← Eesti

2-23-8335/28

Obsah (6)§ 101§ 96§ 106§ 105§ 102§ 143

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Siret Siilbek ja Dina Tali Otsuse tegemise aeg ja koht 28.02.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-83

§ 101lg 7 alusel), mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda

  1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse (PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest. Igakuine elatis ei tohi olla suurem kui 270 eurot.
  2. Siinse kohtuotsuse resolutsiooni p-des 4 ja 5 välja mõistetud igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu eest hiljemalt vastava kuu
  3. kuupäevaks X.L kontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „U.D ja C.L elatis“.
  4. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 2

(8)Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  1. U.D (hageja I) ja C.L (hageja II) esitasid 07.06.2023 hagi S.N (kostja) vastu elatise nõudes (täpsustatud 01.07.2024). Hageja I palub kostjalt välja mõista hageja I kasuks igakuise elatise muutuva summana (hagi esitamise seisuga 217,83 eurot) kuni hageja I täisealiseks saamiseni ja hageja II muutuva summana (hagi esitamise seisuga 185,16 eurot) kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Hagejad tuginesid peamiselt järgmistele asjaoludele: - hagejate isa on kostja poeg C. U.D; - hagejate isapoolne vanaisa on surnud; - hagejate vanemate kooselu on lõppenud ning lapsed elavad koos emaga; - Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 14.10.2019 maksekäsuga tsiviilasjas 2-19-118131 mõisteti laste isalt kummagi hageja kasuks välja elatis 270 eurot kuus kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni; - kohtulahendit ei ole õnnestunud täita, sest laste isa on varatu ning tal puudub ametlik sissetulek. - 19.12.2022 seisuga oli elatise võlgnevus kokku 9176,88 eurot; - alates
  2. aasta novembrist tasub Sotsiaalkindlustusamet laste emale elatisabi; - hageja I igakuised vajadused on 510 eurot ja hageja II igakuised vajadused on 485 eurot; - hagejal II on enurees ning ta kannab prille, millega seoses on vajadused seoses tervishoiuga keskmisest kõrgemad. Kostja vastuväited
  3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja esitas hagile järgmised vastuväited: - laste isalt on võimalik elatist saada; - hagejad saavad kostjalt nõuda vaid 25% enda ülalpidamiskuludest; - kostja varaline olukord ei võimalda hagejatele elatist tasuda: ta on vanaduspensionär, kelle igakuine sissetulek on 1140 eurot ja igakuised väljaminekud on keskmiselt samas suuruses, millest toidule 400 eurot kuus, kulutused eluasemele 404,77 eurot, sidele 12 eurot, hügieenile 20 eurot, tervishoiule 90 eurot, meelelahutusele 70 eurot, trennile 60 eurot, massaažile 50 eurot ja iluteenustele 135 eurot kuus; - kostja ei saa endale kuuluvatelt äriühingutelt tulu, sest neil puudub majandustegevus; - hagejate väidetavad kulud ei vasta tegelikkusele ega ole eluliselt usutavad; - laste isa kannab osa laste kuludes, nt mobiilside kulud; - kostja elab üksi ja tal on 3 lapselast, kelle ülalpidamises ta osaleb. Maakohtu otsus ja põhjendused 3
(8)
  1. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt välja: - hageja I kasuks elatisevõlgnevuse perioodi 07.06.2023–30.09.2024 eest 3696,05 eurot; hageja II kasuks välja elatisevõlgnevuse perioodi 07.06.2023–30.09.2024 eest 3141,71 eurot; - hageja I kasuks alates 01.10.2024 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni 09.01.2033, igakuise elatise 255,22 eurot kuus (so indekseeritud baassumma 272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1832 x 3%) – 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) – 22,50 (pool poolest lasterikka pere toetusest jagatud 5 lapsega 450 : 2 : 2 : 5), mis muutub iga aasta
  2. aprillil (esimest korda
  3. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse (PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest; - hageja II kasuks alates 01.10.2024 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni 09.09.2034, igakuise elatise 216,94 eurot kuus ((so indekseeritud baassumma 272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1832 x 3%) – 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) – 22,50 (pool poolest lasterikka pere toetusest jagatud 5 lapsega 450 : 2 : 2 : 5) x 0,85

§ 101lg 7 alusel), mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda

  1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse (PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest. Maakohus märkis, et jooksev elatis tuleb tasuda iga kuu eest hiljemalt vastava kuu
  2. kuupäevaks X.L kontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „U.D ja C.L elatis“. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus viitas nõude alusena

§ 96

lg-tele 1 ja 2, mille kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased) ning teise astme ülenejad sugulased on ülalpidamiskohustuslased oma alaealiste alanejate sugulaste suhtes.

