Obsah (8)

§ 407§ 444§ 162§ 175§ 138§ 144§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik R. Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 11. august 2025. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-6978 Tsivii

§ 407

lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Küll aga ei saa kohtu hinnangul hagi rahuldada hageja taotletud sissenõutavaks muutunud viivise osas. Hageja on arvestanud viivist 0,2% päevas, s.o määras, mis oli toodud kostja arvel nr 17601 juhuks, kui hageja ei tasu tellitud töö eest esitatud ettemaksu arvet tähtaegselt. Selline viivise määr siiski ei ole ilma vastava kokkuleppeta kohalduv olukorras, kui kostja tellitud tööd ei teosta ning hagejal tekib õigus nõuda tasutud ettemakse tagastamist. Sellise kokkuleppe sõlmimisele ei ole hageja tuginenud, ka puuduvad mistahes muud viited viivisekokkuleppele sellise olukorra puhuks. Kuna kohtu hinnangul on hagi muus osas põhjendatud, arvutab kohus ise viivise suuruse viivisekalkulaatori abil (https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt) ümber võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määraga ja rahuldab hagi osaliselt.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 4. Hageja menetluskulud tuleb

§ 162

lg 4 alusel hagi rahuldamise proportsiooni arvestades 56% ulatuses jätta kostja kanda ning 44% ulatuses hageja enda kanda. 5. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja on 17.07.

1. a esitanud taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja on taotluse kätte saanud 22.07.
2. a, kuid ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul sellele vastanud.
3. Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks kokku 1693 eurot, sh hagiavalduselt tasutud riigilõiv 595 eurot ja hageja õigusabikulud 1098 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on hageja menetluskulud 595 euro suuruse riigilõivu osas põhjendatud.

§ 138

lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 sätestab, et kohtuvälised kulud on mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Riigikohtu praktikast tulenevalt on

-i mõttes menetluskuludeks need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja 3 edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda

-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel (Riigikohtu 22.06.

1. a määrus 3-2-1-63-10, p 12). Sellised kulud tuleb esitada kahjunõudena (Riigikohtu 09.02.
2. a otsus 3-2-1-138-10, p-d 26-29). Sellest tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja taotluse määrata hageja menetluskuluna kindlaks kuni hagiavalduse esitamiseni (st perioodil 19.03.
3. a – 05.05.
4. a) tekkinud kulud 4,5 tunni eest summas 549 eurot. Ka ei ole Riigikohtu praktika kohaselt põhjendatud nõuda kostjalt hageja ja advokaadi vahelise suhtluse kulude hüvitamist (Riigikohtu 27.11.
5. a. määrus 2-18-10073, p 22). Eelnevat arvestades, määrab kohus hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 1144 eurot, sh riigilõiv 595 eurot ja kohtumenetlusega seoses kantud õigusabikulud 4,5 tunni eest summas 549 eurot (122 eurot x 4,5 tundi). Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 640,64 eurot, so 56% hageja vajalikest ja põhjendatud menetluskuludest. Ülejäänud osas tuleb menetluskulud jätta hageja enda kanda.
6. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik T.G Levin 4