← Eesti

1-24-5687/33

Obsah (8)§ 345§ 73§ 78§ 14§ 44§ 21§ 56§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2025, Tallinnas Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Prokurör Tõlk Kriminaalasi Süüdistata

) § 345 lg 1 järgi ja Pride Invest OÜ § 345 lg 2 järgi lühimenetluses Sergei Saveljev, isikukood 36304210281, Eesti Vabariigi kodanik, xxxharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx, töökoht Pride Invest OÜ, kriminaalkorras karistamata Puudub Kaitsja Yaroslav Radziwill (süüdistatav loobus kohtumenetluses kaitsjast) registrikood Süüdistatav Pride Invest OÜ, 12961762, aadress Weizenbergi 10/2 Tallinn Sergei Saveljev, 36304210281 isikukood Seaduslik esindaja Kaitsja RESOLUTSIOON Ilja Sipari (süüdistatav kohtumenetluses kaitsjast) loobus 1-24-5687 Juhindudes KrMS §-de 238 lg 1 p 4 ja lg 2, 306 , 309 lg 1 ja 3, 311 ning 313 maakohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Sergei Saveljev

§ 345lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 60 päevamäära ehk 600 eurot. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Sergei Saveljevile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks rahalise karistuse 40 päevamäära ehk 400 eurot. 3.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud rahalist karistust ei pöörata täitmisele, kui Sergei Saveljev ei pane 1aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 4. Süüdi tunnistada Pride Invest OÜ

§ 345lg 2 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 4800 eurot. 5. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Pride Invest OÜ-le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks rahalise karistuse 3200 eurot. 6.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud rahalist karistust ei pöörata täitmisele, kui Pride Invest OÜ ei pane 1aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 7.

§ 78

p 1 alusel arvestada määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest ehk

  1. veebruarist
  3. Sergei Saveljevilt välja mõista riigituludesse KrMS § 180 lg 1 kohaselt menetluskuluna KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 780,80 eurot ning KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 1329 eurot.
  4. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Sergei Saveljevil tasuda menetluskulud kokku 2109,80 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE957700771001523585 LHV Pank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Sergei Saveljevi menetluskulud kriminaalasjas nr 1-24-5687“ ja viitenumber
  5. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. 2 / 24 1-24-5687
  6. Pride Invest OÜ-lt välja mõista riigituludesse KrMS §-de 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel sundraha 1329 eurot. Kaitsjale määratud tasu osutatud õigusabi eest 1354,20 eurot, tuleb jätta riigi kanda.
  7. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Pride Invest OÜ-l tasuda sundraha 1329 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Sundraha tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE957700771001523585 LHV Pank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Pride Invest OÜ menetluskulud kriminaalasjas nr 1-24-5687“ ja viitenumber
  8. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
  9. Kohus selgitab, et kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
  10. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Sergei Saveljevit süüdistatakse selles, et olles Pride Invest OÜ (registrikood xxxxxx) juhatuse liige, esitas Sergei Saveljev teadmata ajal ja viisil Pride Invest OÜ-d tsiviilasjas nr 220-133965 esindavale vandeadvokaadile V.Sle võltsitud dokumendi, mille viimane edastas
  12. jaanuari 2022 e-kirjaga Harju Maakohtule. Nimelt esitas vandeadvokaat V.S tsiviilasjas nr xxx Harju Maakohtule Pride Invest OÜ
  13. jaanuari 2022 vastuse koos lisadega. Vastuse lisadena esitati kohtule tõendina mh lisa nr 12 (Arve nr 19044 hoovimaja katuse remonditööd), mis on võltsitud.
  15. jaanuari 2022 vastuse lisast nr 12 nähtuvalt on P OÜ (registrikood xxxxxx) koostanud
  16. augustil 2019 OÜ-le Pride Invest arve nr 19044 summas 673,20 eurot, kirjeldusega „Ettemaks katusetööd Weizenbergi tn. 10 hoovi maja“. Tegelikkuses ei ole P 3 / 24 1-24-5687 OÜ nimetatud arvet koostanud ega ehitustöid aadressil Weizenbergi 10, Tallinn teostanud. P OÜ on koostanud
  17. augustil 2019 arve nr 19044 Pride Invest OÜ ainuosanikule L OÜ-le (registrikood xxxxxx) klaaspakettakende valmistamise eest summas 673,20 eurot.
  18. Võltsitud dokument esitati tõendina tsiviilkohtumenetluses, kus avaldaja Tallinn, A. Weizenbergi tn 10 korteriühistu (registrikood 80171141) palus kohtul mõista Pride Invest OÜlt avaldaja kasuks välja majanduskulude võlgnevus. Pride Invest OÜle kuulus ajavahemikus
  19. detsember 2015 kuni
  20. august 2022 korteriomand aadressil Weizenbergi 10-2, Tallinn. Võltsitud dokumentide kohtule esitamise eesmärgiks oli tõendada, et kuna Pride Invest OÜ on teostanud töid aadressil Weizenbergi 10, Tallinn ja kandnud seoses sellega kulusid, siis on äriühing õiguspäraselt keeldunud avaldajale majanduskulude maksete tegemisest. Seega esitati dokument kohtule kohustustest vabanemise eesmärgil. Eelnevaga pani Pride Invest OÜ juhatuse liige Sergei Saveljev vandeadvokaat V.S vahendusel toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise kohustustest vabanemise eesmärgil, s.o

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4. Samuti süüdistatakse Pride Invest OÜ-d (registrikood xxxxxx) kui juriidilist isikut

§ 345

lg 2 alusel selles, et Sergei Saveljev (isikukood 36304210281), olles Pride Invest OÜ ainus juhatuse liige ja tegutsedes äriühingu huvides, esitas teadmata ajal ja viisil Pride Invest OÜ-d tsiviilasjas nr xxx esindavale vandeadvokaadile V.Sle võltsitud dokumendi, mille viimane edastas

  1. jaanuar 2022 e-kirjaga Harju Maakohtule. Nimelt esitas vandeadvokaat V.S tsiviilasjas nr xxx Harju Maakohtule Pride Invest OÜ
  2. jaanuar 2022 vastuse koos lisadega. Vastuse lisadena esitati kohtule tõendina mh lisa nr 12 (Arve nr 19044 hoovimaja katuse remonditööd), mis on võltsitud.
  4. jaanuar 2022 vastuse lisast nr 12 nähtuvalt on P OÜ (registrikood xxxxxx) koostanud
  5. august 2019 OÜ-le Pride Invest arve nr 19044 summas 673,20 eurot, kirjeldusega „Ettemaks katusetööd Weizenbergi tn. 10 hoovi maja“. Tegelikkuses ei ole P OÜ nimetatud arvet koostanud ega ehitustöid aadressil Weizenbergi 10, Tallinn teostanud. P OÜ on koostanud
  6. august 2019 arve nr 19044 Pride Invest OÜ ainuosanikule L OÜ-le (registrikood xxxxxx) klaaspakettakende valmistamise eest summas 673,20 eurot.
  7. Võltsitud dokument esitati tõendina tsiviilkohtumenetluses, kus avaldaja Tallinn, A. Weizenbergi tn 10 korteriühistu (registrikood 80171141) palus kohtul mõista Pride Invest OÜlt avaldaja kasuks välja majanduskulude võlgnevus. Pride Invest OÜle kuulus ajavahemikus 4 / 24 1-24-5687
  8. detsember 2015 kuni
  9. august 2022 korteriomand aadressil Weizenbergi 10/2, Tallinn. Võltsitud dokumendi kohtule esitamise eesmärgiks oli tõendada, et kuna Pride Invest OÜ on teostanud töid aadressil Weizenbergi 10, Tallinn ja kandnud seoses sellega kulusid, siis on äriühing õiguspäraselt keeldunud avaldajale majanduskulude maksete tegemisest. Seega kasutas Sergei Saveljev võltsitud dokumenti eesmärgiga vabaneda Pride Invest OÜ kohustustest. 7.

§ 14

lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi poolt juriidilise isiku huvides. TsÜS § 31 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. ÄS § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib äriühingut. ÄS § 181 lg 1 järgi on juhatuse liikmel õigus esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes. 8. Seega, tegutsedes läbi oma juhatuse liikme Sergei Saveljevi, pani Pride Invest OÜ vandeadvokaat V.S vahendusel toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise kohustustest vabanemise eesmärgil, s.o

§ 345lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

  1. Harju Maakohtu
  2. detsembri 2024 protokollilise kohtumäärusega anti Sergei Saveljev

§ 345

lg 1 järgi ja Pride Invest OÜ

§ 345lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kohtu alla.