§ 106

lg 1 kohaselt kui isik on käesoleva seaduse § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena,

§ 106

lg 2 kohaselt ka sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Vanavanemal on

§ 106

lg 2 alusel asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita (RKTKo 19.10.2011, 3-2-1-75-11, p 18). 3.1. Asja lahendamiseks tuvastas maakohus dokumentaalsete tõendite alusel järgmised asjaolud: - hagejate isa on C. U.D (laste isa), kes on kostja poeg; - laste isalt on Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 14.10.2019 määrusega tsiviilasjas 2-19118131 välja mõistetud kummagi hageja kasuks igakuine elatis 270 eurot kuus alates 02.07.2019 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni; - kohtulahendi sundtäitmiseks on algatatud täitemenetlused 022/2021/5112 ja 022/2021/5113, laste isa ajavahemikul 30.07.2021–19.12.2022 kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel elatist tasunud ei ole ning 19.12.2022 seisuga moodustas elatise võlg kokku 9176,88 eurot ajavahemiku 01.12.2020–19.12.2022 eest; - laste isa ei osale laste ülalpidamises vahetult ja lapsed ei viibi isa juures; - laste isapoolne vanaisa F suri 22.01.2023; - kostja väljaminekud on 1241,77 eurot kuus; - hagejate emal on kokku viis last, hagejad on vanuselt vastavalt kolmas ja neljas laps peres; 4

(8)- hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat; - hagejal II on tervisega seonduvad erivajadused: enurees ning kaugelenägevus, mis viitab keskmisega võrreldes kõrgematele vajadustele; - kostja sissetulekuteks on pension Eestist 774,03 eurot ja pension Venemaalt 439,30 eurot, s.o kokku 1213,33 eurot kuus; - kinnistusraamatu kohaselt kuulub kostjale üks kinnisasi ja kostja on juhatuse liige ja osanik Osaühingus X ja Osaühingus Q, mis ei ole tegutsevad ettevõtted; - kostja kontol on hoiustatud 10 385,52 eurot; - 17.05.2024 on kostjale laekunud 102 643,34 eurot selgitusega „deposiidi põhisumma“, 17.05.2024 on kostja uuesti ära kandnud 100 000 eurot selgitusega „kanne deposiidile“; - 18.09.2023 on kantud C. U.D-le 3000 eurot selgitusega „v dolg“, 15.05.2024 Zle 4000 eurot ja 23.05.2024 täiendavalt 6000 eurot selgitusega „v dolg“; - 05.01.2024 on Clt laekunud kostjale 2000 eurot selgitusega „loan money back“. 3.2. Kuna laste isa suhtes tehtud kohtulahendit ei ole õnnestunud juba mitme aasta jooksul täita, on vanavanema asenduskohustuse tekkimise eeldused täidetud. Hagejate isalt on ülalpidamise saamist ülemäära raske saavutada, mistõttu on hagejatel tekkinud nõudeõigus isapoolsete vanavanemate vastu (

§ 106

lg 2).

§ 101

lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023 on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot; kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot (PHS § 17 lg 3). Ajavahemikul 07.06.2023–31.12.2023 oli lasterikka pere toetus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 650 eurot, alates 01.01.2024 on see 450 eurot kuus (PHS § 21 lg 2).

