← Eesti

1-19-2445/18

Obsah (4)§ 238§ 175§ 180§ 126

1-19-2445 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-2445 (18231500413) Kohtunik Elina Elk

§ 238lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, § 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas: 1 1-19-2445 1. Tunnistada J.V süüdi Kar

S § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 4 kuud vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes J.Vale lõplikuks karistuseks 2 kuud 20 päeva vangistust.

  1. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu
  2. septembri
  3. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osaga, s.o 1 aasta vangistust ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 2 kuud ja 20 päeva vangistust.
  4. Ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmist arvestada alates J.V a karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest.
  5. Asitõend – 2 CD-plaati, mis asuvad kriminaaltoimiku juures tagakaanel – jätta kriminaalasja juurde. 6.

§ 175

lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista J.V Müürseppalt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasust 519,12 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast 810 eurot osa, nimelt kaitsjatasust 200 eurot ja sundrahast 400 eurot, kokku 600 eurot. 7.

§ 180lg 3 4.

lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 50 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99919700018533 ja selgitus „J.V , kriminaalasi 1-19-2445, menetluskulud ja sundraha.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. 8.

§ 180

lg 3 alusel jätta kaitsja tasu ja sundraha osaliselt, s.o summas kokku 729,12 eurot, riigi kanda. 9.

§ 180

lg 3 alusel jätta kohtupsühhiaatriaekspertiisi (akt nr 313) kulu 765 eurot riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis

  1. mail
  2. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest . Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse 2 1-19-2445 vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldavat kohtulahendit, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis
  2. mail
  3. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus J.V a süüdistatakse selles, et tema 10.03.2018 ajavahemikul 14.20–14.37 x kasutas füüsilist vägivalda x töötajate A H ja A Ki suhtes. Täpsemalt kella 14.20 paiku J.V lõi A Hle jalaga kõhu piirkonda, tekitades talle füüsilist valu. Kella 14.37 paiku J.V kriimustas A Ht näo piirkonnast, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi: kriimustused paremal põsel ja punetuse kaelal. Seejärel kinnipidamisel osutas vastupanu ja küünistas X Kodu töötaja A Ki kõhtu, tekitades talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi: kriimustuse jäljed kõhu piirkonnas. Samuti J.V isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, uuesti 22.06.2018 ajavahemikul 19.10–19.26 x, Harjumaa ründas X Kodu klienti R L . Täpsemalt lükkas teda selja tagant vastu selga, mille tagajärjel R. L kukkus näoli kõnniteele. Vastavalt SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendi EMO kaardile, olid R Ll 22.06.2018 tuvastatud ninaluude murd, marrastused nina ja käte peal ning suus oli protees (sild) lahti tulnud. Samuti J.V isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, uuesti 23.06.2018 kella 15.15 paiku X Kodus aadressil x, X küla, Harjumaa ründas X Kodu töötajat R T. Nimelt haaras tal mõlema käe käsivartest kinni ja tõukas tugevalt kahe käega, mille tagajärjel R. T kukkus üle diivani seljatoe teisele poole. Sellise tegevusega tekitas J.V kannatanule füüsilist valu. Seega pani J.V oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseerva kuriteo. Menetluse käik
  4. Harju Maakohtu
  5. aprilli
  6. a määrusega anti J.V süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi lühimenetluses kohtu alla.
  7. aprillil 2019 toimunud kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast talle etteheidetava teo toimepanemises süüdi. Prokurör taotles J.V süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja tema karistamist 9 kuu pikkuse vangistusega, vähendades seda

§ 238lg 2 alusel kolmandiku võrra. Kar

S § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta vangistust, ja lugeda lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kaitsja taotles isikule rahalise karistuse mõistmist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