Kriminaalasja arutati lühimenetluses

  1. detsembril 2024 toimunud kohtuistungil.
  2. Sergei Saveljev ja Pride Invest OÜ ennast kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning jäid kohtueelses menetluses antud ütluste juurde.
  3. Prokurör leidis kohtuvaidlustes, et kohtumenetluses avaldatud ja uuritud tõendite põhjal on tõendatud süüdistuses esitatud teo toimepanemine. Prokurör taotles Sergei Saveljevi süüditunnistamist

§ 345

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 60 päevamäära.

§ 44lg 2 on päevamäära suuruseks 10 eurot, seega on rahalise karistuse suuruseks 600 eurot. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, lugedes karistuseks 400 eurot. Samuti taotles prokurör Sergei Saveljevilt sundraha väljamõistmist. 12. Prokurör taotles Pride Invest OÜ süüditunnistamist

§ 345lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 6000 eurot, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, lugedes ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 4000 eurot. Kohaldades

§ 73

lg 1 ja 3 jätta Pride Invest OÜ-le 5 / 24 1-24-5687 mõistetud ja ära kandmata rahaline karistus summas 4000 eurot Pride Invest OÜ suhtes kohaldamata ja jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata, tingimusel et Pride Invest ei pane temale määratud ühe aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti taotles prokurör Pride Invest OÜ-lt sundraha väljamõistmist.

  1. Süüdistatavad rõhutasid viimases sõnas, et dokumendi esitamise eesmärk ei olnud kuidagi seotud eesmärgiga omandada või loobuda oma õigustest. Dokumendi tsiviilmenetluses esitades üritas süüdistatav tõendada üksnes tema poolt kantud kulutusi. Tema sellisest soovist ei järeldunud see, et ta sooviks saada lahti oma kohustustest. Mingit seost ei ole arve esitamise ja kohustuse vältimise vahel. On lubamatu prokuratuuri väide, et süüdistataval oli võimalik hüpoteetiliselt edaspidi vältida oma kohustusi. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule võib isik nõuda kaasomanikelt tasaarveldust. Tasaarvelduse tegemist üksnes eriti vajalike kulude suhtes, kulud mis olid tehtud selle ühisomandis oleva ehitise päästmiseks. Antud katuse tööd ei saa kuidagi nimetada asja päästmiseks äärmiselt vajalikeks kuludeks ja seda õigust peab tõendama kohtus. Antud arvel ei olnud isegi hüpoteetiliselt mitte mingit võimalust isegi kulude vähendamiseks ja ka nendest lahti saamiseks. Lisaks seadis süüdistatav tsiviilkohtumenetluses arve kahtluse alla juba 25 päeva möödumisel selle esitamisest, välistades ükskõik mis võimaluse selle kasutamiseks kohtuotsuse tegemisel. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus käsitleb esmalt Sergei Saveljevile esitatud süüdistust

§ 345

lg 1 järgi (I), siis Pride Invest OÜ-le esitatud süüdistust

§ 345lg 2 järgi (II).

Seejärel peatub kohus mõistetaval karistusel (III). Pärast seda lahendab kohus muud kohtuotsuse tegemisel tõusetunud küsimused (IV). I 15.

§ 345

lg 1 järgi on kuriteona karistatav teadvalt võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamine eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest.

§ 345lg 2 alusel karistatakse sama teo eest juriidilist isikut.

Objektiivne koosseis seisneb võltsitud dokumendi, pitsati või stambi kasutamises. Võltsitud dokumendi kasutamise all mõeldakse selle esitamist ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele.

  1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Harju Maakohus menetles tsiviilasja nr 2-20133965, milles Tallinn, A. Weizenbergi tn 10 korteriühistu esitas avalduse OÜ Pride Invest vastu majandamiskulude tasumise nõudes. Vaidlus 6 / 24 1-24-5687 puudub ka selles, et eelnimetatud tsiviilkohtumenetluse käigus esitas OÜ Pride Invest lepinguline esindaja V.S
  2. jaanuaril 2022 Harju Maakohtule e-postiga OÜ Pride Invest täiendava seisukoha, millele oli lisatud muuhulgas ka arve nr 19044 (kirjalikus seisukohas märgitud lisana nr 12 „Arve nr 19044 hoovimaja katuse remonditööd.pdf“).
  3. jaanuari 2022 vastuse lisast nr 12 nähtuvalt on P OÜ (registrikood xxxxxx) koostanud
  4. augustil 2019 OÜ-le Pride Invest arve nr 19044 summas 673,20 eurot, kirjeldusega „Ettemaks katusetööd Weizenbergi tn. 10 hoovi maja“. Kriminaalasjas on vaidlus selles, et Sergei Saveljev ja Pride Invest OÜ ei teadnud, et tegemist on võltsitud dokumendiga. Samuti on vaidlus selles, kas sellise dokumendi esitamise eesmärgiks oli kohustustest vabanemine.
  5. Kohtupraktikas on varasemalt korduvalt leitud, et arve on käsitatav

§-de 344 ja 345 nimetatud dokumendina, kuivõrd tegemist on kirjaliku aktiga, mis sisaldab mõtteväljendust ja mis on mõeldud tõendama õiguslikult relevantseid asjaolusid (Riigikohtu lahendid asjas nr 31-1-9616, p 21 ja nr 3-1-1-20-14). Arve võltsimisega kahjustatakse

§-ga 344 kaitstavat õigushüve, s.o dokumendi puutumatust ja dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsust. Kuivõrd arvega on võimalik tõendada õiguslikult olulisi asjaolusid saab OÜ Pride Invest lepingulise esindaja poolt tsiviilkohtumenetluses esitatud arvet nr 19044 pidada dokumendiks.

  1. Võltsimine on dokumendi järeletegemine või ümbertegemine. Järeletegemine on mitteehtsa dokumendi valmistamine, ümbertegemine aga ehtsa dokumendi muutmine. Materiaalne võltsimine on dokumendi järeletegemine või ümbertegemine. Järeletegemine on dokumendi valmistamine (teksti kirjutamine, pitsati või allkirja järeletegemine) isiku poolt, kellel ei ole õigust teksti koostada või allkirja anda. Sisult võib nii valmistatud dokument olla ka õige. Ümbertegemine on dokumendi sisu muutmine või ka osaline järeletegemine – nt juurde- või vahele kirjutused, teksti maha kraapimine või muu kustutamine, kuupäeva, koha, allkirja vm teksti osaline muutmine.
  2. Kinnistusraamatu väljavõtte (I kd, tlk 74-84) andmetel oli A. Weizenbergi tn 10, Tallinn korteriomand nr 2 (kinnistusraamatu registri osa number 16126401) üldpinnaga 49,70 m2 omanik Pride Invest OÜ ning alates
  3. juuni 2022 Sergei Saveljev. Äriregistri väljatrüki (I kd, tlk 68-69, 162) kohaselt on Pride Invest OÜ (registrikood xxxxxx) registreeritud
  4. detsembril 2015 ning aadressiks on märgitud XXX-i. Pride Invest OÜ ainsaks juhatuse liikmeks on Sergei Saveljev ning 7 / 24 1-24-5687 ainuosanikuks OÜ L. L OÜ (registrikood xxxxxx) ainsaks juhatuse liikmeks ja osanikuks on Sergei Saveljev (I kd, tlk 240).
  5. Sergei Saveljev andis
  6. oktoobril 2022 kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi nii

§ 345

lg 1 kahtlustuses, kui ka Pride Invest OÜ seadusliku esindajana

§ 345lg 2 järgi esitatud kahtlustuses (I kd, tlk 60-67).

Sergei Saveljev eitas kuriteo toimepanemist. Ta selgitas, et olid mõned arusaamatused arvetega, aga need on parandatud. Ta esitas arusaamatuste kohta selgitused ka kohtule, mille põhjal kohus ei võtnud arvesse P OÜ arvet. Ta arvab, et P OÜ teostas ühtesid töid aga kirja pani teise töö. Ta ei mäleta, mis töid P OÜ tegi, aga fakt on, et P OÜ-le ta tööde eest maksis. Weizenbergi 10/2, Tallinn aadressil töötas mitu brigaadi ja ta ei mäleta täpselt, kes milliseid töid tegi. Tema palus arve P OÜ poolt esitada Pride Invest OÜ-le, aga P OÜ esitas millegipärast arve L OÜ-le. Temal sellest vahet ei olnud, sest L OÜ on Pride Invest OÜ omanik. Kohtule olid esitatud arved tööde teostamise kohta üle kümne tuhande euro kohta. Antud episood on ainult väike osa. Harju Maakohus on juba selles asjas otsuse teinud, ta sai täieliku võidu. Kohtuotsus ei põhinenud ega sõltunud kahtlustuses nimetatud arvetest. Kohtu otsustus võeti vastu teiste tõendite alusel. Sergei Saveljevi hinnangul ei ole ta arveid võltsinud.