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101

lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus hageja I osas on järgmine: - alates 07.06.2023 kuni 31.12.2023 217,83 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1685 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 32,50 (pool poolest lasterikka pere toetusest 650 : 2 : 2 : 5 last); - alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024 227,83 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1685 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 22,50 (pool poolest lasterikka pere toetusest 450 : 2 : 2 : 5 last); - alates 01.04.2024 255,22 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1832 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 22,50 (pool poolest lasterikka pere toetusest 450 : 2 : 2 : 5 last).

§ 101

lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus hageja II osas on järgmine: - alates 07.06.2023 kuni 31.12.2023.a. 185,16 eurot kuus (217,83 x 0,85); - alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024.a. 193,66 eurot kuus (227,83 x 0,85); - alates 01.04.2024.a. 216,94 eurot kuus (272,76 + 54,96 (255,22 x 0,85). 5

(8)3.3. Kostja on leidnud, et hagejate väidetavad vajadused on ülepaisutatud, kuid ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, millega seoses hagejate vajadus ülalpidamise saamiseks võiks olla tavapärasest väiksem. Ühele hageja vanemale langev ülalpidamiskohustus vastab vähemalt

§ 101-järgsele ulatusele.

3.4.

§ 105lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena.

Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kuna teine isapoolne vanavanem on surnud, siis on sama astme sugulasi ainult üks, mistõttu langeb asenduskohustus täies ulatuses kostjale. 3.5.

§ 102

lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et tal oleks

§ 106-järgne asenduskohustus lisaks hagejatele veel mõne lapselapse suhtes.

Kostja majanduslik seisund võimaldab tal anda hagejatele ülalpidamist

§ 101-järgses ulatuses.

Tuvastatud asjaoludest saab järeldada, et kogu tema sissetulek ei kulu ära, ta ei ole esitanud andmeid kõigi oma kontode kohta, tal on olulises summas sääste ja teenib mh intressitulu. Kostja laenab välja suurtes summades raha. 3.6. Kostja ei ole välja toonud, et ta oleks menetluse ajal hagejatele elatist tasunud, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista elatisvõlgnevused kohtuotsuse tegemise seisuga järgmiselt: perioodi 07.06.2023-30.09.2024 eest hageja I kasuks 3696,05 eurot (174,26 (23.a juuni 24 päeva) + 217,83 x 6 + 227,83 x 3 + 255,22 x 6) ja hageja II kasuks 3141,71 eurot (148,13 + 185,16 x 6 + 193,66 x 3 + 216,94 x 6). Alates 01.10.2024 mõistis maakohus kostjalt kummagi hageja kasuks elatise välja kuni täisealiseks saamiseni

§ 101-järgses muutuvas summas, mis on kohtuotsuse tegemise seisuga vastavalt 255,22 ja 216,94 eurot kuus. Maakohus määras Ts

MS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda hagejate ema kontole hiljemalt vastava kuu

  1. kuupäevaks. 3.
  2. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
  3. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, välja arvatud menetluskulude jaotuse osas, ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja muuta otsust selliselt, et märkida otsuse resolutsiooni, et kostja vastutus on subsidiaarne, st kostja peab elatist maksma ainult ulatuses, milles seda ei tasu hagejate isa ning kostja ei pea maksma elatist ühes kuus suuremas ulatuses, kui pool laste isalt vastava kuu eest välja mõistetud elatisest. Maakohus ei kontrollinud nõude eeldusi. Eelkõige pidi maakohus

§ 105lg 3 alusel tuvastama ja võtma arvesse kostja ja lapselaste vahelisi suhteid, kuid ei teinud seda. Hagejate 6

(8)ema ei võimalda hagejal kostjatega suhelda, mistõttu ei ole tegemist lähedaste inimestega. Seetõttu ei pea kostja elatist hagejatele maksma ja neid peab ülal pidama nende ema. Kostja on osa-, mitte solidaarvõlgnik (

§ 105lg 3).