  1. J.V-le heidetakse ette teise inimese tervise kahjustamist, samuti valu tekitavat kehalist väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseervat kuritegu. 3 1-19-2445
  2. Maakohus kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale etteheidetava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 10.03.2018 toimepandud tegu
  3. 10.03.2018 ajavahemikul 14.20 kuni 14.37 X Kodus füüsilise vägivalla kasutamine J.V poolt X Kodu töötajate A H ja A Ki suhtes on tõendatud nii kannatanute ja tunnistaja ütluste, süüdistatava süü tunnistamise, isiku te läbivaatuse protokolli fototabelitega, videosalvestuse ja muude kirjalike tõenditega.
  4. Kannatanu A H 10.03.2018 ja 24.04.2018 ütluste (tl 2-3; 4-6) kohaselt on ta X Kodu töötaja ja J.V on seal klient. 10.03.2018 kella 14.00 paiku viis ta mõned ravimid laoruumi, üldruumis olid ka mõned kliendid, sh J.V Müürisepp. J.V oli juba hommikust saadik käitunud agressiivselt (lõhkus mööblit ja televiisorit), temast möödudes haaras J.V karbist ravimeid ja jooksis koos ravimitega oma tuppa. Kannatanu jooksis koos tegevusjuhataja A Kiga J.V-le järele, kes oli voodis kõhuli, seejärel keeras selili ja hakkas kannatanut jalgadega lööma. Esmalt lõi teda jalaga kõhtu, millega tekitas füüsilist valu. Karp ravimitega võeti J.V käest ära ja J.V paigutati eraldusruumi. Mõne minuti pärast avastas, et J.V pani eraldusruumis madratsi põlema. Meestöötajad hoidsid J.V a kinni ja tema võttis J.V juurest tulemasina ära. Seepeale J.V rahunes maha ja ta lasti lahti. Järsku tuli J.V talle kallale, kriimustades kahe käega ta nägu ja kaela. Tundis suurt füüsilist valu ja põsele tekkinud kriimustus veritses.
  5. Kannatanu A H ütlusi kinnitavad ka tunnistaja A Ki 13.07.2018 antud ütlused (tl 19-21). 10.03.2018 nägi ta, kuidas J.V käte ja jalgadega A H suunas vehkis ning ka pihta sai. Samuti nägi järgmisel päeval A. H näol sinikat ja kriimustust.
  6. Kannatanu A Ki 10.03.2018 ütluste (tl 11-14) kohaselt on ta X Kodu töötaja. 10.03.2018 reageeris ta paanika signaalile, osakonna töötajad palusid tal aidata suuremat kasvu agressiivset naisklienti eraldusruumi toimetada. Selle käigus küünistas klient teda kõhtu, lõi jalgadega puruks lillepotte, rabeles ja karjus. Nad sulgesid ukse, et hetkeks hinge tõmmata ja selle ajaga õnnestus kliendil madrats põlema panna. Seejärel võeti temalt välgumihkel ära, kustutati madrats ja tehti rahustav süst.
  7. Kannatanute A Ki ja A H ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 36-40), kus on vaadeldud CD-d X Kodu turvakaamerate 10.03.2018 videosalvestisi, millest nähtub J.V liikumine ja agressiivne käitumine. Samuti asitõendi vaatlusprotokoll (tl 43-44), milles on vaadeldud CD-d Häirekeskusesse 10.03.2018 kell 14.38 saabunud kõne salvestist, millest nähtub politsei kutsumine X Kodusse seoses agressiivse kliendi J.V-ga , kes peksab töötajaid.
  8. Süüdistatava J.V 24.04.2018 kahtlustatavana antud ütluste (tl 45-47) kohaselt tunnistab ta oma süüd A Hle haiget tegemises. Selgitab, et sel päeval kuulis peas hääli, mis käskisid sedasi käituda ega mäleta täpsemalt juhtunut. Lisab, et meesterahvale ei teinud ta midagi. Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava ütlusi osas, milles ta kinnitab, et oli vägivaldne, sest kuulis peas meesterahva häält, kes sundis teda seda tegema. Ekspertiisiaktist 4 1-19-2445 tulenevalt ei ole välistatud, et isikul võivad esineda kuulmishallutsinatsioonid, kuid ekspert peab seda ebatõenäoliseks; muu hulgas ei oska isik konkreetselt kirjeldada ei häält ega seda, mida see meesterahvas täpselt rääkis. Kohtu hinnangul on süüdistatav teadlik enda isiksushäirest ja ürb kasutada seda ära vastutusest vabanemiseks. Seda kinnitavad omakorda süüdistatava muud ütlused, kus ta kirjeldab üksikasjalikult enda suhtumist X Kodu töötajatesse ja leiab, et nad käituvad temaga ebaõiglaselt.