  1. Lisaks on Sergei Saveljev
  2. novembril 2023 prokuratuurile esitatud avalduses ja taotluses kriminaalasja lõpetamiseks (I kd, tlk 170-172) märkinud, et tema ei olnud teadlik, et kohtule esitatud dokument oli võltsitud ning kinnitab, et P OÜ edastas temale selle arve. Lisaks rõhutab ta, et just tema oli see, kes juhtis kohtu tähelepanu sellele. Samas nähtub Sergei Saveljevi
  3. veebruari 2022 vastusest tsiviilkohtule asjas nr xxx (I kd, lk 173 pöördel p 5), et Pride Invest OÜ-le jääb arusaamatuks, miks P OÜ eitab arve koostamist
  4. jaanuar
  5. Pride Invest OÜ on jäänud ka selles vastuses seisukohale, et võltsimise süüdistus ei ole põhjendatud (I kd, tlk 174).
  6. Vaatamata aga sellele, et süüdistatavad kuriteo toimepanemist ei tunnistanud ning esitasid oma versiooni arve koostamise asjaolude ja selle esitamise kohta, ei ole süüdistatavate versioon kinnitust leidnud.
  7. Nimelt on P OÜ juhatuse liige U.P
  8. septembril 2022 tunnistajana ülekuulamisel (I kd, tlk 16-19) kinnitanud, et P OÜ ei ole mitte kunagi teostanud aadressil Weizenbergi 10/2, Tallinn ehitustöid ning P OÜ on väljastanud 2019 arve nr 19044 OÜ-le L. Tunnistaja selgitas, et 2019 võttis P OÜ-ga 8 / 24 1-24-5687 ühendust Sergei Saveljev, kes soovis hinnapakkumist 11 klaaspaketile. Tellimuse puhul ei soovitud akende paigaldust, mis oli tavatu, sest tavaliselt soovitakse klaaspakette koos paigaldusega. Hinnapakkumise saatis ta e-postile ning
  9. augustil 2019 koostas ta ettemaksu arve nr
  10. Sergei Saveljev palus arve koostada L OÜ nimele, mida tunnistaja ka tegi. Ettemaksu arve koostas ta summas 673,20 eurot.
  11. augustil 2019 maksti OÜ-le P arveldusarvele 673,20 eurot. Maksjaks oli Pride Invest OÜ, millele tunnistaja ei pööranud tähelepanu. Pärast raha laekumist tellis tunnistaja ettevõttest K klaaspaketid ja vastavalt kokkuleppele toimetas ta need
  12. augustil 2019 Tapa linnas aadressile XXX, kus asus eramaja. Aknad võttis vastu kõhna kehaehitusega meesterahvas, kes rääkis vene keeles. Akende kohaletoimetamise kohta koostas tunnistaja saatelehe. 2022 helistas talle A.K, kes küsis tema käest arve nr 19044 kohta, kes hiljem saatis selle kohta e-kirja. A.K lisas e-kirja manusesse arve, numbriga 19044, mis oli sarnane P OÜ arvele, kuid ei olnud P OÜ poolt väljastatud. Tegemist oli vale arvega, mida P OÜ ei ole koostanud. Nimetatud arve puhul oli formaat vale. P OÜ ei ole kunagi sellises formaadis arveid väljastanud ning nende arve blankett on püsinud muutmata 15 aastat. Teiseks esitas P OÜ arve L OÜ-le, mitte A.K poolt saadetud arvel märgitud maksjale, kelleks oli Pride Invest OÜ. Kolmandaks oli arvel märgitud vale P OÜ eposti aadress. P OÜ e-posti aadress on olnud alates 1990-ndast xxx. Neljandaks oli arvel märgitud koostajaks keegi M.S, kes on tunnistajale võõras isik ja kes ei koosta P OÜ arveid. Arveid koostab tunnistaja ise ning ettevõte PF OÜ, mis osutab ühtlasi P OÜ-le raamatupidamisteenust. Viiendaks, oli A.K poolt saadetud arvel märgitud tellitud tööks ettemaks katusetööde eest Weizenbergi 10, aga P OÜ ei ole nimetatud aadressil mitte mingeid töid teinud, sh katusetöid.
  13. U.P ülekuulamise protokollile on lisatud
  14. augusti 2019 saatelehe koopia ja arve nr 19044 (I kd, tlk 20-21), mis kinnitab tema ütlusi. Saatelehest nähtuvalt tarniti kaup P OÜ poolt L OÜ tellimusel aadressile XXX, Tapa linn. Arvest nr 19044 nähtub, et
  15. augustil 2019 esitas P OÜ arve ettevõttele L OÜ ja kauba nimetusena on märgitud klaaspaketid. Arve summaks on koos käibemaksuga 673,20 eurot. Samuti kinnitab tunnistaja ütlusi Pride Invest OÜ pangakonto nr XXXXXXXX (Swedbank AS) väljavõte ajavahemiku
  16. jaanuar 2019 kuni
  17. detsember 2019 kohta. Väljavõttest nähtub, et Pride Invest OÜ on tasunud
  18. augustil 2019 OÜ-le P 673,20 eurot. Selgitusena on märgitud „arve 19044 ettemaks“. U.P ütlusi kinnitab ka P OÜ Swedbank AS-i pangakonto nr XXXXXXXX väljavõte (I kd, lk 42), kuid ka Pride Invest OÜ Swedbank AS-i pangakonto nr XXXXXXXX väljavõte (I kd, tlk 36). 9 / 24 1-24-5687
  19. U.P
  20. novembril 2023 antud ütluste (I kd, tlk 178-179) kohaselt kasutab ta P OÜ arvete koostamiseks spetsiaalset programmi nimega Standardbook. Ta on seda programmi kasutanud alates
  21. P OÜ nimel teeb arveid ainult tema ja ta töötab osaühingus üksinda. Nimetatud programmis koostatud arved on ainult pdf-formaadis. Mingis muus formaadis arveid ei ole ta mitte kunagi koostanud ja ta ei tea, kas selline võimalus üldse programmis oleks. Seonduvalt arvega nr 19044 selgitas tunnistaja, et ta ei ole koostanud ega edastanud seda kellelegi muus formaadis ning ta ei ole seda arvet töödelnud pärast selle koostamist. Arve nr 19044 esitas ta L OÜ-le, mida esindas Sergei Saveljev, kes tellis klaaspaketid. Samuti esitas ta arve politsei järelpärimise peale ja võimalik, et A.Kle, kuid viimase osas ta ei ole kindel. L OÜ-le saatis ta arve pdf-formaadis ning ta ei ole arvest koopiaid teinud.
  22. U.P ütlusi kinnitab ka kriminaalasja materjalidele lisatud U.P ja Sergei Saveljevi e-kirjavahetus
  23. juulist 2019 kuni
  24. juulini 2019 (I kd, lk 55-58). Kirjavahetusest nähtub, et esmalt tegi Sergei Saveljev klaaspakettide tellimuseks pöördumise E OÜ nimelt, soovides kokku 11 klaaspaketi valmistamist ja nende kohale toimetamist Tapale.
  25. juulil 2019 teeb U.P ettevõtte P OÜ nimel hinnapakkumise kuue 2K4-16 ja viie 2K3-12 klaaspaketi valmistamiseks ja kohale toimetamiseks Tapale. Tööde maksumuseks märgitakse kirjavahetuses 561 eurot, millele lisandub käibemaks. Selle vastab Sergei Saveljev, et ta soovib arve tegemist L OÜ (registrikoodiga xxxxxx) nimele. Kirjavahetusele on lisatud manusena arve nr 19044 (I kd, lk 59), kuupäevaga
  26. juuli 2019, mille on teinud P OÜ maksjale L OÜ, kelle asukohaks on märgitud Weizenbergi 10/2 ja registrikoodiks xxxxxx. Arvel on märgitud kauba nimetuseks kuus 2K4-16 ja viis 2K3-12 klaaspaketti koguhinnaga 561 eurot. Arve kohaselt kuulub tasumiseks koos käibemaksuga kokku 673,20 eurot, maksetähtajaga
  27. juuli
  29. Eeltoodut kokku võttes ei ole süüdistatavate ütlused selle kohta, et P OÜ on teinud XXX ehitustöid ning Sergei Saveljev on palunud P OÜ-l vormistada arve Pride Invest OÜ nimele, kohtu hinnangul kinnitust leidnud. Nii U.P ütlustest kui ka Sergei Saveljevi ja P OÜ juhatuse liikme vahelisest kirjavahetusest nähtub, et P OÜ ei ole korteriühistuga varasemalt seotud olnud ning arve koostamise aluseks oli akende tellimine. Samuti nähtub kirjavahetusest ka see, et Sergei Saveljev palus arve koostada just L OÜ nimele, mitte Pride Invest OÜ nimele. Samuti oli arvele märgitud OÜ P e-postiaadress, mida ettevõte ei kasuta ning koostajaks isik, kellel pole OÜ-ga P mingit seost. Eelnimetatud erinevused kahe dokumendi vahel annavad tunnistust OÜ P originaalarve ümbertegemisest, mille käigus on tehtud mitmeid muudatusi nii arve sisus kui ka muudes kirjeldavates andmetes. 10 / 24 1-24-5687 Lisaks nähtub arvete võrdlusest erinevus arve koostamise kuupäevas, maksetähtajas kui ka selles, kuidas kuupäevad paigutuvad dokumendis.
  30. Kuigi Sergei Saveljev on Pride Invest OÜ esindajana koostanud tõendi (I kd, tlk 104-105, 135-136) selle kohta, et 2019 on L OÜ ja Pride Invest OÜ vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel L OÜ pidi teostama A.Weizenbergi 10/2 hoovimaja projekteerimistööde ettevalmistuse ning korraldamist, ei lükka see tõend aga ümber seda fakti, et P OÜ ei ole Pride Invest OÜ-le arvet koostanud katusetööde eest. Samuti ei oma ka tähtsust asjaolu, et Pride Invest OÜ on arve maksnud. Isegi, kui L OÜ nimel tellitud aknad olid mõeldud XXX ehitustööde jaoks ning selle kohta koostati ka tegelikkuses selline arve, siis kohtule ei ole esitatud ühetegi tõendit, mis seda kinnitaks. Kohtule esitatud Politsei- ja Piirivalveameti
  31. oktoobri 2024 vastuskiri nr 1.1-21/820-2 kinnitab küll fakti, et Sergei Saveljev on
  32. augustil 2019 helistanud politseile ja teavitanud, et aadressil Tallinn Weizenbergi tn 10/2-2 on tulistatud akendesse ja lõhutud aknaklaasid. Ehk sellest võib järeldada, et sellel aadressil oli vaja parandada aknaklaasi. Samas ei lükka see ümber aga seda, et arve, mis esitati Pride Invest OÜ-d tsiviilasjas nr xxx esindava vandeadvokaadi V.S poolt kohtule, ei vastanud tegelikkusele. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata sellele, et süüdistatavad on esitanud versiooni selle kohta, et OÜ P tegi katusetöid (mis nähtub ka kohtule esitatud arvelt), mitte ei tarninud aknaid. Seega on nii tunnistaja ütlustest kui ka tunnistaja poolt esitatud lisadest tuvastatav, et OÜ Pride Invest esindaja poolt tsiviilkohtumenetluses nr 2-22-133965 esitatud
  33. augusti 2019 arve nr 19044 ei vasta tegelikkusele ja sellel esinevad materiaalse võltsimise tunnused.
  35. augusti 2019 arve nr 19044 võltsitusest annab tunnistust ka dokumentide erinevus metaandmetes.
  36. jaanuari 2024 vaatlusprotokolli (I kd, lk 188-203) kohaselt on U.P poolt edastatud dokumendi „Arved 19044“ metaandmete järgi dokumendi pdf-versiooniks märgitud 1.4 (Acrobat 5.x) ning pdffail on loodud operatsioonisüsteemiga GPL Ghostscript 9.53.
  37. Pdffaili on avatud programmiga PScript5.dll Version 5.2.
  38. V.S poolt
  39. jaanuaril 2022 kohtute infosüsteemi üleslaetud pdf-faili „Arve nr 19044 hoovimaja katuse remonditööd.pdf“ metaandmetest nähtub aga, et pdf-fail on salvestatud programmis Microsoft Word nimetusega „Arve nr 19044.docx“. Metaandmete kohaselt on programm Word olnud esialgne programm, milles fail on olnud avatud ning pdf-fail loodi operatsioonisüsteemis macOS. Operatsioonisüsteemi kirjeldus sisaldab kirillitsas olevaid venekeelseid sõnaühendeid, mis viitab venekeelsele operatsioonisüsteemile. Pdf-versiooniks on märgitud 1.3 (Acrobat 4.x) ning dokument on koostatud
  40. jaanuaril
  41. Erinevused tarkvara, operatsioonisüsteemi ja 11 / 24 1-24-5687 loomise aja kohta puudutavates metaandmetes viitavad üheselt sellele, et dokument nimega „Arve nr 19044 hoovimaja katuse remonditööd.pdf“ on võltsitud. Võltsitud faili loomiseks on kasutatud erinevat arvutit ja tarkvara ning selle loomise aega on manipuleeritud. Kuivõrd dokumenti vale kuupäeva, sisu ja muude ebaõigete faktiväidete kandmisega kahjustatakse dokumendiga seotud käibe usaldusväärsust, loeb kohus OÜ Pride Invest poolt tsiviilkohtumenetluses esitatud arve 19044 võltsituks

