Obsah (7)

§ 101§ 96§ 106§ 99§ 105§ 102§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 16.09.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-8335 Tsiv

§ 101lg 7 alusel), mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda

1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse (PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest.
2. Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-des 4 ja 5 välja mõistetud igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu eest hiljemalt vastava kuu
3. kuupäevaks N. K. kontole EEXXX selgitusega „A. T. ja D. T. elatis“.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate esitatud väited ja nõue
5. Kostja on hagejate xxx. Hagejate isa on kostja poeg S. T.. S. T. x (so hagejate xxx) on surnud. Hagejate vanemate kooselu on lõppenud, lapsed elavad koos emaga. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 14.10.2019 lahendiga tsiviilasjas 2-19-118131 (maksekäsk) on laste isalt kummagi hageja kasuks välja mõistetud elatis 270 eurot kuus kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni. Kohtulahendeid ei ole õnnestunud täita, sest laste isa on varatu ning tal puudub ametlik sissetulek. Hagejate igakuised vajadused on vastavalt 510 eurot hageja I (eluase 60 eurot, toit 210 eurot, tervishoid 25 eurot, hügieen 15 eurot, riided-jalanõud 70 eurot, vaba aeg 60 eurot, majapidamistarbed 5 eurot, kodutehnika 5 eurot, sidekulu 10 eurot, mänguasjad 50 eurot) ning 485 eurot hageja II (eluase 60 eurot, toit 210 eurot, tervishoid 50 eurot, hügieen 15 eurot, riidedjalanõud 50 eurot, vaba aeg 60 eurot, majapidamistarbed 5 eurot, kodutehnika 5 eurot, sidekulu 10 eurot, mänguasjad 20 eurot). Hagejal II on enurees ning ta kannab prille, millega seoses on vajadused seoses tervishoiuga keskmisest kõrgemad. 1.
6. Hageja I palub kostjalt välja mõista hageja I kasuks igakuise elatise

§ 101

-järgses muutuvas summas (hagi esitamise seisuga 217,83 eurot) kuni hageja I täisealiseks saamiseni. 1.2. Hageja II palub kostjalt välja mõista hageja II kasuks igakuise elatise

§ 101

-järgses muutuvas summas (hagi esitamise seisuga 185,16 eurot) kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Kostja seisukohad

1. Kostja vaidleb hagile vastu. Ei ole õige väide, justkui elatise saamine hagejate isalt ei ole võimalik. Kostjalt saab nõuda ainult veerandit, mitte poolt summat hagejate ülalpidamiseks. Kostja varaline olukord ei võimalda hagejatele elatist tasuda. Kostja on vanaduspensionär. Hagejate väidetud vajadused on ülepaisutatud. Laste isa kannab laste sidekulud. Kostja elab üksi ja tal on 3 lapselast, kelle ülalpidamises ta osaleb. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
2. Perekonnaseaduse (

) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 96

lg 2 järgi teise astme ülenejad sugulased on ülalpidamiskohustuslased oma alaealiste alanejate sugulaste 2 suhtes. Kohus tuvastab sünnitõenditelt (dtl 7-8), et hagejate isa on Sergei T., kes nähtuvalt rahvastikuregistrist on kostja poeg. 4.

§ 106

lg 1 kohaselt kui isik on käesoleva seaduse § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena,

§ 106

lg 2 kohaselt ka sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Riigikohus on selgitanud, et vanavanemal on

§ 106

lg 2 alusel asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita (3-2-1-75-11, p 18).

1. Kohus tuvastab, et S. T.lt on Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 14.10.2019 määrusega tsiviilasjas 2-19-118131 (maksekäsk) välja mõistetud kummagi hageja kasuks igakuine elatis 270 eurot kuus alates 02.07.2019 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni (dtl 133-134). Kohtule on esitatud kohtutäituri 19.12.2022 tõend (dtl 9), mille kohaselt nimetatud kohtulahendi sundtäitmiseks on algatatud täitemenetlused 022/2021/5112 ja 022/2021/5113, S. T. ajavahemikul 30.07.2021-19.12.2022 kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel elatist tasunud ei ole; 19.12.2022 seisuga moodustab elatise võlgnevus kokku 9176,88 eurot perioodi 01.12.202019.12.2022 eest.
2. Kohus leiab, et kuivõrd hagejate isalt on küll elatis välja mõistetud, kuid vastavat kohtulahendit ei ole õnnestunud juba mitme aasta jooksul täita, on vanavanema asenduskohustuse tekkimise eeldused täidetud. Kostja väide, et laste isa osaleb laste ülalpidamises osaliselt vahetult, tasudes mobiiliside eest, on tõendamata. Kohus asub seisukohale, et hagejate isalt on ülalpidamise saamist ülemäära raske saavutada, mistõttu on hagejatel tekkinud

§ 106lg 2 alusel nõudeõigus isapoolsete vanavanemate vastu.

7.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2023 on indekseeritud baassumma 249,78 eurot ja alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot. 8.

§ 101

lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023 on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot; kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot (PHS § 17 lg 3). Perioodil 07.06.2023-31.12.2023 oli lasterikka pere toetus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 650 eurot, alates 01.01.2024 on see 450 eurot kuus (PHS § 21 lg 2). Hagejad on välja toonud ning nähtuvalt ka rahvastikuregistrist on hagejate emal kokku 5 last, hagejad on vanuselt vastavalt 3. ja 4. laps peres. 9.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hagejad oma isa juures ei viibi.

