regulatsiooni eesmärk ei ole tingimata iseseisva kasutusvõimaluseta maatükkide liitmine piirnevate eraomandis olevate maadega, vaid vastupidi, seadusandja on esimese eelistusena näinud ette nende liitmise riigi või munitsipaalomandis olevate maatükkidega, kui see on otstarbekas.
- Antud juhul nõustub kohus vastustajaga, et vaidlusalune maatükk on maakorralduse ja planeeringu nõuetest otstarbekas anda munitsipaalomandisse eesmärgiga liita see piirneva avalikult kasutatava tänavaga. Kaebaja kinnistu paiknemine, kuju ja suurus ei tingi ülekaalukat vajadust maatüki liitmiseks kaebaja kinnisasjaga. Kaebaja kinnistu on eesmärgipäraselt kasutatav ja juurdepääsetav sõltumata sellest, kas vaidlusalune maatükk liidetakse sellega või jääb see teemaks. Samuti tagab maatüki munitsipaalomandisse andmine ühtse teemaa koridori tekkimise Xxxxxx tn äärde. Seega on kohus seisukohal, et kaebajal puudub ülekaalukas huvi selle kinnisasja omandamiseks.
- MaaRS § 313 lg 10 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 10.03.2022 määruse nr 24 „Iseseisva kasutusvõimaluseta maast maareformi käigus kinnisasjale juurdelõike tegemise kord“ § 3 lõikes 7 on sätestatud, et „/kui/ on välja selgitatud, et maa on otstarbekas iseseisva katastriüksusena anda munitsipaalomandisse, lõpetab maakorralduse läbi viija käesoleva korra alusel algatatud menetluse ja teatab sellest maa omandamiseks taotluse esitanud isikule“. Sama paragrahvi lõike 5 punktis 5 on sätestatud, et selle, kas maa on otstarbekas liita munitsipaalomandis oleva piirneva kinnisasjaga, selgitab välja maakorralduse läbiviija. Maakorralduse läbiviijaks on sama paragrahvi lõike 6 kohaselt valla- või linnavalitsus või Maa- ja Ruumiamet. Eeltoodust tuleneb, et kui kohalik omavalitsus asub kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa liitmiseks esitatud taotluse läbi vaatamisel seisukohale, et ´asjaomane maa on otstarbekas anda munitsipaalomandisse, lõpetab ta taotluse menetlemise ning võib alles seejärel asuda taotlema maa andmist munitsipaalomandisse. Antud juhul on vastustaja piisavalt põhjendanud, miks ta peab maa munitsipaalomandisse andmist põhjendatuks (vt käesoleva otsuse p-s 17 viidatud kirjavahetus) ning asjaoludest nähtuvalt ei ole hinnang meelevaldne, toimis vastustaja õiguspäraselt, kui jättis kaebaja poolt esitatud taotluse rahuldamata. Taotluse rahuldamata jätmisega vastav menetlus lõppes.
- Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. MENETLUSKULUD 27.
§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (
§ 108lg 1 ja § 109 lg 1). 28. Kohus asendab avaldatavas lahendis kaebaja ja Y. Y nimed tähemärgiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik . 8
(8)