§ 345lg 1 tähenduses.

Tegemist on võltsitud dokumendiga olenemata sellest, kas Pride Invest OÜ on varasemalt arve alusel P OÜ-le raha andnud või tellinud aknaid, mis olid vajalikud Weizenbergi 10 kaasomandi remondiks. Kohtu hinnangul teadis Sergei Saveljev nii Pride Invest OÜ kui ka L OÜ juhatuse liikmena, et arve, mida ta enda esindajale esitas, ei vasta tegelikkusele ning see on ümber tehtud, sest Sergei Saveljev oli saanud e-kirja teel augustis 2019 õige arve, mis oli koostatud L OÜ-le. 30. Kohus peab vajalikuks märkida, et eelnevat seisukohta ei muuda ka asjaolu, et kohtule esitatud arvel nr 19044 oli märgitud koopia. Koopia puhul on tegemist dokumendi kujutisega, st koopia on originaali reprodutseering. Tsiviilkohtumenetluses esitatud arve näol ei ole tegemist originaali reprodutseerimisega, kuivõrd nagu kohus eelnevalt tuvastas, erines dokument originaalsest nii sisult kui vormilt. Pelgalt dokumendile „koopia“ kandmisega ei muutu dokument koopiaks, kui samaaegselt muudetakse dokumendi sisu. 31.

§ 345

lg 1 sätestab vastutuse võltsitud dokumendi kasutamise eest üksnes juhul, kui toimepanija tegutses eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Kasutamine on lõpule viidud juba dokumendi esitamisega, mitte aga alles esitamisel silmas peetud eesmärgi saavutamisega. Seega tuleb tuvastada võltsitud dokumendi kasutamise eesmärk.