  9. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et süüdistatav lõi A Hle jalaga kõhu piirkonda ja kriimustas A Ht näo piirkonnast. Seejärel kinnipidamisel osutas vastupanu ja küünistas A Ki kõhtu. Sellise käitumisega tekitas süüdistatav kannatanutele tervisekahjustusi. Kannatanu A H tervisekahjustusi tõendab isiku läbivaatuse protokoll fototabeliga (tl 7 -10), millest nähtuvad silmaga nähtavad tervisekahjustused – kriimustus paremal põsel ja punetus kaelal. Kannatanu A Ki tervisekahjustusi tõendab isiku läbivaatuse protokoll fototabeliga (tl 15-18), millest nähtuvad A Kil 10.03.2018 tuvastatud silmaga nähtavad tervisek ahjustused – pindmised kriimustused kõhul. Kohus leiab, et kannatanu A Ki ütluste ja temal tuvastatud vigastustega on ümber lükatud süüdistatava ütlused, et meesterahvale ei teinud ta midagi. Kuigi süüdistatav eitab A Ki vigastamist, võib see kohtu hinnangul tingitud ka sellest, et süüdistatav ei tajunud oma tegevust rabelemisel ja töötajate vastupanu osutamisel kannatanu vigastamisena.
  10. Edasi selgitab kohus, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteerv nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12).
  11. Kannatanute ütluste kohaselt, kui süüdistatav neid lõi ja küünistas tundsid nad füüsilist valu. Vaadates fotosid, kus nähtuvad silmaga nähtavad tervisekahjustused, siis puudub kohtul igasugune alus kahelda kannatanute poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.
  12. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule A Hle füüsilist valu ja tervisekahjustusi, s.o kriimustus paremal põsel ja punetus kaelal. Samuti süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule A K füüsilist valu ja tervisekahjustusi, s.o pindmised kriimustused kõhul. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine.
  13. Järgmisena peab kohus hindama süüdistatava tegevuses KarS § 121 lg 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu A H ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime kavatsetusega. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanule oma agressiivse käitumisega viga teha. A Ki 5 1-19-2445 suhtes on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, sest enda kinnihoidmisele agressiivse vastupanu osutamisel pidas süüdistatav võimalikuks ja möönis, et ta vigastab teist inimest.
  14. 22.06.2018 ajavahemikul 19.10–19.26 X Kodus füüsilise vägivalla kasutamine J.V poolt X Kodu kliendi R L suhtes on samuti tõendatud ja seda järgmiste tõenditega.
  15. K L on R L eestkostjana (tl 52-57) esitanud 03.07.2018 süüteoteate (tl 48) selle kohta, et 22.06.2018 X Kodus ründas teine klient tema ema R Ld. Kaarel L 12.07.2018 kannatanuna antud ütluste (tl 49-60) kohaselt lükkas teine klient tema ema R L pikali, mille tagajärjel tekkis ninaluude murd, kriimustused nina peal ja kätel, samuti tuli suus lahti proteesi sild. K. L ei tajunud siiski sündmust vahetult, vaid sai sellest teadlikuks X Kodu töötajate vahendusel.
  16. Tunnistaja M P 6.08.2018 ütluste (tl 63-64) kohaselt on ta X Kodu töötaja. Nägi 25.06.
  17. videosalvestiselt, kuidas J.V 22.06.2018 lükkas teist klienti R Ld kahel korral. Esimesel korral kukkus R. L põõsasse, kust ta tõusis püsti. Teisel korral lükkas J.V R. L kivist tee peale pikali. Nägi hiljem, et Ll olid silmad sinised ja temaga rääkides oli kuulda proteeside liikumist suus.
