← Eesti

2-23-4330/51

Obsah (12)§ 162§ 474§ 657§ 456§ 652§ 445§ 163§ 174§ 175§ 177§ 654§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets Otsuse kuupäev 13.06.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-4330 Tsiviilasi R

§ 162

lg 1 kohaselt jäid hagiavaldusega seotud menetluskulud kostja kanda ja vastuhagiga seonduvad menetluskulud jäid hageja kanda. Maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud.

  1. Hageja põhinõude aluseks on lepingud nr RC257429, RC257648 ja RC260672, millest tulenevad kohustused jättis kostja kohaselt täitmata. Hageja esitas lepingute alusel kostjale arved, mis on tasumata. Kostja ei esitanud vastuväiteid arvetes nr 22110656, 22113428, 22115658, 22116857 kajastatud nõuetele. Nende arvete summa 4066,87 € tuleb kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõista. 7.
  2. Pooled vaidlevad, kas kostjal on kohustus tasuda seoses laadurile tekitatud kahjuga 15.12.2022 esitatud arvel nr 22123131 märgitud summa 500 € (maksetähtaeg 29.12.2022). Arve sisu on omavastutuse summa seoses lepingu nr RC257429 alusel renditud rataslaadurile 4,8T Kramer 5095 6617TH tekitatud kahjuga. 7.
  3. Rendieseme tagastamisel tuvastas hageja sel mitmed puudusi ja hageja vormistas kahjuteate. Seadmel esinesid järgmised puudused: taga mõlgid, värvikahjustused ja vigastused; puudus kojamees; tagumine parempoolne porilaud lahti ja katkine; määrdepritsi kast katki. Maakohus leidis, et esile toodud puudused ei tekki asja tavapärasel kasutamisel. Kostja tegevus vastab vähemalt hooletusele (VÕS § 104 lg 2) ja tegemist on asja kahjustamisega, st kostja rikkus VÕS § 276 lg-s 2 ja § 334 lg-s 1 sätestatud asja hoidmise ja tagastamise kohustusi. Puuduste kõrvaldamise kohta esitas hageja hinnapakkumise, mis tõendab detailide kulu 518,77 € (parem tagumine poritiib 341,33 €; küljeplekk 139,93 € ja klaasipühkija vars 37,51 €). Tõendamata on hageja väide, et remonttööde teostamiseks kulub 2 t. 7.
  4. Vastavalt RAMI riskikaitse üldtingimuste p-le 6.d on rendiseadmete säilimise ja kahjude eest omavastutus 500 €. Tõendatud kahjusumma 518,77 € on suurem kui omavastutuse summa. Järelikult kohaldub poolte kokku lepitud omavastutuse määr 500 € ja arves nr 22123131 kajastatud nõue tuleb VÕS § 115 lg 1 ja § 334 lg 2 alusel rahuldada. 7.
  5. Hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 ja üldtingimuste p 5.9 alusel summas 2393,13 € on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Viivise määr 0,5% lepiti kokku tüüptingimusena, aga see ei ole ebamõistlik ega tühine. Kostja viivise arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Samuti saab rahuldada sissenõudmiskulu nõude 40 € VÕS § 113¹ lg 1 alusel. 7.
  6. Kokku mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 7000 €, mis koosnes põhivõlast 4566,87 € (= 4066,87 + 500), sissenõutavaks muutunud viivisest 2393,13 € ja sissenõudmiskulust 40 €.
  7. Vastuhagi põhjal vaidlevad pooled, kas hageja peab tagastama kostjale täitemenetluse tulemusel saadu, kas tagasitäitmise nõudmisel saab nõuda viivist ja täitekulude hüvitamist ning kas kohtuväliste õigusabikulude nõue on põhjendatud olukorras, kus veel käib kohtumenetlus. 8.
  8. Kuivõrd tagaseljaotsus ei jõustunud ja seda ei saa täita, peab hageja

§ 474lg 2 ls 1 alusel tagastama kostjale viivitamatu täitmisega saadud 7750 €.