  1. Tsiviilasjas nr xxx esitas
  2. jaanuaril 2021 Tallinn, A. Weizenbergi tn 10 korteriühistu (avaldaja) avalduse OÜ Pride Invest (puudutatud isik) vastu. Korteriühistu taotles põhinõudena majanduskulude võlgnevuse väljamõistmist, mis olid seisuga
  3. detsember 2020 1835,49 eurot (I kd, lk 85-88). Täpsemalt koosnes korteriühistu nõue OÜ Pride Invest vastu tasumata majandamiskuludest, tasumata majandamiskulust remondifondi, tasumata majandamiskuludelt arvutatud sissenõutavaks muutunud viivisest ning prügikasti vedamise ja prahi koristuse eest ühekordsest nõudest. Avalduses leitakse, et Pride Invest OÜ, kes on A. Weizenbergi 10-2 korteriomandi omanik, on jätnud regulaarselt ja tahtlikult tasumata korteriühistu poolt temale osutatud haldus- ja kommunaalteenuste eest. Avaldaja põhikirja kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle 12 / 24 1-24-5687 juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte, vee-, kanalisatsiooni ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemise hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Lisaks vandaalitses Pride Invest OÜ juhatuse liige Sergei Saveljev 2019 septembris korteriühistu prügikonteineriga, lükates selle ümber Weizenbergi 10 hoone sokli süvendisse ja reostades konteinerist välja valgunud prügiga kinnistu territooriumi. Seetõttu oli korteriühistu sunnitud tellima teenuse selle prügireostuse kõrvaldamiseks. Avaldaja selgitab, et nõuab puudutatud isikult prügikastide ümberlöömise tagajärjel väljapaiskunud prügi koristamise ja territooriumi kulu seetõttu, et prügikastid lõi ümber puudutatud isiku juhatuse liige Sergei Saveljev tahtlikult.
  4. Kohtu hinnangul saab siinkohal lähtuda üldisest arusaamast, et kui isiku vastu esitatakse kohtu kaudu rahaline nõue, siis järelikult on tegemist olukorraga, kus on vaidlus kas nõude olemasolus või selle suuruses. Seega on ilmne, et isik, kelle vastu nõue esitatakse soovib selle nõude ulatust vähendada või sellele täies ulatuses vastu vaielda.
  5. Pride Invest OÜ juhatuse liige Sergei Saveljev esitas
  6. märtsil 2021 vastuse avaldusele (leitav CD-plaadilt, mis asub kriminaalasja materjalide juures), milles ei nõustunud Pride Invest OÜ avaldaja nõudega ning palus jätta hagi rahuldamata. Vastuses selgitas Pride Invest OÜ esindaja Sergei Saveljev, et kuni 2013 maksis Pride Invest OÜ regulaarselt õigeaegselt avaldajale kõik majandamisega seotud kulud. Ajavahemikul november 2013 kuni november 2016 peatas ta sissemaksete tasumise korterühistu remondifondi. Alates 2013 on ta tasunud regulaarselt ja igakuiselt kõiki majapidamise kohustuslikke makseid, välja arvatud sissemaksed remondifondi. Korteriühistu juhatus jagas remondi vahendeid ainult peamaja omanike huvides, jättes tähelepanuta hoovimaja hoolduse ja remondi põhjendatud vajadused. Vastavalt KrtS § 40 lg 3 võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Vaatamata kostja korduvatele nõudmistele ei ole korteriühistu juhatus selle olemasolu ajal mitte kordagi ühistule majandusplaani loonud, remondifondi kasutamise ja kulutamise reegleid pole kehtestatud.
  7. juuni 2018 p 2 üldkoosoleku otsusega otsustasid omanikud jagada ühisvara remondifond kaheks osaks. Fond peamaja remondiks ja hoovimaja remondifondiks. Mis ka toimub praktikas. Seadus ei sätesta kohustusi, kus tuleks hoida ühisvara remondifondi. Juhatuse käitumine ei kutsu esile tema suhtes usaldust. Nendel põhjustel lõi kostja oma vahendite arvelt hoovimaja remondifondi, vahendeid hoitakse kostja kontol ja neid 13 / 24 1-24-5687 kasutatakse ettenähtud otstarbel. Alates 1998 peetakse hoovimaja ülal ja remonditakse ainult kostja kulul. Ainuüksi ajavahemikul 2019 kulutas kostja hoovimaja ülalpidamiseks ja remondiks üle 3500 euro. Kohtuotsusega kohtuasjas xxx tunnistati hoovimaja avariiliseks ja selles elavat perekonda ähvardab pidevalt konstruktsioonide varisemine. Sellises olukorras ei saa kostja muuta majas elavate inimeste turvalisust vastutustundetute kaasomanike tahtest sõltuvaks ning on sunnitud iseseisvalt viivitamatult omal kulul abinõusid kasutusele võtma, et säilitada ehitis elamiskõlblikus korras. Uues korteriomandi- ja korteriühistuseadus redaktsioonis §-s 40 pööratakse suurt tähelepanu mõistlikkusele ja õiglusele ühisvara säilitamise kohustuste suhtes. Selles olukorras on olemas eritingimused, mida tuleb otsuse tegemisel arvesse võtta: ühisvara koosneb üksikutest majapidamistest, valdav enamus kaasomanikest elab peamajas ega ole (südametunnistuse puudumise tõttu) huvitatud hoovimaja remondikuludest, kus elab ainult kostja esindaja perekond. Tänu häälte enamusele (ja südametunnistuse puudumise tõttu) tehakse üldkoosolekute otsused alati peamaja kasuks. Selle hagiga soovib hageja seadustada ebaõiglase olukorra, kui kostja peab hoovimaja täielikult oma kulul ülal pidama ja peamaja remondi eest tasuma. Prahi koristamise eest esitatud nõue ei ole põhjendatud sest võla tekkimist pole tõestatud. Hageja nõuded perioodil
  8. jaanuar 2017 kuni
  9. detsember 2017 tuleb jätta läbi vaatamata, sest need on aegunud. Viivitustrahvide nõuded ei kuulu rahuldamisele, kuna hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, kuidas viivitustrahvide summa moodustus. Ühisvara remondiks tehtud kulude alusel, samuti kohtuasja xxx kohtulahendi alusel, omab Pride Invest OÜ nõuet kaasomanike ees ja koostab korteriühistule vastuhagi.
  10. Tsiviilkohtumenetluse käigus esitas OÜ Pride Invest lepinguline esindaja V.S tsiviilasjas nr xxx Harju Maakohtule
  11. jaanuaril 2022 OÜ Pride Invest vastuse avaldaja
  12. detsembri 2021 menetlusdokumendile ja täiendavad seisukohad (I kd, lk 89105, 106), millele on lisatud mh arve nr 19044 hoovimaja katuse remonditööd (I kd, lk 102). Vastuses leitakse, et avaldaja avaldus on alusetu ja tuleb rahuldamata jätta. Puudutatud isik selgitab et ta on õiguspäraselt sissemaksete tegemisest avaldaja remondifondi alates 2013 keeldunud.
  13. november 2016 avalduses korteriühistu juhatusele tõi Pride Invest OÜ uuesti välja, et ta on juba varem loobunud abifondi sissemaksete tegemisest, kuivõrd abifondil ei ole määratletuid eesmärke ja kasutamise reegleid ning samuti abifondi vahenditest ei tehta kuulutusi puudutatud isikule kuuluvale hoovimaja vajalikule remondile.
  14. Vastuses on märgitud, et Pride Invest OÜ on
  15. oktoobril 2013 saatnud korteriühistule ekirja, milles on tähelepanu juhtinud, et hoovimaja katus lekib kahest kohast ning vajab kiiret remonti. 14 / 24 1-24-5687 Pöördumine jäi vastuseta.
  16. jaanuaril 2016 saatus Pride Invest OÜ korteriühistule ekirja koos nõudega korraldada lumekordistus hoovimaja katuselt ning teostada katuse remont. Pöördumine jäi vastuseta.
  17. augusti 2016 e-kirjas tuletas Pride Invest OÜ korteriühistule meelde, et hoovimaja vajab remonti. Kirjas toodi välja hädavajalikud remonditööd: maja idapoolse seina horisontaaltala vahetus; katusekate vahetus; hoone esimese korruse idapoolse seina rekonstruktsioon; maja vundamenti paigaldus; maja lääneseina tõstmine; maja seinade ja vahelagede soojustamine; maja kommunikatsioonide vahetus. Korteriühistu kirjale ei vastanud. Pride Invest OÜ nõudis hoovimaja säilitamiseks vajalike ehitustööde tunnistamist ka tsiviilasjas nr xxx. Harju maakohus
  18. novembri 2018 määrusega tsiviilasjas nr xxx määras hoovimaja säilitamiseks järgmised projekteerimis- ja ehitustööd: hoone trepikoja vundamenti paigaldamine; idaseina kiviosa sidumine ja renoveerimine; katusekatte vahetamine; idapoolse korstna renoveerimine. Lisaks tsiviilasja nr xxx raames pidi Pride Invest OÜ kandma ka ehitustehnilise ekspertiisi kulu summas 1 120 eurot.
  19. detsembri 2018 e-kirjas palus Pride Invest OÜ korteriühistul osaleda hoovimaja remonttöödes vastavalt Harju Maakohtu määrusele, kuid korteriühistu ei vastanud e-kirjale.
  20. detsembri 2019 e-kirjas tuletas Pride Invest OÜ korteriühistu liikmetele meelde, et hoovimaja vajab kiiresti remonti ning pakkus kokku kutsuda üldkoosolek, et arutada hoovimaja remonti. Korteriühistu liikmed e-kirjale ei vastanud.
  21. Lisaks saatis Pride Invest OÜ
  22. septembril 2017 kõikidele korteriühistu liikmetele e-kirja nõudega kompenseerida talle perioodil aprill 2015 kuni august 2017 hoovimaja säilitamiseks ja heakorrastamiseks tehtud tööde maksumust vastavalt iga avaldaja liikme kaasomandi osa suurusele. Pride Invest OÜ tõi välja, et tööde kogumaksumuseks oli 7250 eurot ning teostatud oli järgmised tööd: välisseinade soojuste paigaldamine (maksumus 1 930 eurot); lääneseina vundamenti paigaldamine (maksumus 1 200 eurot); fassaadi remont ja värvimine (maksumus 2 536 eurot); varikatuse valmistamine ja paigaldamine (maksumus 254 eurot); tänavakivi paigaldus ja haljastustööd (maksumus 960 eurot); ½ prügivedu (maksumus 370 eurot). Korteriühistu e-kirjale ei vastanud ega pole Pride Invest OÜ-le midagi kompenseerinud. Järgnevalt on vastuses märgitud, et Pride Invest OÜ on perioodil
