KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 18. august 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-100317 Tsiviilasi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

) § 1 lg 4 kohaselt korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeks on kõik ühte korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Kohus on tuvastanud, et puudutatud isikule kuulus 10.02.2017 kuni 09.07.2024 korteriomand aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-11 (dtl 47). Kuigi puudutatud isik ei ole enam korteriomanik (avalduse kohaselt müüdi korteriomand täitemenetluses ja kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et korteri uus omanik on alates 10.07.2024 xxxxxxxxxxxxxxxx), on korteriühistul õigus nõuda temalt võlgnevuse tasumist, kuna võlgnevus tekkis ajal (s.o 2023. a lõpus), mil puudutatud isik oli korteriomanik ja

§ 43

lõike 1 kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel 2 korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest, kuid see ei vabasta varasemat omanikku enne võõrandamist tekkinud kohustustest. Uus omanik vastutab

§ 43

lõike 2 kohaselt käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest, kuid see ei välista nõude esitamist endise omaniku vastu. Käesoleval juhul ei vastuta korteri omandanud isik korteril lasuvate kohustuste eest, mis on tekkinud enne korteriomandi üleminekut. 6.

§ 35

lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. 7.

§ 40

lg-st 1 tulenevalt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

§ 40

lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha

§ 40

lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.

1. Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulusid summas 845,44 eurot, s.o detsembri 2023 eest küttepuude tasu summas 720 eurot ning 29.11.2023, 18.12.2023 ja 30.12.2023 eest kütjatasu kulu kokku 125,44 eurot.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
3. Avaldaja põhikirja p 7.1 järgi teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude selgumist kas vastavalt oma kaasomandi suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuste mahule. Korteriühistu põhikirjast (dtl 33-36) nähtub majapidamiskulude jaotus järgmiselt: - küte (p 7.1.9) – vastavalt juhatuse poolt koostatud küttepuude graafikule ning kogusele kohustuvad ühistu liikmed varustama ühistu katlamaja küttepuudega. Küttepuude koguste määramise aluseks on 2-toaliste, 3-toaliste ning 4-toaliste korterite keskmised üldpinnad. Juhul, kui korteriomanik ei too graafikus sätestatud ajaks puud, korraldab juhatus puude ostmise ning sellega seotud kulud kantakse korteri omaniku järgmise kuu kommunaalarvele; - katlakütja (p 7.1.10) – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele ning juhatuse poolt koostatud kütmisgraafikule päevapõhine tasu neile, kes katlakütja teenust kasutavad. Katlakütjale ei pea maksma need korterid, kes ise oma kütmiskordadel kütavad.
4. Kohtu hinnangul on avaldaja täitnud oma tõendamiskoormise ühistu majandamiskulude kandmise ja jaotamise osas. Puudutatud isik ei ole omapoolseid seisukohti kohtule 3 esitanud ega temalt nõutavale võlgnevusele vastu vaielnud. Küttepuude toomise graafik ja kütmisgraafik on puudutatud isikule teatavaks tehtud (dtl 71-72). Kohtule nähtub, et puudutatud isik ei ole taganud vastavalt korteriühistu põhikirja p-le 7.1.9 ning küttepuude graafikule ja kogusele (dtl 39), s.o detsembris 2023, küttepuid. Seega korraldas puude ostmise juhatus ning küttepuude kulu tuleb tasuda korteriomanikul. Küttepuude osas on korteriühistule väljastatud arve OÜ-lt LAIKAM, mille kohaselt on küttepuudele kulunud 720 eurot (dtl 40). Nimetatud summa tuleb puudutatud isikul korteriühistule tasuda. Kohtule nähtub kütmisgraafikust, et puudutatud isikule kohaldub päevapõhine tasu, kuivõrd puudutatud isik kasutas katlakütja teenust (dtl 41-44). Puudutatud isikule langevad kuupäevad kütjatasu teenuse tasumise eest olid 29.11.2023, 18.12.2023 ning 30.12.2023 (dtl 41-42). 29.01.2023 on korteriühistu üldkoosolekul otsustatud, et ühe kütmise korra maksumus on 25 eurot (dtl 84). Korteriühistu ja katlakütja vahel sõlmitud käsunduslepingust nähtub, et tasu teenuse osutamise eest on 25 eurot ühe kütmise korra eest (dtl 74). Puudutatud isikule langev kütjatasu on seega 3x25+sotsiaalmaks 33% ja töötuskindlustusmaks 0,8%, esitatud arve kohaselt 125,44 eurot (dtl 45).
5. Kuna puudutatud isikul oli kohustus majapidamiskulude eest tasuda ning puudutatud isik on majapidamiskulude tasumise kohustust rikkunud, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 845,44 eurot (s.o küttepuude eest 720 eurot ja kütjatasu 125,44 eurot). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
7. Kuna avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku kohustuse rikkumine seoses majapidamiskulude tasumisega, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda.
8. Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 65 eurot. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga
9. Kokku on avaldaja põhjendatud menetluskulu 65 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 4