Maakohtu hinnangul ei ole siinjuures oluline, kas hageja nõue osutus kokkuvõttes põhjendatuks või mitte. 8.2. Õigusabikulu ega täitekulu pole kantud sundtäitmise vältimiseks, aga on sellegi poolest VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel kahjuna hüvitatavad. Õigusabikulud seisnevad täitemenetlusega tutvumises, tagasitäitmise nõude projekti koostamises ja kompromissettepanekus. Kui hageja oleks tagastanud kostjale täitemenetluse tulemusel saadu, siis poleks 4

(8)õigusabikulusid tekkinud (VÕS § 127 lg 4). Hageja ei esitanud vastuväiteid osutatud õigusabi tunnihinnale või ajakulule. Kostja nõue kohtuvälise õigusabikulu hüvitamiseks oli põhjendatud. 8.
  1. Viivitamatu täitmisega kaasnevad riskid on jäetud sissenõudja (hageja) kanda, kes peab olema valmis heastama võlgnikule (kostjale) sundtäitmisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed. Eelnevast tulenevalt pidas kohus põhjendatuks välja mõista hagejalt täitemenetluse alustamise ja kohtutäituri tasu 438 €. 8.
  2. Vastuhagi põhinõuded rahuldati kogusummas 8310,50 € (= 7750 + 122,50 +438). 8.
  3. Alates täitedokumendi tühistamisest tekkis kostjal hageja vastu nõue. Kostja andis hagejale võla tasumiseks tähtaja 25.08.2023, st kostja nõue muutus sissenõutavaks 26.08.2023 ja alates sellest ajast on hageja viivituses. Kohustuse sissenõutavaks muutmisest (26.08.2023) kuni vastuhagi esitamiseni (19.09.2024) on viivisenõude suuruss 1091,60 €. Samuti kuulus rahuldamisele edasiulatuva viivise nõue. Ajavahemiku 20.09.2024 –29.01.2020 (132 päeva) eest moodustas sissenõutavaks muutunud viivis 360,12 €. POOLTE SEISUKOHAD
  4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada osas, millega rahuldati kostja vastuhagi 7000 € ületavas osas ja mõisteti hagejalt välja tasaarvestamise järgselt ületav osa 2762,22 €, samuti menetluskulude jaotus osas, millega vastuhagiga kaasnenud menetluskulud jäeti hageja kanda. Hageja palus teha uue otsuse, millega rahuldada vastuhagi osaliselt, so 7000 € ulatuses ja tasaarvestada poolte nõuded, mille tulemusel mõlema nõuded lõppevad ja jätta vastuhagiga kaasnenud menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja soovis lisaks menetluskulude tasaarvestamist. 9.
  5. Maakohus rahuldas hageja hagi tagaseljaotsusega ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kostja esitas kaja, mille alusel menetlus taastati. Vaidlustatud otsusega rahuldas maakohus hageja hagi uuesti samas ulatuses ja jättis hagiavaldusega kaasnenud kulud kostja kanda. Seega lõplik lahend ei erine tagaseljaotsusest. Nii oli põhjendamatu rahuldada vastuhagi suuremas summas kui 7000 €. 9.
  6. Kuigi maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, on seda vaja teha põhjusel, et osaliselt on tagaseljaotsuse täitmisel tasutud hagejale menetluskulud 750 €. Ringkonnakohus saab teha menetluskulude tasaarvestuse. 9.
  7. Põhjendatud on jätta vastuhagiga seotud menetluskulud maakohtus täies ulatuses kostja kanda või teise võimalusena poolte endi kanda. Vastuhagiga seotud menetluskulude hageja kanda jätmine on ebamõistlik ja ebaõiglane. Vastuhagi esitamine polnud põhjustatud hageja poolt kostja õiguste rikkumisest, vaid kohtumenetluses tekkinud olukorrast, kus kohus ei toimetanud menetlusdokumente kostjale kätte

-i kohaselt.

  1. Kostja vaidles kaebusele vastu. Kostja palus jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas. Alternatiivselt tuli kaebus selles osas jätta rahuldamata. Muus osas palus kostja jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsiooniastme menetluskulud tuli jätta hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles vastuhagi rahuldati suuremas summas kui 7750 € ja jätab vastuhagi seda ületavas osas rahuldamata (

§ 657lg 1 p 2).

Erinvalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et vastuhagiga seotud menetluskulud maakohtus tuleb jätta poolte endi kanda. Ühtlasi muudab ringkonnakohus maakohtu otsustust menetluskulude rahalise kindlaksmääramise edasilükkamise kohta ja määrab kulud vajalikus ulatuses ise kindlaks. Kaebus rahuldatakse osaliselt ja sellega seotud kulud jäävad poolte endi kanda. 5

(8)12. Apellatsioonimenetluses on vaidlus üksnes vastuhagi rahuldamise ulatuse ja sellega seotud menetluskulude jaotuse osas, samuti küsimuses, kas menetluskulud tulnuks või tuleks praegu rahaliselt kindlaks määrata. Maakohtu otsus on edasi kaebamata jõustunud hagi rahuldamise ja sellega seotud kulude kostja kanda jätmise osas (

§ 456lg 4 ls 2).

13. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest tagaseljaotsuse tegemise, mittejõustumise ja täitmise kohta (

§ 652lg 1 p 1).

  1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et hageja peab kostjale hüvitama täitekulu ja kohtueelse menetluse õigusabikulu. Põhjendused on järgmised. 14.
  2. Kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused (

§ 474lg 2 ls 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja selle üle pooled ka ei vaidle, et viidatud normi esimese poole kohaselt saab rahuldada kostja nõude summas 7750 €, sest hageja sai veel jõustumata tagaseljaotsuse viivitamata täitmise käigus kostjalt selle summa. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus maakohtuga et kohtueelne õigusabikulu ega täitekulu pole sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused normi teise poole tähenduses. 14.2. Võlgnik võib nõuda ka eelmises alapunktis märgitud summasid ületava kahju hüvitamist (

§ 474lg 2 ls 2).

Maakohtu põhjendustest on aru saada, et kohtueelne õigusabikulu ja täitekulu on kostjale hüvitatavad selle sätte alusel koostoimes vaidlustatud otsuses kohaldatud VÕS-i kahju hüvitamist käsitlevate üldiste normidega. Põhimõtteliselt on õige maakohtu arusaam, et

§ 474

lg 2 ls 2 võimaldab võlgniku kahju hüvitamist ja vastavale nõudele kohaldatakse VÕS § 127–140 sätteid. 14.3. Maakohus jättis kohaldamata VÕS § 127 lg 2 ja kontrollimata kahju hüvitamise eesmärgi. Kostjale ei tule kahju hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Hageja vastu esitatud nõude 7750 € osas rahuldamise tingis

§ 474lg 2 ls 1 rikkumine.

Kui täitedokument on tagaseljaotsus ja hiljem sisulise otsusega rahuldatakse hageja nõuded samas ulatuses, siis ei ole

§ 474

lg 2 ls 1 eesmärk kohustada hagejat hüvitama täitekulu ja kohtueelse õigusabikulu. Ka erialakirjanduses on leitud, et kui viivitamata täidetav otsus tühistatakse või muudetakse osaliselt, kuulub hüvitamisele üksnes selline kahju, mis kaasnes lahendi muudetud osa täitmisega (

komm II, § 474, p 3.2.2.e). 14.

  1. Eelneva tõttu ei saa rahuldada kostja vastuhagi kohtueelse õigusabikulu 122,50 € ja täitekulu 438 € osas.
  2. Samuti pole põhjendatud kostja viivise nõue selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. 15.
  3. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, arvestatakse viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2 ls 1). Seega saab

§ 474

lg 2 ls 1 alusel tagasi nõutavalt rahalt arvestada viivist alates vastavast nõudest teatamisest. Kostja ja maakohus ei määranud viivise arvestamise algusaega seega liiga varajaseks. 15.2. Üldjuhul lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded tasaarvestuse tulemusena kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti (VÕS § 197 lg 2 ls 1). Senise kohtupraktika järgi ei kohaldu see säte aga

§ 445

ls 2 alusel kohtulahendis tehtava tasaarvestuse korral ega lõpeta tagasiulatuvalt mh põhinõuet, millelt pool nõudis viivist (RKTKo 02.11.2010, 3-2-1-93-10, p 19). 6