  23. jaanuar 2019 kuni
  24. detsember 2019 teostanud hoovimaja säilitamiseks vajalikke töid ja kandnud sellega seonduvalt kulutusi. Kulutusi on OÜ Pride Invest loetlenud järgmiselt: muinsuskaitse eritingimuste projekti koostamine – maksumus 720 eurot; tagumise seina tugevdamine - maksumus 1 650,23 eurot; fassaaditööde teostamine - maksumus 600 euro; katuse remont - maksumus 673,20 eurot (koos viitega „lisa 12, vt puudutatud isiku 21.03.2021 vastuse lisa 17/1, makse OÜ P arve nr 19044“); ahjutorude remont (maksumus 184,39 eurot). 15 / 24 1-24-5687
  25. Pride Invest OÜ märgib täiendavalt, et ilma muinsuskaitse eritingimuste projektita ei olnud võimalik asuda teostama hoovimaja remonditöid. Seega ka muinsuskaitse eritingimuste projekti koostamisega seoses kantud kulu on vajalik. Pride Invest OÜ märgib, et 2019 kantud hoovimaja ehitustööde kulutustega ei ole puudutatud isik enam avaldajale nõudeid esitanud. Samuti ei ole puudutatud isikul säilinud kõike teostaud tööde ja ostetud materjalide kohta kuludokumente. Samuti
  26. november 2021 sõlmiti leping tema ja Kesk Projekt OÜ vahel hoovimaja ümberehituse projekti koostamiseks vastavalt kohtuekspertiisi tulemustele. Kulu seoses eelnimetatud projekti koostamisega summas 1 000 eurot kandis ta ise. Pride Invest OÜ rõhutab, et perioodil 2019 kuni käesoleva hetkeni on puudutatud isik kandnud vajalike kulusid seoses hoovimaja säilitamisega, mis on tõendatud, vähemalt summas 2 993,20 eurot (so muinsuskaitse eritingimuste projekt 720 eurot + fassaaditööde teostamine 600 eurot + katuse remont 673,20 eurot +
  27. novembri 2021 ümberehituse projekti koostamine 1 000 eurot). Ainuüksi seetõttu avaldaja nõue puudutatud isiku vastu on vastuolus hea usu põhimõttega. Pride Invest OÜ esindaja on oma vastuses leidnud, et avaldaja nõude suurendamine ei ole põhjendatud. Pride Invest OÜ on korduvalt keeldunud remondifondi sissemaksete tegemisest, kuivõrd avaldaja remondifondist kestvalt ei tehta kulutusi hoovimaja vajalikuks remondiks. Kuivõrd aga avaldaja siiani ei ole teinud mingeid kulutusi hoovimaja vajalikuks remondiks, siis ei ole põhjendatud ka avaldaja nõude suurendamine.
  28. Pride Invest OÜ juhtis vastuses tähelepanu ka sellele, et avaldaja
  29. juuni 2018 üldkoosoleku päevakorra p-s 5 oli küll märgitud, et tuleb leida kiire lahendus maja 10/1, kuid samas puudutatud isiku hoovimaja kiiret remondi vajadust ei olnud päevakorras üldse märgitud. Samuti ei olnud ka muudel avaldaja üldkoosolekutel tõstatatud küsimust seoses hoovimaja renoveerimise vajadusega. Pride Invest aga on pidanud kestvalt kulutama oma rahalisi vahendeid, selleks et teostada hoovimaja säilitamiseks vajalikke töid. Tõele ei vasta avaldaja väide, et peale avaldaja
  30. jaanuari 2017 toimunud üldkoosoleku puudutatud isik ei ole hoovimaja hooldust ega remonti teostanud. Nagu Pride Invest OÜ on selgitanud, on ta perioodil 04.2015 kuni 08.2017 teostanud erinevaid hoovimaja säilitamiseks ja heakorrastamiseks vajalikke töid ning on kandnud seoses sellega kulusid. KrtS § 12 lg 2 alusel korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Kuivõrd aga avaldaja on omalt poolt jätnud kestvalt tähelepanuta hoovimaja remondi teostamise vajadust, siis on ka avaldaja käitumine puudutatud isiku suhtes on vastuolus KrtS § 12 lg
  31. Samuti leiab Pride Invest OÜ, et nõue 16 / 24 1-24-5687 tema vastu seoses prügikastide ümberlükkamisega on alusetu ja seda tuleb jätta rahuldamata. Kokkuvõtteks on Pride Invest OÜ seisukohal, et temalt majanduskulude nõudmine korteriühistu poolt on hea usu põhimõttega vastuolus KrtS § 40 lg 3 alusel.
  32. Seega rõhutas Pride Invest OÜ oma vastustes kohtule, et ta on teinud kulutusi, mida korteriühistu ei ole temale hüvitanud ega tasaarveldanud, mistõttu ei ole nõue ka tema kulutuste ulatuses põhjendatud.
  33. Harju Maakohtu
  34. septembri 2022 kohtumäärusest tsiviilasjas nr xxx (I kd, tlk 139-158) ja Harju Maakohtu
  35. veebruari 2024 kohtumäärusest nr xxx (I kd, tlk 242249) nähtub, et korteriühistu nõue rahuldati osaliselt. OÜ-lt Pride Invest mõisteti välja Tallinn, A. Weizenbergi tn 10 korteriühistu kasuks perioodi jaanuar 2017 kuni oktoober 2021 eest tasumata majandamiskulu remondifondi osas 1729,56 eurot ja majandamiskuludelt arvutatud sissenõutavaks muutunud viivis summas 94,37 eurot. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et kohtud ei tuginenud avalduse lahendamisel Pride Invest OÜ poolt esitatud arvele nr 19044, kuivõrd tuvastati arve mittevastavus tegelikkusele. Nimelt
  36. septembri 2022 kohtumääruses on kohus märkinud, et puudutatud isiku poolt esitatud P OÜ ettemaksuarve ei tõenda ühegi ehitustöö tegemist vaidlusaluses majas. OÜ P arve 673,20 eurot on võltsimise tunnustega, sest see arve on loodud arve metaandmete kohaselt alles
  37. jaanuar
  38. OÜ P juhatuse liige U.P on avaldajale e-posti teel
  39. jaanuaril 2022 vastanud ja on vastuses kinnitanud, et OÜ P ei ole puudutatud isiku poolt kohtule esitatud arvet koostanud, kusjuures sellist arvet ei ole ka tasutud OÜ-le P.
  40. Kuigi kriminaalasja on kohtule esitatud ka arvukalt kohtumääruseid tsiviilasja menetluse käigu ja tulemuse kohta, kuid ka eelneva menetluse kohta, siis kohtu hinnangul ei ole sellised tõendid asjakohased. Võltsitud dokumendi esitamise tuvastamisel on oluline tuvastada selle esitamise eesmärk dokumendi esitamise hetkel. Oluline ei ole see, kas see eesmärk saavutati või mitte. Kohus möönab, et Pride Invest OÜ kui ka Sergei Saveljevi korteriomandi osas on varasemalt olnud ja oli ka pärast süüdistuses esitatud teo toimepanemist mitmeid kohtuvaidlusi (vt nt kiri, nõuded jms I kd, tlk 107-120, kriminaalmenetluse alustamata jätmise teated ja kaebemenetluse määrused ja Tallinna Ringkonnakohtu
  41. august 2019 määrus tsiviilasjas nr xxx, Harju Maakohtu
  42. detsembri 2019 otsus tsiviilasjas nr xxx,
  43. novembri 2018 Harju Maakohtu määrus tsiviilasjas nr xxx,
  44. veebruari 2024 kohtumäärus nr xxx,
  45. jaanuari 2023 avaldus ja Harju Maakohtu
  46. augusti 2024 avalduse menetlusse võtmise määrus asjas nr xxx, mis asuvad CD-plaadil). Samuti on ilmne, et süüdistatavatele kuuluv korteriomand vajas remonti ning seal teostati ehitustöid. Lisaks on selge, et Sergei Saveljev kui ka Pride 17 / 24 1-24-5687 Invest OÜ ei olnud rahul korteriühistu majandamisega ning neil oli mitmeid vaidlusi vastastikku esitatud nõuete osas. See aga ei oma võltsitud dokumendi kasutamise tuvastamise eesmärgi osas tähtsust. Tähtsust omab vaid see, et Pride Invest OÜ vastu esitati varaline nõu ning Pride Invest OÜ on sellele nõudele vaielnud vastu ning esitanud oma seisukoha tõendamiseks kohtule tõendeid, milledest üks oli võltsitud. Pride Invest OÜ esindaja
  47. jaanuari 2022 kirjalikust seisukohast nähtub, et Pride Invest OÜ ei ole nõustunud korteriühistu nõudega ning esitanud vastuväite, milles on põhjendanud kulude kandmist osaliselt ka võltsitud dokumendis näidatud fiktiivsest kulust, millega üritati vabaneda/vähendada korteriühistu esitatud nõudest. Kohtu hinnangul kinnitab seda kaudselt ka Sergei Saveljevi poolt tsiviilkohtumenetluses
  48. veebruaril 2022 esitatud kirjalik vastus (I kd, tlk 173-175), mis sisaldas ka tasaarvestuse taotlust. Tasaarvestuse taotluses leiab Sergei Saveljev, et esineb alus vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks vastavalt Krts § 34 lg 2, 3 ja VÕS 197 lg 1 alusel, kuivõrd kõik Pride Invest OÜ kulutused projekti valmistamiseks 2840 eurot on põhjendatud ja tõendatud. Kulutustena märgib Sergei Saveljev ekspertiisi tasu 1120 eurot, muinsuskaitse eritingimused 720 eurot ning 1000 eurot projekteerimislepingu eest. Nimetatud kulutused kattuvad osaliselt ka
  49. jaanuari 2022 kirjalikus seisukohas toodud kulutustega, millele viidates pidas Pride Invest OÜ korteriühistu nõuet olevat vastuolu hea usu põhimõttega. Seega on kohus veendumusel, et tsiviilkohtumenetluses tõendina võltsitud arve nr 19044 esitamisega (mille järgi oli Pride Invest OÜ tellinud näiliselt hoovimaja katusetööd) tegutses Sergei Saveljev eesmärgiga vähendada korteriühistu Weizenbergi 10, Tallinn avalduses toodud nõuet Pride Invest OÜ vastu.
  50. Süüdistuse kohaselt pani Sergei Saveljev vandeadvokaat V.S vahendusel toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise. Süüteo vahendlik täideviimine tähendab