Riigikohtu praktika kohaselt on vanavanema vastutus osa-, mitte solidaarvastutus. Vanavanema osa on üldjuhul 25% lapse kohta. Osavõlgniku kohustus on iseseisev ja ei sõltu teiste osavõlgnikega seotud asjaoludest. Seega ei saanud maakohus lähtuda asjaolust, et laste vanaisa on surnud ja kostja osakohustus ei saa ületada ½ lapse isalt välja mõistetud elatisest. Kostjalt ei saa elatist suuremas summas, kui on välja mõistetud hagejate isalt. Maakohus oleks pidanud märkima otsuse resolutsiooni, et kostja peab elatist maksma ainult osas, milles seda ei tee laste isa. Vastupidine olukord viib selleni, et laste kasuks on elatis välja mõistetud rohkem kui topelt ulatuses. Vastus apellatsioonkaebusele

  1. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid selle rahuldamata jätta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsust tuleb muuta täiendamise teel osas, millega maakohus jättis kostjalt kummagi hageja kasuks väljamõistetud igakuise elatise piiramata 270 euroga. Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega täiendab maakohtu otsust klausliga, et kummagi kostja kasuks väljamõistetud igakuine elatis ei tohi ületada 270 eurot (TsMS § 657 lg 1 p 2).
  3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega (v.a elatise suuruse piiramata jätmine), järgib neid ja ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 7.
  4. Osas, milles laste isa on elatisnõude täitnud, ei saa hageja seda kostjalt nõuda ja kostja ei pea seda täiendavalt täitma. Tegemist on täitmise küsimusega ja seadusest ei tulene, et seda peaks kohtuotsuse resolutsioonis märkima. 7.
  5. Ülenejate ja alanejate sugulaste ülalpidamiskohustuste puhul kehtib

-i § 105 lg 3 esimese lause kohaselt reegel, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena, kusjuures osade suurused määratakse

-i § 105 lg 3 teises lauses sisalduva reegli kohaselt. Maakohus mõistis põhjendatult kostjalt välja kogu laste isale langeva kohustuse (50% laste vajadusest), kuna laste vanaisa on surnud ja puudub teine osavõlgnik, kellega kohustust jagada. Kostja vastutab isa sama astme üleneja sugulasena 50% ulatuses laste ülalpidamisvajaduse katmise eest. 7.3. Kuigi

§ 105

lg-s 3 räägitakse ka poolte vastastikuse suhtega arvestamisest, ei ole tegemist nõude eeldusega. Normist ei tulene, et lastega suhtluse puudumise tõttu tuleks jätta elatis vanavanemalt välja mõistmata. Vastastikuse suhte näol on tegemist asjaoluga, millele pool peab kohtumenetluses tuginema ja mida kohus saab sellisel juhul poolte huvide kaalumisel arvestada. Näiteks, kui ülalpidamist andma kohustatud isik on küll ülalpidamisvõimeline, kuid temalt ülalpidamise nõudmine tooks kaasa eetiliselt talumatu olukorra. Kostja ei tuginenud maakohtus asjaolule, et ta ei suhtle hagejatega, kuna laste ema seda ei võimalda. Tegemist on 7

(8)esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud väitega, mille ringkonnakohus jätab tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4). Ringkonnakohus märgib, et kui kostja lastega suhelda soovib ja ema seda ei võimalda, on kostjal võimalus kohtu kaudu taotleda lastega suhtlemise lubamist (

§ 143lg 4).

7.4. Maakohus võis elatise välja mõista kindla suuruse asemel muutuva suurusena, sest

§ 101lg 2 maakohtule vastavas osas piiranguid ei sea.

7.

  1. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et kostjalt ei saanud välja mõista suuremat elatist, kui on välja mõistetud tema pojalt hagejate kasuks. Kohtuotsuse tegemise ajal ei ületa elatis ühe lapse kohta 270 eurot. Asjaolude muutumisel (nt lasterikka pere toetuse ärajäämisel seoses vanemate laste täiskasvanuks saamisega vms), võib aga elatise suurus muutuda. Seetõttu täiendab ringkonnakohus maakohtu otsust klausliga, et elatise suurus ei tohi ületada kummagi lapse kohta 270 eurot kuus.
  2. Kokkuvõttes tuleb apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada.
  3. Elatise nõudes kannavad pooled oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1 ja RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 21). Asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise või annaksid alust järeldada, et kulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane või esineksid TsMS § 164 lg-s 3 sätestatud asjaolud.
  4. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.