(8)15.
  1. Eelneva põhjal tuleks hagejal maksta tagaseljaotsuse täitmisel saadud rahalt viivist ka juhul, kui hilisema sisulise lahendi järgi pöördus hageja kohtusse põhjendatult, st kostjal oli juba tagaseljaotsuse täitmise ajal hageja rahalise nõude katteks raha maksmise kohustus. Kirjeldatud olukorras on hagejalt viivise nõudmine vastuolus VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega ja eelnevas kirjeldatud nõudenormid tuleb jätta VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata. 15.
  2. Viivisenõue (nii lepinguline kui ka seadusjärgne) võib olla hea usu põhimõttega vastuolus. Isik kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine õigussuhte olemusele, eesmärgile ega osapoolte käitumisele seaduses ja ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi isikud oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele isikule kahju (nt RKTKo 15.01.2010, 3-2-1-132-09, p 12). Viivise nõue võib olla vastuolus hea usu põhimõttega kas teatava ajavahemiku eest (RKTKo 13.03.2009, 3-2-1-7-09, p 15) või ka teatavate asjaolude kokkusattumisel. 15.
  3. Käesoleval juhul ei vasta kostja viivise nõue ajavahemiku eest kuni poolte nõuete tasaarvestust sisaldava kohtulahendi jõustumiseni poolte õigussuhte olemusele ega eesmärgile. Apellatsioonimenetluses tuleb eespool p 12 kohaselt lähtuda sellest, et hageja nõue 7000 € saamiseks oli põhjendatud. Maakohus tuvastas, et kogu hageja rahaline nõue oli muutunud sissenõutavaks enne hagi esitamist, st hagejal oli õigus nõuda kostjalt nii rahalise põhikohustuse täitmist kui ka viivist. Kui lepingupool on õigustatud nõudma teiselt lepingupoolelt rahalise kohustuse täitmist ja kohustatud poolel puudub täitmisest keeldumise õigus, ei ole seaduse mõte kohustada raha saamiseks õigustatud lepingupoolt maksma saadud rahalt teisele poolele viivist isegi juhul, kui vaieldava kohustuse kohta tehtav kohtulahend jõustub hiljem. Samuti ei vastaks niisugune viivise nõue ühiskonnas väljakujunenud moraalistandarditele ja oleks sisuliselt kostja rollis oleva lepingupoole õiguse kuritarvitus. 15.
  4. Samadel kaalutlustel on vastuolus hea usu põhimõttega viivise nõue hagejale tagaseljaotsuse alusel hüvitatud menetluskulult 750 €, kui kostja peab vastava kulu menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise tulemusel lõpuks ikkagi kandma. 15.
  5. Alates otsuse jõustumisest ei saa kostja enam viivist nõuda, sest otsuse jõustumisega lõppevad poolte tasaarvestatavad nõuded, sh kostja põhinõue tervikuna.
  6. Seoses kostja vastuhagi rahuldamise ulatusega muutub sellega seotud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohus jätab

§ 163lg 1 alusel vastuhagiga seotud menetluskulud poolte endi kanda.

Viidatud sätte kahe esimese alternatiivi (jaotada menetluskulud võrdsetes osades või võrdeliselt vastuhagi rahuldamise ulatusega) rakendamine ei ole käesoleval juhul õiglane, aga kulude jaotus peab eelkõige juhinduma just õigluse kriteeriumist (RKTKo 08.03.2023, 2-20-17125/49, p 11). Hageja pöördus kohtusse põhjendatult ja saavutas lõpuks hagiga taotletud eesmärgi – poolte lepingutest tulenevate kostja rahaliste kohustute täitmise. Hagejale ei ole ette heidetav tagaseljaotsuse tegemine ega selle viivitamata täitmisele pööramine. Hageja ei andnud kostjale ka põhjust vastuhagi esitamiseks, sest kostja saanuks sama tulemuse saavutada menetlusliku tasaarvestuse vastuväite esitamisega ja tänase otsuste põhjenduste järgi ei pidanud hageja kostjale saadud rahast midagi tagastama. Apellatsioonimenetluse ese on samuti vastuhagi, mistõttu rakendub kulude samasugune jaotus ka apellatsioonimenetluses. Kokkuvõttes jaotuvad menetluskulud nii, et hagiga seotud kulud jäävad kostja kanda ja vastuhagi kulud poolte endi kanda. Tervikuna on niisugune lahendus piisavalt õiglane. 17. Maakohus eksis