§ 21lg 1 kohaselt olukorda, kus üks isik paneb teo toime teist isikut ära kasutades.

Ärakasutamine võib seisneda täideviija ülekaalukas teadmises või tahtes või võimuaparaadi rakendamises täideviija poolt (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-17-03, p 27). Ära kasutatud isiku valitsemisest ülekaaluka teadmisega saab rääkida juhul, kui vahendlik täideviija viib teise isiku mingitest asjaoludest eksitusse või vähemalt kasutab tema eksitust ära nii, et ära kasutatud isik teostab oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija teoplaani.

  1. Tunnistajana ülekuulamisel
  2. septembril 2022 tunnistas V.S (I kd, lk 22-24), et tema laadis kohtute infosüsteemi
  3. jaanuaril 2022 failid, mis muuhulgas sisaldas faili „Lisa 12 – Arve nr 19044 hoovimaaja katuse remonditööd.pdf“. V.S selgitas, et tema poolt advokaadina kohtuasjades esitatud 18 / 24 1-24-5687 tõendid on alati saadud kliendi käest. Samuti selgitas ta, et advokaat iseseisvalt tõendite ehtsuse kontrolli läbi ei vii, vaid usaldab kliendi esitatud dokumentatsiooni õigsust. Tal ei olnud põhjust kahelda, et tsiviilasjas tema poolt kohtule esitatud dokumentatsioon ei ole õige ega tõene.
  4. Sergei Saveljevi poolt on süüteokoosseis täidetud vahendlikult

§ 21lg 1 mõttes.

Kohtu hinnangul valitses Sergei Saveljev V.St ülekaaluka teadmisega, kuna V.S ei olnud teadlik, et arvel esitatud info teostatud katusetöödest ei vasta tegelikkusele. Õiguskäibes on tavapärane, et advokaat lähtub ülesande täitmisel kliendi juhistest ja tema poolt edastatud dokumentidest, kuivõrd advokaadi ja kliendi vaheline suhe rajaneb usaldusel. On eluliselt usutav, et V.S pidas Sergei Saveljevi poolt talle edastatud dokumente ehtsateks. Sergei Saveljev täideviijana kasutas vahendit, s.o V.St ära ülekaaluka teadmisega, sest vahendil ei olnud tahtlust objektiivse koosseisupärase teo toimepanekuks. Vahendliku täideviimisega Harju Maakohtule tsiviilkohtumenetluses võltsitud dokumendi esitamine on käsitatav dokumentide kasutamisena

§ 345mõttes.

Seega on objektiivsest küljest Sergei Saveljevi käitumine koosseisupärane. 46. Seonduvalt süüdistatava argumendiga, et kohtule esitatud dokument lõppkokkuvõttes ei toonud kaasa Pride Invest OÜ nõude rahuldamist tsiviilkohtumenetluses ega muud kohustustest vabastamist ei ole asjakohane.

§ 345

lg 1 on koosseisutüübi poolest formaalne ehk teodelikt, st süütegu seisneb tegevuses ehk aktiivses käitumises. Karistatav teoebaõigus avaldub juba teos endas, millega teodelikt kahjustab õigushüve. Tagajärje saabumine ei ole koosseisus ette nähtud. Seega on teodelikti koosseis täidetud, kui tegu tõi kaasa tagajärje saabumise ohu, see oht aga ei realiseerunud. Sergei Saveljevi poolt võltsitud dokumendi kasutamine ohustas õigushüvena dokumendi puutumatust ning selle kaudu õiguskäibe usaldusväärsust. Varalise kahju tekkimine korteriühistul ei ole nõutav. Siinjuures kohus soovib taaskord rõhutada, et tagajärg ei ole

§ 345

lg 1 sätestatud kuriteo koosseisuliseks tunnuseks ning seega võltsitud dokumendi kasutamine on lõpule viidud juba dokumendi esitamisega, mitte alles esitamisel silmas peetud eesmärgi saavutamisega.

  1. Tagajärjetuks jääb ka süüdistatava argument, mille järgi ta juhtis peale arve esitamist ise kohtu tähelepanu sellel olevatele puudustele. Õiguslikult on Sergei Saveljev tõstatanud küsimuse süüteo lõpuleviimisest loobumise kohta. Formaalne süütegu on lõpule viidud siis, kui on toime pandud kõik objektiivsesse külge kuuluvad teod. Tagajärje saabumine või saabumata jätmine ei mõjuta formaalse süüteo toimepandust. Seega saab 19 / 24 1-24-5687 loobuda ainult siis, kui koosseis ei ole realiseeritud. Kui süütegu on juba lõpule viidud, ei saa sellest enam loobuda. Sergei Saveljev viis süüteo lõpule võltsitud arve esitamisega Harju Maakohtule. Seega ei ole Sergei Saveljevi tegu – kohtu tähelepanu juhtimine tema poolt võltsitud dokumendi esitamisele – õiguslikult vaadeldav loobumisena, sest süüteokoosseis on täidetud. Selliste juhtude tarbeks on seadusandja näinud ette võimaluse vabastada isik karistusest või kergendada seda. Samuti peab kohus märkima, et Sergei Saveljev ei juhtinud kohtu tähelepanu võltsitud dokumendile vabatahtlikult, vaid see oli tingitud avaldaja poolsest seisukohast.
  2. Kohtu hinnangul on Sergei Saveljev võltsitud dokumendi esitamise toime pannud otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et tsiviilkohtumenetluses Pride Invest OÜ esindaja poolt esitatud arve ei vasta tegelikkusele ning seda on muudetus eesmärgiga vaielda korteriühistule vastu ning tõendada sellega kaasomandile tehtud kulutusi.
  3. Kõike eeltoodut kokku võttes on tõendamist leidnud, et Sergei Saveljev tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Sergei Saveljev pani teo toime Pride Invest OÜ huvides, kuna võltsitud arvel märgitud ehitustööde maksumuse arvestamine oleks toonud kaasa korteriühistu A. Weizenbergi 10, Tallinn avalduses toodud nõude vähendamise. Võltsarve esitamine oleks võimaldanud Pride Invest OÜ-l vähendada ettevõttel lasunud kohustust tasuda korteriühistule aastatega tekkinud võlgnevust. Äriregistri väljatrükkidest nähtub, et eraõiguslik juriidiline isik Pride Invest OÜ on registrisse kantud, seega õigusvõimeline ja ka süüvõimeline, selle ainus juhatuse liige ja osanik on Sergei Saveljev. Seega on Sergei Saveljev pädev isik

§ 14

lg 1 mõttes (hetkel kehtivas redaktsioonis

§ 14lg 1 p 1).