  18. Süüdistatava J.V 6.08.2018 kahtlustatavana antud ütluste (tl 84-86) kohaselt tunnistab ta oma süüd. Oli närvis ja lükkas R. Ld selja tagant, mille tagajärjel ta kukkus põõsasse. Siis R. L proovis põgeneda ja tema proovis teda haarata, kuid R. L kukkus nägupidi asfaldi peale. Nägi, et R. L nägu on verine. Kahetseb tehtut.
  19. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et süüdistatav lükkas kannatanut selja tagant pikali, mille tagajärjel R. L kukkus näoli kõnniteele. Sellise käitumisega tekitas süüdistatav kannatanule tervisekahjustusi, mis on tõendatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendi EMO kaardiga (tl 59-60) - tuvastatud ninaluude murd, marrastused nina ja käte peal ning suus oli protees (sild) lahti tulnud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine.
  20. Järgmisena peab kohus hindama süüdistatava tegevuses KarS § 121 lg 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanu selja tagant pikali lükata ja nii ka läks – kannatanu kukkus pikali. Edasi nähtub, et selle teo tagajärjel tekkis kannatanul ninaluude murd. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka KarS § 121 lg 1 kirjeldatud tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiksid kannatanul tervisekahjustused. Kohtu hinnangul süüdistatav nägi ette, et sellise teo tulemusena saab kannatanu kindlasti haiget ja asfaldi peale kukkudes võivad tekkida ka vigastused. Seega süüdistatav tegutses tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks kannatanule vigastuste tekitamist, kuid tal oli sellest ükskõik. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega tervisekahjustus. 23.06.2018 toime pandud tegu 6 1-19-2445
  21. 23.06.2018 kella 15.15 paiku X Kodus füüsilise vägivalla kasutamine J.V poolt X Kodu töötaja R T suhtes on tõendatud nii kannatanu ja tunnistaja ütluste, kui süüdistatava süü tunnistamisega.
  22. Kannatanu R T on 6.07.2018 esitanud süüteoteate (tl 65) selle kohta, et 23.06.2018 X Kodu klient J.V teda tõukas. Kannatanu R T 11.07.2018 ütluste (tl 66-68) kohaselt oli ta 23.06.2018 X Kodus tööl. Toimus jaanipäeva üritus, kuhu J.V-l ei olnud lubatud tulla eelneva agressiivse käitumise tõttu. J.V oli vihane ja loopis toole. Ta kutsus appi teise töötaja A H . Äkki J.V võttis tal käsivartest kinni ja tõukas teda üle diivani seljatoe, mille tagajärjel ta tundis füüsilist valu nii selja kui käsivarte piirkonnas. A H hoidis S. Müürseppa kinni ja tema helistas
  23. Appi tuli veel A K.
  24. Tunnistaja A H 6.08.2018 antud ütluste (tl 69-71) kohaselt on ta X Kodu töötaja. 23.06.2018 kutsus R T ta appi, kuna klient J.V käitub ähvardavalt. Nägi, kuidas klient J.V tõukas tegevusjuhendaja R T nii, et ta kukkus üle diivani seljatoe. Läks ruttu ja hoidis J.Va kinni. Siis tuli appi veel A K.
  25. Ka tunnistaja A Ki 13.07.2018 antud ütlused (tl 19-21) kinnitavad seda, et 23.06.2018 kutsuti ta A H appi agressiivset klienti S. Müüseppa kinni hoidma kuni politsei saabumiseni.
  26. Kannatanu ja tunnistajate ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (tl 43-44), milles onn vaadeldud CD-d Häirekeskusse 23.06.2018 kell 14.40 ja 14.58 saabunud kõnede salvestisi. Nähtub politsei ja kiirabi kutsumine X Kodusse seoses agressiivse kliendiga, kelleks o li J.V .
  27. J.V 6.08.2018 kahtlustatavana antud ütluste (tl 84-86) kohaselt oli ta 23.06.2018 lõuna ajal R T peale kuri, et teda peole ei lubatud. R T istus diivani ääre peal, kui ta lükkas teda kahe käega õlgade piirkonda. R T kukkus taha. Ei oska öelda, kas see võis talle valus olla. Kahetseb tehtut, teisi lükata ei tohi.
  28. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et süüdistatav haaras kannatanul R. Tl mõlema käe käsivartest kinni ja tõukas tugevalt kahe käega, mille tagajärjel R. T kukkus üle diivani seljatoe teisele poole.
