lg 2 p 2,3 järgi ning karistati 2 kuu pikkuse vangistusega.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 06.08.2018 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa, s.o 9 kuu ja 28 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 21.10.2018. Viru Maakohtu 20.02.2019 määrusega vabastati T.K tingimisi enne tähtaega vangistusest katseajaga kuni 19.10.2019. Katseajal pidi T.K järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt
Erakorralise ettekande kohaselt on politsei menetluse infosüsteemis registreeritud järgmised juhtumid: 1) 29.08.2019 ja 30.08.2019, aadressil xxx koostati lähisuhtevägivalla infoleht, milles märgiti, et T.K oli nähtavalt alkoholijoobes, kuid alkoholi sisaldust tema väljahingatavas õhus indikaatorivahendiga ei kontrollitud. Süüteomenetlust ei alustatud. 2) 08.09.2019 ja 10.09.2019, aadressil xxx T.K koos elukaaslasega tarvitasid ühiselt alkoholi ning osapoolte vahel tekkis konflikt. Koostati lähisuhtevägivalla infoleht ja kontrolliti indikaatorivahendiga alkoholi sisaldust T.K väljahingatavas õhus, tulemus oli positiivne. T.K-l oli tuvastatud 08.09.2019 alkoholisisaldus 1,16 mg/l ja 10.09.2019 alkoholisisaldus 1,27 mg/l kohta. 1 16.09.2019 antud kirjalikus seletuses T.K selgitab, et kodus aadressil xxx tarvitasid koos elukaaslasega džinni, tekkis omavaheline vaidlus, mille tagajärjel hakkasid jooma. Enne seda nad kaua aega ei olnud tarvitanud alkoholi, oli kõik korras ning probleeme ei olnud. T.K vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. Perioodil 11.03.2019 kuni 11.05.2019 T.K viibis elektroonilise valve all. T.K töötab alates 15.07.2019 xxx ametikohal. Hetkel läbib sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, mis on suunatud sõltuvusprobleeme omavatele isikutele. Läbitud on kuue tunni materjal. Peale selle T.K läbis alkoholivastase võõrutusravi 08.04.2019 veenisisese süstina üheks aastaks. Vaatamata erinevatele sekkumistele T.K ei ole karistusest teinud õigeid järeldusi, vaid jätkanud alkoholi tarvitamist. Politsei on saanud väljakutsed T.K suhtes alljärgnevalt: 1) 29.08.2019 ja 30.08.2019, aadressil xxx elukaaslaste vahel tekkis tüli. Koostati lähisuhtevägivalla infoleht, milles märgiti, et T.K oli nähtavalt alkoholijoobes, kuid alkoholi sisaldust tema väljahingatavas õhus indikaatorivahendiga ei kontrollitud. Süüteomenetlust ei alustatud. Antud juhtumid on registreeritud politsei menetluse infosüsteemis nr 3100190512924 ja 3100190512202 all. 2) 08.09.2019 ja 10.09.2019, aadressil xxx elukaaslased T.K tarvitasid ühiselt alkoholi ning osapoolte vahel tekkis konflikt. Koostati lähisuhtevägivalla infoleht ja kontrolliti indikaatorivahendiga alkoholi sisaldust T.K väljahingatavas õhus, tulemus oli positiivne. Süüteomenetlust ei alustatud. Antud juhtumid on registreeritud politsei menetluse infosüsteemis nr 3100190512924 ja 3100190512202 all. Koostatud indikaatorivahendi kasutamise protokollid. Vaatamata sellele, et T.K läbis alkoholivastase võõrutusravi, ei ole suutnud ta alkoholist hoiduda. Oma taolise käitumisega T.K on rikkunud korduvalt talle kohtu poolt määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi. Alkoholi tarvitamise keelu eiramine on tõsine rikkumine vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanenule ning käitumiskontrollile allutatud isiku poolt. Katseajal alkoholi tarvitamine selgelt näitab T.K hoolimatut ja vastutustundetut suhtumist tema üle kehtestatud korda. Katseajal on T.K-ga korduvalt vesteldud alkoholi tarvitamisest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest. Vestluste ajal on isik väitnud, et mõistab alkoholi tarvitamise negatiivseid mõjusid ja võimalikke tagajärgi. T.K oma käitumise ja suhtumisega on näidanud, et ta ei ole võimeline täitma talle pandud kohustust. T.K on teadlikult rikkunud alkoholikeeldu teades, millised on võimalikud tagajärjed ning tal puudub motivatsioon oma käitumist muuta ja järgida talle ettenähtud
