Obsah (4)

§ 23§ 68§ 25§ 6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 02.09.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-539 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus X. Xa kinnipidamiske

) § 25 lg 2 alusel, tuginedes

§ 23lg 1 p-des 1 ja3 sätestatud alustele.

Taotluse kohaselt jääb PPA 05.03.2025 ja 29.04.2025 taotlustes toodud põhjenduste juurde, tuues kokkuvõttes välja järgneva: 1.

1. Varasematest taotlustest nähtuvalt vabanes isik 31.05.2024 Tartu vanglast. Tema tähtajaline elamisluba on alates 15.03.2000 kehtetu. Isikule on kohaldatud Siseministeeriumi 13.10.2011 otsusega 10-aastast sissesõidukeeldu. 1.
2. Isik esitas 15.05.2024 rahvusvahelise kaitse taotluse. Tallinna Halduskohtu 04.03.2025 otsusega nr 3-24-3153 jäeti kaebus rahvusvahelise kaitse andmata jätmisele rahuldamata. 1.
3. Isiku reisidokumendi taotlemine on pooleli. 27.03.2025 esitas PPA Venemaa Föderatsioonile isiku osas tagasivõtupalve. Venemaa lükkas selle 17.06.2025 ilma läbi vaatamata tagasi, viidates, et taotlus ei vasta nõuetele. 16.07.2025 viidi isikuga läbi 3-25-539 tagasipöördumisnõustajatega nõustamine, isik keeldus endiselt koostööle asumast ja ei ole nõus enda dokumenteerimise ega Venemaale väljasaatmisega. 1.
4. PPA edastas 21.08.2025 läbi Välisministeeriumi korduva taotluse isiku dokumenteerimise ja tagasivõtmise osas. Hetkeseisuga on isiku dokumenteerimine pooleli, kuna PPA ootab Venemaa poolt vastust isiku tagasivõtu osas. 1.
5. Isiku osas esineb põgenemisoht, sest ta on korduvalt toime pannud kuritegusid, mille eest on talle mõistetud karistuseks vangistus (

§ 68lg 4).

Isik on toime pannud kaks rasket isikuvastast kuritegu. 1.6. Põgenemisoht esineb ka

§ 68

lg 6 alusel, kuna isik on PPA-le teada andnud ja PPA järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Väljasaatmise takistamiseks esitas isik vanglast vabanedes rahvusvahelisekaitse taotluse. 16.07.2025 toimunud vestlusel tagasisaatmisenõustajaga väljendas isik järjekindlalt oma seisukohta, et ei ole nõus Venemaale minema. Ta rõhutas, et pole seda kunagi soovinud – isegi mitte ajal, mil tema vanemad Eestist lahkusid. Isik märkis, et pole sellest ajast saadik oma vanemate ega vennaga suhelnud ega ole ka ise kontakti otsinud. 1.7. Isik on vanglas olles keeldunud täitmast tagasipöördumistunnistust ning ka käesoleval hetkel, viibides kinnipidamiskeskuses, ei ole asunud PPAga koostööle enda dokumenteerimiseks (

§ 23lg 1 p 3).

PPA peab korraldama välismaalase väljasaatmist, mille jaoks peab PPA välismaalasele kehtiva reisidokumendi taotlema Venemaa Föderatsiooni käest. PPA varasemast praktikast seoses Venemaa Föderatsiooni kodanikele dokumentide hankimisega nähtub, et isiku dokumenteerimine võtab isiku koostööga aega umbes pool aastat Venemaa Föderatsioonile isiku tagasivõtmiseks esitatud taotluse lahendamine on aeganõudvam ja võib võtta aega üle pooleteise aasta. 1.

1. Arvestades väljatoodut, on PPA seisukohal, et isik on PPA-le teada andnud, et ei soovi lahkumiskohustust täita ning oluliselt takistab enda väljasaatmist Eesti Vabariigist.
2. PPA jäi 28.08.2025 kohtuistungil taotluse juurde ja selgitas, et tavapäraselt on Venemaalt ka korduvatele taotlustele alati vastus saadud. Venemaa on jätnud taotlusi läbi vaatamata olukorras, kus keeldumiseks tegelikult alust ei ole.
3. Puudutatud isik avaldas kohtuistungile eelnevalt, et ta ei soovi istungist osa võtta. KOHTU PÕHJENDUSED
4. Seaduses sätestatud juhul annab kohus (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). haldustoimingu tegemiseks loa
5. PPA tugineb taotluses kinnipidamise alusena

§ 23lg 1 p-dele 1 ja 3.

