← Eesti

2-24-19223/16

Obsah (8)§ 178§ 663§ 657§ 667§ 171§ 174§ 175§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 03.06.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-19223 Kohtuasi Z.H avaldus G.J p

) § 178 lg 2). 2-24-19223 Muus osas ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 7 lg 2 ja § 15 lg 1 ning pankrotiseaduse (PankrS) § 5 lg 2 ja § 15 lg 5,

§ 178lg 1).

ASJAOLUD

  1. Z.H (võlausaldaja) esitas 18.12.2024 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse G.J (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlausaldaja X (pärandaja) pärandvara hooldaja. Pärandaja sõlmis võlgnikuga 31.05.2011 laenulepingu, mille alusel andis pärandaja võlgnikule laenu 250 000 Rootsi krooni. Võlgnik kohustus laenu tagastama 31.12.
  2. Laenu tagastamisega viivitamisel kohustus võlgnik tasuma viivist 0,1% päevas (laenulepingu p 4.1). Pärandaja suri 25.01.2022 ning pärandaja pärimismenetlus toimub Rootsis. Võlausaldaja esitas võlgnikule pankrotihoiatuse, võlgnik esitas sellele vastuväite. Võlausaldaja märkis, et 18.12.2024 seisuga on põhinõue 21 792,19 eurot ja viivisenõue 39 531,03 eurot.
  3. Maakohus jättis 24.03.2025 määrusega võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel võlgnikule usaldusisiku nimetamata, lõpetas menetluse ja jättis menetluskulud võlausaldaja kanda. Maakohus rahuldas võlgniku avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud 7268,15 eurot (käibemaksuga).
  4. Võlausaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule tagasi võlgnikule usaldusisiku määramise otsustamiseks või vähendada võlausaldajalt väljamõistetud menetluskulude hüvitis 904,02 euroni (käibemaksuga).
  5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et võlausaldaja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

6. Ringkonnakohus jätab vastavalt

§ 667

lg-le 1 siinsest määrusest välja kirjeldava ja põhjendava osa määruse osale, milles ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise määrusele ei saa siinses asjas määruskaebust esitada.

§ 667

lg 1 teisest lausest tuleneb, et kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja selle määruse peale ei saa edasi kaevata Riigikohtule, võib ringkonnakohus määruse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 6.1. FIMS § 7 lg 2 teise lause kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta edasi kaevata üksnes siis, kui see on füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ette nähtud. FIMS § 15 lg 1 sätestab, et kui kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab kohus määrusega usaldusisiku nimetamise PankrS §-s 15 sätestatu kohaselt, välja arvatud juhul, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses on sätestatud teisiti. PankrS § 5 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta edasi kaevata üksnes siis, kui see on pankrotiseaduses ette nähtud. PankrS § 15 lg 5 kohaselt võib ajutise halduri nimetamata 2 2-24-19223 jätmise määruse peale pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse. Viidatud sättest ei tulene, et maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib Riigikohtule edasi kaevata. Kuna FIMS § 15 lg 1 kohaselt tuleb usaldusisiku nimetamise otsustamisel lähtuda PankrS §-st 15 ning FIMS ega PankrS § 15 lg 5 ei näe ette võimalust esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, ei ole praegune määrus usaldusisiku nimetamata jätmist puudutavas osas edasikaevatav. 6.2.

§ 178

lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuivõrd määrus ei ole edasikaevatav ajutise halduri nimetamata jätmise osas, ei saa ringkonnakohtu määrust vaidlustada ka menetluskulude jaotuse osas. 7. Kuigi võlausaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse ka menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas, ei ole sellekohaseid sisulisi põhjendusi kaebuses esitatud. Ka maakohtu menetluses kuludele vastuväidet esitades on võlausaldaja märkinud üksnes, et tema hinnangul on põhjendatud määrata võlgniku menetluskulu hüvitiseks 904,02 eurot käibemaksuga, täpsustamata seejuures, millised võlgniku kulud on ülemäärased või kuidas võlausaldaja sellise hüvitise summani jõudis. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus võlgnikule õigusabiteenuse osutamise ajakulu osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, vajalik, õiglane ja põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ja arusaadav. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt

§-s 659 ja § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus võlgniku lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud, puuduvad kolleegiumi hinnangul alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks. 8. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud

§ 171lg 1 järgi võlausaldaja kanda.

8.1. Kuna maakohus on oma määruses menetluskulud kindlaks määranud, määrab ringkonnakohus

§ 174lg 3 järgi kindlaks ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

8.

  1. Võlgniku 20.05.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt kulus võlgniku esindajal vaidlustatud määrusega tutvumiseks, vaidlustamise perspektiivi analüüsimiseks ja kliendile selgitusteks 1 tund, määruskaebusele vastuse koostamiseks 7 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 1 tund. Võlgnikule osutati õigusabi tunnihinnaga 198,30 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgnik kinnitas, et menetluskulu on kantud seoses siinse menetlusega. Samuti kinnitas võlgnik, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kokku palub võlgnik võlausaldajalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 2177,70 eurot (käibemaksuga). 8.
  2. Võlausaldaja esitas vastuväited võlgniku menetlustoimingute ajakulu on ülepaisutatud. menetluskuludele ja leidis, et 8.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgniku esindaja kulu määruskaebemenetluses põhjendatud osaliselt (

§ 175lg 1).

Ringkonnakohus ei nõustu võlausaldaja seisukohaga, et vaidlustatud määrusega tutvumise ajakulu ei kuulu hüvitamisele, kuna kulu on kantud enne määruskaebuse esitamist. Määruskaebusele vastuse koostamiseks pidi võlgniku 3 2-24-19223 esindaja vaidlustatud määrusega tutvuma. Samas märgib ringkonnakohus, et olukorras, kus menetlus lõpetati ja võlgniku menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldati täielikult, ei olnud võlgniku esindajal põhjendatud analüüsida vaidlustamise perspektiivi ja jagada selles osas võlgnikule selgitusi. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks maakohtu määrusega tutvumist 30 minuti ulatuses. Arvestades maakohtu määruse, võlausaldaja määruskaebuse ning võlgniku esitatud vastuse sisu ja mahtu, on võlgniku lepingulise esindaja ajakulu määruskaebuse läbitöötamiseks ja vastuse koostamiseks põhjendatud 7 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu on põhjendatud 30 minuti ulatuses. Võlgniku esindaja tunnitasu on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga.

§ 174lg 10 alusel tuleb menetluskulu hüvitada koos käibemaksuga.

Seega kokku kuulub hüvitamisele võlgniku menetluskulu 1586,40 eurot (198,30 x 8), millele lisandub käibemaks 349 eurot, s.o kokku 1935,41 eurot. Võlausaldaja peab tulenevalt võlgniku taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.