  29. Kannatanu ütluste kohaselt, kui süüdistatav teda üle diivani lükkas, tundis ta füüsilist valu. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.
  30. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule füüsilist valu. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu ühe koosseisualternatiivi objektiivne tunnused, s.o valu tekitav kehaline väärkohtlemine.
  31. Järgmisena peab kohus hindama süüdistatava tegevuses KarS § 121 lg 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanu lükkamine.
  32. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3 alusel, s.o kuriteo toimepanemine korduvalt. Kuna käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud 4 7 1-19-2445 erinevat tegu, siis tuleb süütegu kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.
  33. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kriminaalmenetluse käigus määrati J.V psüühilise seisundi kindlakstegemiseks teo toimepanemise ajal (ekspertiisi määramise ajal menetleti
  34. märtsil 2018 toime pandud tegu) kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisiakti kohaselt ei esine J.V-l vaimuhaigust või müüd psühhootilist seisundit, kuid tal on sedastatav piirialast tüüpi ebastabiilne isiksushäire (F 60.31), millega kaasnevad muu hulgas emotsionaalne impulsiivsus, pidurdamatus, ärrtavus, meeleolu kõikumised, düssotsiaalne käitumine, hoolimatus teiste isikute kannatuste suhtes. Häire iseloom ei anna siiski alust järeldada, et isik ei saa aru oma käitumise tähendusest või ei ole võimeline seda juhtima. Eksperdi hinnangul oli isik ka teo toimepanemise ajal suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Kohus on kohtuistungil süüdistatava käitumist vahetult tajunud ja ka kohtul ei ole alust järeldada, et isik pani talle etteheidetavaid tegusid toime süüdimatusseisundis. Kõiki tegusid iseloomustab nende spontaansus, mida süüdistatav ise põhjendab eeskätt halva tujuga või sellega, et talle ei meeldinud, kuidas teised inimesed käituvad. See on kooskõlas ekspertiisiaktist tuleneva hinnanguga J.V-l esinevale isiksushäirele ja sellest tulenevate käitumismustritele. Kohus möönab, et sellise isiksushäirega inimesel ongi eelduslikult mõningal määral raskem oma tegusid kontrollida, kuid sellest tulenevalt peab isik enam pingutama, hoidumaks teiste isikute ründamisest.
  35. Seega on tuvastamist leidnud, et J.V oma tahtliku tegevusega pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseerva kuriteo. Karistus
  36. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava süüd hinnates lähtub kohus tegude rohkusest ja tervisekahjustuste intensiivsusest. Süüdistatav pani toime neli erinevat vägivallategu, millest ühel juhul oli tagajärjeks kaaspatsiendi ninaluude murd. Sellest tulenevalt leiab kohus, et rahalise karistuse mõistmine on välistatud ja süüdistatavale tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus.
  37. Kuriteo asjaolusid hinnates leiab kohus, et isiku süü on keskmine. Kolmel juhul olid tervisekahjustused minimaalsed, s.o kriimustused, kuid ühel juhul põhjustati ninaluumurd. Süüdistatav on avaldanud kahetsust, mida kohus peab karistust kergendavaks asjaoluks. Samuti arvestab kohus sellega, et kolme kannatanu puhul oli tegemist hooldekodu töötajatega, kelle ülesanne on muuhulgas ka raskete klientide rahustamine ehk nad peavad vähemalt mingil määral olema valmis selleks, et rabelev ja agressiivne klient võib neile kinni hoidmise käigus viga teha. Lisaks arvestab kohus sedagi, et J.V-l esineb isiksushäire, mis küll ei välista kohtu hinnangul tema süüvõimet, kuid siiski raskendab isiku jaoks normikohase käitumise järgimist. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus J.V-le karistuseks neli kuud vangistust, mida vähendab