§ 174

lg-te 2 ja 4 kohaldamisel lükates menetluskulude rahalise kindlaksmääramise edasi ajale pärast otsuse jõustumist. Kuigi viidatud sätted annavad esimese astme kohtule teatava õiguse valida, kumba kulude kindlaksmääramise menetlusvormi kasutada, ei ole see kaalutlusõigus piiramatu. Käesoleva vaidluse eripära 7

(8)arvestades, tulnuks kulud kindlaks määrata asja lahendamisel. Ringkonnakohus saab selle vea parandada. 17.1. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mh kohtuotsuses, kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (

§ 174lg 2).

Käesoleval juhul puuduvad vaidlustatud otsuses põhjendused, mil viisil oleks kulude rahaline kindlaksmääramine takistanud otsuse tegemist. Tsiviilasja toimiku põhjal ringkonnakohus niisugust takistust ka ei tähelda. 17.

  1. Kui menetluskulude rahaline hüvitamine ja vähemalt ühe poole rahalise põhinõude lahendamine on omavahel seotud eespool p-des 15.5 ja 15.6 kirjeldatud viisil, siis saab ringkonnakohus erandkorras määrata kulud rahaliselt kindlaks esimesena. Eelnevaga järgib ringkonnakohus oma varasemat praktikat (TlnRnKo 03.10.2019, 2-17-7312, p 38). Erandina on ka Riigikohus pidanud võimalikuks määrata kindlaks menetlusosalise kulud kõigis kohtuastmetes, kuigi ringkonnakohus seda ei teinud (nt RKTKKo 01.06.2022, 2-20-12037/41, p 24 jj). 17.
  2. Menetluskulude jaotuse järgi tuleb

§ 175

ja 176 sätete järgi määrata kindlaks hagejale hüvitatavad maakohtu menetluskulud. 17.4. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 630 €, mis on hüvitatav kulu. Maakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutas hageja esindaja õigusabi 14 t tasumääraga 80 €/t – kokku 1120 € eest. Nimekirjas loetletust seonduvad ainult hagiga 20.03.2023 – 24.05.2024 toimingud (9 t), ainult vastuhagiga 15. ja 21.10.2024 toimingud (4

  1. t)ning mõlemaga ülejäänud toimingud (1 t). Poolte nõuded olid sarnases mahus ja suurusjärgus, mistõttu saab hagi ja vastuhagiga seotud toimingutest lugeda menetluskulude jaotuse järgi hüvitatavaks 0,5 t. Hagi esitamise (1,5 t), kaja lahendamiseni tehtud täiendavate toimingute (2,5
  2. t)ja asja edasise menetluse (5
  3. t)ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Hageja esindaja tasumäär on kooskõlas turutingimustega. Käibemaksu hüvitamist hageja ei taotle. Neil kaalutlustel tuleb kostjal hagejale hüvitada 1390 € (= 630 + 9,5 × 80). 17.5. Hageja menetluskulude hüvitamise nõude saab

§ 445lg 1 ls 2 alusel osaliselt tasaarvestada kostja nõudega summas 750 €.

Selle tulemusel kostja nõue lõpeb ja tal jääb veel hagejale tasuda 640 € (= 1390 – 750). Hageja taotluse ja

§ 177

lg 4 alusel tuleb kostjal sellelt summalt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates otsuse jõustumisest. 18. Eelnevast ja kaebuse piiridest tuleneb, et maakohus rahuldas vastuhagi õigesti summas 7750 €, aga seda ületavas summas tuleb maakohtu otsus tühistada. Samuti on õige maakohtu tasaarvestus summas 7000 €, mida pole alust muuta. Ringkonnakohus koostab kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (

§ 654

lg 2²) ja kajastab selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse (

§ 173lg 1 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.