§ 101

lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata 3 mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat. 10.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: hageja I - alates 07.06.2023 kuni 31.12.2023.a. 217,83 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 32,50 (pool poolest lasterikka pere toetusest 650 : 2 : 2 : 5 last); -alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024.a. 227,83 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 22,50 (pool poolest lasterikka pere toetusest 450 : 2 : 2 : 5 last); -alates 01.04.2024.a. 255,22 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 50 (pool lapsetoetusest 100 eurot) - 22,50 (pool poolest lasterikka pere toetusest 450 : 2 : 2 : 5 last); hageja II - alates 07.06.2023 kuni 31.12.2023.a. 185,16 eurot kuus (217,83 x 0,85); -alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024.a. 193,66 eurot kuus (227,83 x 0,85); -alates 01.04.2024.a. 216,94 eurot kuus (272,76 + 54,96 (255,22 x 0,85). 11. Kohus leiab, et

§ 101

järgi arvestatud summa vastab eelduslikult poolele lapse ülalpidamiseks vajalikule summale, mistõttu vastavas ulatuses lapse vajadusi ei ole vaja tõendada. Kostja on leidnud, et hagejate väidetavad vajadused on ülepaisutatud, kuid ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, millega seoses hagejate vajadus ülalpidamise saamiseks võiks olla tavapärasest väiksem. Seevastu hagejad on välja toonud ning tõendanud, et hagejal II on tervisega seonduvad erivajadused: enurees ning kaugelenägevus (digiloo väljavõtted al dtl 69 ja 75), mis viitab, vastupidi, keskmisega võrreldes kõrgematele vajadustele. Kohus leiab, et ühele hageja vanemale langev ülalpidamiskohustus vastab vähemalt

§ 101-järgsele ulatusele.

12.

§ 105lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena.

Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Nähtuvalt rahvastikuregistrist on S. T. isa A. T., kes on 22.01.2023 surnud. Kohus leiab, et kuna teine isapoolne vanavanem on surnud, siis on sama astme sugulasi ainult üks, mistõttu asenduskohustus langeb täies ulatuses kostjale. 13.

§ 102

lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja väitel on nii tema igakuised sissetulekud kui väljaminekud 1 140 eurot. Väljaminekutena on kostja nimetanud (dtl 56, 143) kulutusi eluasemele 404,77 eurot, sidele 12 eurot, hügieenile 20 eurot, tervishoiule 90 eurot, toidule 400 eurot, meelelahutusele 70 eurot, trennile 60 eurot, massaažile 50 eurot ja iluteenustele 135 eurot kuus, mis on kokku 1 241,77 eurot.

1. Kostja esitas oma konto väljavõtte (dtl 176-181), millest nähtuvalt on tema sissetulekuteks pension Eestist 774,03 eurot ja pension Venemaalt 439,30 eurot, so kokku 1 213,33 eurot kuus. Kinnistusraamatu kohaselt (dtl 120) kuulub kostjale üks kinniasi. Nähtuvalt äriregistrist (dtl 119) on kostja juhatuse liige ja osanik Osaühingus X ja Osaühingus X, kostja esitas nimetatud ühingute 2022.a. majandusaasta aruanded (al dtl 144 ja 161), millest nähtuvalt ei ole tegemist tegutsevate ettevõtetega.
2. Kostja kontol on väljavõtte esitamise seisuga hoiustatud 10 385,52 eurot, mis ei ole kooskõlas kostja väitega, et kogu sissetulek kulub ära. Väljavõttelt nähtuvalt on kostjal ka vähemalt üks hoius, mille kohta andmeid kostja esitanud ei ole. 17.05.2024 on kostjale laekunud 102 643,34 eurot selgitusega „deposiidi põhisumma“, 17.05.2024 on kostja uuesti ära kandnud 100 000 eurot selgitusega „kanne deposiidile“, st kostjal on olulises summas sääste, millelt ta teenib mh 4 intressitulu. Kostja väidetud majandusliku seisundiga ei ole kooskõlas ka konto väljavõttelt nähtuv, et kostja laenab välja suurtes summades raha: 18.09.2023 on kantud S. T.le 3 000 eurot selgitusega „v dolg“, 15.05.2024 J. M. 4 000 eurot ja 23.05.2024 täiendavalt 6 000 eurot selgitusega „v dolg“. 05.01.2024 on H. N. laekunud kostjale 2 000 eurot selgitusega „loan money back“. Seoses teiste lastelastega on kostja küll väitnud, et ta osaleb nende ülalpidamises, kuid ei ole välja toonud ega tõendanud, et tal oleks

§ 106-järgne asenduskohustus lisaks hagejatele veel mõne lapselapse suhtes.

Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et tema majanduslik seisund ei võimaldaks tal anda hagejatele ülalpidamist

§ 101-järgses ulatuses.

1. Kohus rahuldab hagi. Kostja ei ole välja toonud, et ta oleks menetluse ajal hagejatele elatist tasunud. Kohus arvutab selguse huvides välja elatisevõlgnevuse kohtuotsuse tegemise seisuga. Hagi esitati 07.06.
2. Tulenevalt

§ 100lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

1. Kohus mõistab kostjalt välja elatise perioodi 07.06.2023-30.09.2024 eest hageja I kasuks 3696,05 eurot (174,26 (23.a.juuni 24 päeva) + 217,83 x 6 + 227,83 x 3 + 255,22 x 6) ja hageja II kasuks 3141,71 eurot (148,13 + 185,16 x 6 + 193,66 x 3 + 216,94 x 6).
2. Alates 01.10.2024 mõistab kohus kostjalt kummagi hageja kasuks elatise välja kuni täisealiseks saamiseni

§ 101-järgses muutuvas summas, mis on kohtuotsuse tegemise seisuga vastavalt 255,22 ja 216,94 eurot kuus. 19. Kohus määrab Ts

MS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda hagejate ema kontole hiljemalt vastava kuu

1. kuupäevaks.
2. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga 5