§ 238lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra.

Lõplikuks karistuseks jääb kaks kuud ja 20 päeva vangistust. 8 1-19-2445

  1. Teod on toime pandud 10.03.2018, 22.06.
  2. ja 23.06.2018, seega Tartu Maakohtu 05.09.2017 otsusega nr 1-17-3714 määratud katseajal (katseaja kestus 05.09.2017-04.09.2018). KarS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega liitkaristuseks tuleb mõista 1 aasta 2 kuud ja 20 päeva vangistust.
  3. KarS § 74 lg 5 kolmanda lause kohaselt, kui süüdlane paneb katseajal tahtlikult toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras. Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.
  4. Kohus ei pea praeguses asjas käitumiskontrolli koos elektroonilise valve kohaldamisega võimalikuks. Tartu Maakohtu 28.12.2018 määrusest tsiviilasjas nr 2-17-16681 (tl 116-119) nähtub, et J.V paigutati alates 1.01.2019 üheks aastaks tahtevastasele ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldus- ja ravirežiimiga hoolekandeasutusse erihooldusteenusele, kus J.V viibis ka tegude toimepanemise ajal. Seega süüdistatav viibis niigi tugevalt kontrollitud keskkonnas, mis ei takistanud tal uute süütegude korduvat toimepanemist, ja kohtu hinnangul ei ole alust arvata, et tulevikus selles osas midagi muutuks. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus isiku allutamist käitumiskontrollile piisavaks tagatiseks uute rikkumiste ärahoidmiseks. Isiku viibimine erihooldusteenusel ei võimalda kohtu hinnangul ka üldkasuliku töö tegemist, seda kaitsja ja süüdistatav ka ei taotlenud. Ka Tartu Maakohtu
  5. jaanuari
  6. a määrusest nähtuvalt vabastati J.V katseaja vältel kontrollnõuete järgmise kohustusest seoses tema viibimisega X Kodus ja võimetusega kontrollnõudeid järgima oma vaimse tervise tõttu.
  7. Ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmist arvestada alates J.V kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest. karistuse Asitõend
  8. Asitõend – 1 CD-plaat videosalvestusega ja 1 CD-plaat kõnesalvestusega – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Menetluskulud 41.

§ 175

lg 1 p -de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel on menetluskulud II astme kuriteo süüdimõistmisega kaasn ev sundraha 810 eurot ja kaitsjatasu 519,12 eurot.

§ 180lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesoleval juhul leiab kohus, et kuna süüdistatav asub hoolekandeasutuses ja lisaks sotsiaalsetele toetustele puudub tal kindel sissetulek, siis süüdistatavalt väljamõistetud menetluskul usid tuleb vähendada. Süüdistatavalt tuleb välja mõista kaitsjatasust 200 eurot ja sundrahast 400 eurot, s.o kokku 600 eurot.

§ 180lg 3 4.

lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul 9 1-19-2445 alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 50 eurot.

§ 180

lg 3 alusel jätta kaitsja tasu ja sundraha osaliselt, s.o summas kokku 729,12 eurot, riigi kanda. Samuti

§ 180

lg 3 alusel jätta kohtupsühhiaatriaekspertiisi (akt nr 313) kulu 765 eurot riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.