Need võimaldavad välismaalast kinni pidada, kui esineb tema põgenemise oht (p 1) või kui tal puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või viibib nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist (p 3). 6.

§ 25

lg 1 kohaselt pikendab halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu kaupa, kuid kõige kauem 6 kuuks arvates kinnipidamiskeskusesse paigutamisest, kui esineb kinnipidamise alus ja

§ 23

lg-s 1 1 nimetatud põhimõtted (

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kinnipidamine on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kinnipidamisel arvestatakse igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid).

§ 25

lg 2 alusel pikendab halduskohus pärast 6 kuu möödumist väljasaadetava välismaalase kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega 4 kuu kaupa, kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või kui tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine viibib. 2

§ 23

lg 1 p-s 1 nimetatud põgenemisohtu iseloomustavad objektiivsed asjaolud loetleb Eesti õiguses

§ 68

. Põgenemisohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ja hinnata ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisoht on prognoosotsus, mis peab põhinema isikuga seotud objektiivsetel asjaoludel. 8. PPA tugineb

§ 68p-dele 4 ja 6.

Nende kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht juhul, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (p 4) ning samuti juhul, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või see järeldub tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). 9. Nimetatud eeldused on täidetud. Isik vabanes 31.05.2024 Tartu Vanglast 20 aasta pikkuse vanglakaristuse kandmisest, mida ta kandis vägistamise katse, kui sellega kaasnes raske kehavigastuse tekitamine; mõrva ning narkootilise ja psühhotroopse aine omandamise ja valdamise eest. Kohus jääb varasemalt väljendatud arvamuse juurde, et sellest nähtuvalt ei järgi isik õiguskorda. Sealjuures tarvitas ta narkootilisi või psühhotroopseid aineid ka vanglas viibides. Samuti on isik keeldunud PPA-ga koostöö tegemisest, et saada reisidokument. Ka vahetult vanglast vabanemise eel rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine, mida ei rahuldatud, iseloomustab, et isik otsib viise, kuidas ta saaks jääda Eestisse olukorras, kus muud võimalused on ammendunud. Koostöö puudumine viitab sellele, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla taotlejale väljasaatmistoimingute tegemiseks kättesaadav, vaid võib pakku minna. Seega on tõenäoline, et vabaduses olles lähtub isikust põgenemisoht

§ 6

8 p-de 4 ja 6 ning

§ 23lg 1 p 1 mõttes.

10. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et isikul puuduvad reisidokumendid. PPA selgitustest tuleneb, et isikule on pakutud võimalusi dokumentide taotlemiseks, kuid ta on jätkuvalt keeldunud nende taotlemisel koostöö tegemisest. Samuti viibivad dokumendid vastuvõtva riigi tegevusest tulenevalt, kuivõrd Venemaa Föderatsioon on PPA esimese taotluse jätnud läbi vaatamata. Seega on täidetud ka

§ 23lg 1 p-s 3 toodud tingimus.

1. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole isikust lähtuva põgenemisohu tõttu põhjendatud. Põgenemisoht, sh oht, et isik hakkab siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduma, ei ole ülaltoodut arvestades väike. Põgenemisoht võib muuta muud järelevalvemeetmed ebatõhusaks.
2. Kuna isikut on praeguseks kinni peetud 6 kuud, on tema kinnipidamise pikendamine kuni 4 kuuks võimalik

§ 25lg 2 alusel.

Kinnipidamise maksimaalset lubatud pikkust 18 kuud ei ole ületatud (

§ 25lg 2).

1. Kohtule ei nähtu, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega.
2. Kinnipidamise aluse äralangemisel kinnipidamiskeskusest vabastada. tuleb puudutatud isik viivitamatult (allkirjastatud digitaalselt) 3