Seetõttu on Sergei Saveljevi tegu omistatav Pride Invest OÜ-le. Sergei Saveljev ei tegutsenud mitte enda erahuvides, vaid vaieldamatult Pride Invest OÜ huvides ning seda otsese tahtlusega. Seega oli tegu toime pandud juriidilise isiku huvides ehk juriidilise isiku tegevusega seonduvalt. 50. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid kohus ei tuvastanud. 51. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Sergei Saveljevi poolt

§ 345

lg 1 järgi ning Pride Invest OÜ poolt

§ 345lg 2 järgi kuriteo toimepanemine.

II 20 / 24 1-24-5687 Karistus Sergei Saveljev 52.

§ 345

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Arvestades asjaolu, et Sergei Saveljevi ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, siis leiab kohus, et Sergei Saveljevi on võimalik karistada kergemaliigilise karistuse, so rahalise karistusega.

  1. Hinnates Sergei Saveljevi süü suurust, tuleb arvesse võtta seda, et Sergei Saveljev pani toime ühe võltsitud dokumendi kasutamise, millega varalist kahju ei tekitatud. Seega on Sergei Saveljevi süü väike. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud Sergei Saveljevi käitumises puuduvad. Lisaks arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd Sergei Saveljevi ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, siis on kohtu hinnangul võimalik teda mõjutada hoiduma uute süütegude toimepanemisest ka süü suurusele vastavast väiksema karistuse määraga. Seega eripreventsioon vähendab süüdistatavale mõistetava karistuse määra. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates ei ole praegusel juhul põhjust Sergei Saveljevi karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Kohtu hinnangul on juba aastaid kestnud kriminaalmenetlus tõenäoliselt mõjutanud oluliselt Sergei Saveljevit. Seega on Sergei Saveljevit võimalik karistada 60 päevamäära ulatuses. Arvestades, et Sergei Saveljevi keskmine päevasissetulek 2021 oli 0 eurot, kujuneb rahalise karistuse suuruseks (päevamäärade arvu ja päevamäära suuruse korrutis) 600 eurot. Kuivõrd kriminaalasi lahendati lühimenetluses, tuleb mõistetavat karistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes Sergei Saveljevile karistuseks rahalise karistuse 40 päevamäära, s.o 400 eurot.
  2. Võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, sealjuures nii süü suurust aga samuti kriminaalkorras karistatuse puudumist ning asjaolu, et pärast inkrimineeritud süüteo toimepanemist ei ole Sergei Saveljev toime pannud uusi süütegusid, leiab kohus, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on võimalik saavutada karistust täielikult täitmisele pööramata.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel ei pöörata Sergei Saveljevile mõistetavat rahalist karistust täitmisele kui Sergei Saveljev ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 21 / 24 1-24-5687 Pride Invest OÜ 55. Kuivõrd

§ 345

lg 2 näeb ainsa karistusliigina ette rahalise karistuse, siis puudub kohtul karistust mõistes karistuse liigi valikul kaalutlusvõimalus ning seega tuleb Pride Invest OÜ-d karistada rahalise karistusega. 56.

§ 44

lg 8 kohaselt juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse 4000–16 000 000 eurot. Juriidiliste isikute puhul on seega karistusraamid väga laiad ning nende piire ei ole seadusandja konkreetse kuriteoga sidunud. Seega on kohtu otsustusruum erakordselt suur. 57. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et Pride Invest OÜle heidetakse ette ühe võltsitud dokumendi kasutamise episoodi, millega kannatanule varalist kahju ei tekitatud. Samuti arvestab kohus seda, et Pride Invest on kriminaalkorras karistamata. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Neil asjaoludel on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on

§ 345lg 3 koosseisu kontekstis pigem oluliselt alla keskmise.

58. Kohus tunnistab Pride Invest OÜ süüdi

§ 345lg 2 järgi ja mõistab karistuseks rahalise karistuse summas 4800 eurot.

Kuivõrd kriminaalasi lahendati lühimenetluses, tuleb mõistetavat karistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes Pride Invest OÜ-le karistuseks rahalise karistuse 3200 eurot.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel ei pöörata Pride Invest OÜle mõistetavat rahalist karistust täitmisele kui Pride Invest OÜ ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. III Muud küsimused Menetluskulud

  1. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 22 / 24 1-24-5687
  2. Kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale määratud tasu. Kohtueelses menetluses on Sergei Saveljevi kaitsjale vandeadvokaadile Yaroslav Radziwillile määratud õigusabi osutamise eest tasu 146,40 eurot ning kohtumenetluses 634,40 eurot. Seega on kriminaalasjas määratud kaitsjale tasu kokku 780,80 eurot. Kriminaalmenetluse kuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 4

lg 3 kohaselt on

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri 2024 määruse nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates
  2. jaanuarist 2025 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot. Seega tuleb KrMS §-de 179 lg 1 p 2 ja 175 lg 1 p 9 alusel Sergei Saveljevil tasuda ka sundraha 1329 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb Sergei Saveljevil hüvitada menetluskulud kokku 2109,80 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates Sergei Saveljevi varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust, Sergei Saveljevil ülalpidamisel olevate laste arvu ja Sergei Saveljevil deklareeritavate tulude puudumist, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine süüdistatavatele ilmselgelt üle jõu. Kohtu hinnangul on Sergei Saveljevi jaoks menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul äärmiselt koormav ning sellega võib kaasneda oht, et Sergei Saveljevil ei ole võimalik täies ulatuses menetluskulusid hüvitada. Juhul, kui menetluskulud jäävad määratud tähtaja jooksul tasumata, võivad kaasneda ka täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see Sergei Saveljevi majanduslikku olukorda. Seega otsustab kohus Sergei Saveljevi suhtes menetluskulud ajatada 12 kuu peale.
  3. Kohtueelses menetluses on Pride Invest OÜ kaitsjale vandeadvokaadile Ilja Siparile määratud õigusabi osutamise eest tasu 197,64 eurot ning kohtumenetluses 1156,56 eurot. Seega on kriminaalasjas määratud kaitsjale tasu kokku 1354,20 eurot. Kuivõrd Sergei Saveljev ning Pride Invest OÜ on kogu menetluse jooksul leidnud, et kahe kaitsja määramine on olnud üleliigne, mida on kinnitanud ka prokuratuur riigi õigusabi andmise määruses (I kd, tlk 208211), siis tuleb Pride Invest OÜ kaitsjatasu jätta riigi kanda. Kriminaalmenetluse kuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 4

lg 3 kohaselt on

§ 345lg 1 23 / 24 1-24-5687 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri 2024 määruse nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates
  2. jaanuarist 2025 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot.. Seega tuleb KrMS §-de 179 lg 1 p 2 ja 175 lg 1 p 9 alusel Pride Invest OÜ-l tasuda ka sundraha 1329 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pride Invest OÜ-l hüvitada vaid sundraha 1329 eurot.
  3. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust ja Pride Invest OÜ-le määratud rahalist karistust, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine süüdistatavale resotsialiseerumisväljavaateid ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada Pride Invest OÜ menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena.
  4. Kohus selgitab, et süüdimõistetutel on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, so pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS §-de 423 ja 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Grete Vahtra 24 / 24

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.