← Eesti

2-25-8716/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik N.O Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 21. august 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiviilas

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409; elektronposti aadress tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409; elektronposti aadress tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1. C.T (hageja I, laps I) ja Q.B (hageja II, laps II) esitasid 4. juunil 2025 kohtule hagiavalduse A.Ea (kostja, laste isa) vastu elatise suurendamiseks. Hagejad paluvad suurendada maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-21-141953 välja mõistetud elatise summat 225 euroni kuus iga hageja osas. Kohus võttis 25. juuni 2025 kohtumäärusega hagejate hagid menetlusse. 2

(4)Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas nr 2-21-141953 kohtumäärusega (maksekäsk) hagejate kasuks välja mõistetud elatis summas 300 eurot kuus. Hagejate ema tegi kostjale ettepaneku elatise suurendamiseks, sest kõik hinnad on aastatega tõusnud ning laste vanusest tulenevalt on ülalpidamiskulud tõusnud. Hagejad ei ole ühtegi ööpäeva kuus kostja juures. Hagejad elavad koos emaga. Hageja I igakuised kulud on järgmised: kulutused toidule 115 eurot ja transpordile 25 eurot; kulutused tervishoiule 15 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot; kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 10 eurot; kulud meelelahutusele ja kultuurile 20 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja I igakuised kulud 225 eurot. Hageja II igakuised kulud on järgmised: kulutused toidule 100 eurot ja transpordile 55 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot; kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 5 eurot; sidekulud (telefoni kõnekaardi laadimine) 5 eurot; kulud meelelahutusele ja kultuurile 20 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja II igakuised kulud 225 eurot. Hagejate ema tasub ka hagejate ka reisikulud, kooliekskursioonidega seotud kulud, arstide külastamisel visiiditasud jms ning on teinud suuremaid oste hagejatele (näiteks nutitelefon, sülearvuti või voodimadrats). 2. Kostjale toimetati hagi, hagi täpsustus ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 25. juunil 2025 elektrooniliselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 3111 lg 3 alusel kättetoimetamisportaali kaudu). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus

  1. juulil
  2. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hagejate esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Lõike 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja 3

(4)arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Lõike 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

§ 459

lg 1 võimaldab esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui muutunud on faktilised asjaolud. Hagejad tuginevad hagis sellele, et kõik hinnad on aastatega tõusnud ning laste vanusest tulenevalt on ülalpidamiskulud tõusnud. Kostja hagile ei vastanud. Hagejate esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagejate hagiavalduse tagaseljaotsusega. 4.

§ 164

lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab

§ 164lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 5.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) N.O Roonet kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.