ket eluviisi. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 31 või 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
lg 7 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. T.K selgitas kohtus, et ta tarvitab alkoholi, sest on haige, vajab ravi ja tegeleb sellega. Vägivaldselt ta ei käitu. 2 Kriminaalhooldusametnik jäi oma ettekande juurde ja palus karistus täitmisele pöörata. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametniku, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohus leiab, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, sest isik ei näita üles huvi kriminaalhooldusametnikuga koostöö vastu ja suhtub negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse. Isik on talle antud kohtu usaldust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi ennetähtaegset karistuse kandmisest vabastamist ning mõistetud karistust tõsiselt. Kohus peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle mõistetud karistust. Maakohus on arvamusel, et käesoleval juhul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist, mitte aga täiendava kohustuse määramist. Kuna isik ei ole suutnud alluda kohtu poolt määratud nõuetele, on kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnetunud. Arvestada tuleb ka asjaolu, et isik on vabastatud tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest, andes talle võimaluse kanda karistus ära vabaduses, mis on kahetsusväärselt ebaõnnestunud. Katseajal on isik asunud tööle xxx Hetkel osaleb sotsiaalprogrammis eluviisitreening. 08.04.2019 on ta läbinud alkoholivastase ravi, kuid kõigele vaatamata jätkab ta alkoholi tarvitamist. Kuna 29.08.2019 ja 30.08.2019 pole politsei mõõtnud T.K alkoholisisaldust, siis ei ole ka tõendeid selle kohta, et isik oleks olnud neil päevil alkoholijoobes. 08.09.2019 ja 10.0.92019 on aga politsei fikseerinud T.K-l keskmise joobe vastavalt 1,16 mg/l ja 1,27 mg/l väljahingatavas õhus. Samuti kohtuistungil ilmnes, et 4.10.2019 tarvitas isik alkoholi, aadressil xxx olles alkoholijoobe seisundis lamendas ning käitus ennast ebaadekvaatselt. Politsei koostas indikaatorvahendi kasutamise protokolli, mille kohaselt on isikul tuvastatud joove 1,05 mg/1 väljahingatavas õhus. T.K rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus leiab, et kriminaalhooldus T.K suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita kontrollnõudeid. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et ta ei suuda tingimisi ennetähtaegse vabastamise tingimusi tõsiselt võtta. Vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamine kuulub tühistamisele ja T.K tuleb saata karistust kandma. T.K viibis vangistuses 21.10.2018 kuni 08.03.2019, kandmata on jäänud 7 kuud 11 päeva vangistust.
lg 7 alusel tuleb täitmisele pöörata T.K-le karistuse osa - vangistus 7 kuud 11 päeva. mõistetud ärakandmata Juhindudes
MS § 427 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Tiiu Terentjeva taotlus T.K-le Viru Maakohtu 20.02.2019 määrusega kandmata karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada, pöörata karistuse ärakandmata osa, 7 kuud 11 päeva vangistust täitmisele, saata süüdimõistetu karistust kandma. 3 KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus T.K-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks T.K vanglasse saabumise aeg. Kui T.K ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, kohaldada tema suhtes sundtoomist KrMS § 139 lg 1, lg 2 p 3 alusel. Määrus saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.