Obsah (9)

§ 120§ 2§ 4§ 37§ 44§ 45§ 121§ 43§ 249

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2812 Määruse kuupäev 27. august 2025 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Pilistvere Andrease Koguduse kaebus seoses Pilis

) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 4.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

5. Kohus selgitab, et

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda, ning

§ 37lg 2 p 1 järgi saab tühistamiskaebuse esitada haldusakti peale.

Haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1 tähenduses on haldusakti tunnuseks, et tegemist on reguleeriva toimega õiguslikult siduva haldusorgani poolt avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud tahteavaldusega, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi.

1. Avalikult kättesaadavatest andmetest nähtuvalt võib mõista, et kaebaja on vaidlusaluse haldusaktina välja toonud Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse esimehe
2. augusti
3. a kirja nr
4. Eesti Muinsuskaitse Selts ei ole aga avalik-õiguslik isik, vaid eraõiguslik juriidiline isik. Mainitud kirjaga teavitati üksnes kaebajat, Põhja-Sakala Vallavalitsust ja Muinsuskaitseametit, et Eesti Muinsuskaitse Selts viib ajavahemikul
5. –
6. august 2025 J. Vilmsi säilmete tuvastamiseks Pilistvere kalmistul läbi väljakaevamise. Kuna
7. augusti
8. a kirjal puudub regulatiivne sisu, ei saa ka sel põhjusel nimetatud dokumenti pidada haldusaktiks. Vastavalt sõjahaudade kaitse seaduse § 9 lg-le 1 võib Kaitseministeerium või tema määratud asutus või volitatud isik otsustada tundmatute surnute säilmete väljakaevamise ja identifitseerimise korraldamise juhul, kui on põhjendatud kahtlus, et matmispaik on sõjahaud, kuid selles asuvate säilmete olemasolu kindlakstegemine, nende arvu tuvastamine või säilmete identifitseerimine ei ole muul viisil võimalik.
9. Kuivõrd kaebusest tulenevalt nähtub kaebaja soov esitada kohtule kaebus tühistamis- ja keelamisnõudes ning kaebaja vaidlustab seda, et Pilistvere kalmistul toimub väljakaevamine J. Vilmsi säilmete tuvastamiseks, siis tõlgendab kohus, et kaebaja on esitanud kaebuse, milles nõuab tühistada haldusakt, millega otsustati Pilistvere kalmistul läbi viia väljakaevamine J. Vilmsi säilmete tuvastamiseks, ning keelata Pilistvere kalmistul J. Vilmsi säilmete väljakaevamine nende tuvastamise eesmärgil.
10. Kaebusega kohtusse pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (

§ 44lg 1).

Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (

§ 44lg 2).

Keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (

§ 45lg 1).

1. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, kuidas J. Vilmsi säilmete väljakaevamine rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja on pöördunud halduskohtusse mitte enda õiguste kaitseks, vaid avalikes huvides tagada hauarahu. Kaebuses ei ole viidatud ühelegi seadusele, mis annaks kaebuse esitajale õiguse oma liikmete, muude isikute või avalikes huvides halduskohtusse pöörduda. Kohtule teadaolevalt ei tulene kaebuse esitajale sellist õigust ühestki seadusest. 2
2. Eeltoodud põhjendustele tuginedes leiab kohus, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus Pilistvere kalmistul J. Vilmsi säilmete väljakaevamise vaidlustamiseks, mistõttu tuleb kaebus tagastada

§ 121

lg 2 p 1 alusel.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 11.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II 12. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse Pilistvere kalmistul J. Vilmsi säilmete väljakaevamise keelamiseks. 13.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

1. Riigikohtu halduskolleegium on oma
2. septembri
3. a määruses nr 3-3-1-59-14 (p-s 12) selgitanud, et esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba kohtumenetluse ajal.
4. Kuivõrd eelnevalt jõudis kohus seisukohale, et kaebaja puudub subjektiivne õigus vaidlustada Pilistvere kalmistul J. Vilmsi säilmete väljakaevamist ning kaebaja esitas kaebuse avalikes huvides (vt määruse I osa), siis puudub kaebajal ka esialgse õiguskaitse vajadus.
5. Eelnevat arvestades jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3