2-24-9898 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 22.august 2025, Kuressaare Tsiviilasja number 2-24-9898 G.F ja X.Q hagi P.C vastu ela

§ 97

p 1 järgi on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

§ 101

lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat (

§ 101lg 7).

3 2-24-9898 Kohus märgib, et alates 01.04.2024 oli elatise baassummaks 272.76 eurot ning alates 01.04.2025 on baassummaks 282.31 eurot.

1. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi
2. lõikest tuleneb, et otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohus on leidnud, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on TsMS § 459 lg 1 järgi üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt nt Riigikohtu
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
5. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejad on kostja ja hagejate seadusliku esindaja lapsed (dtl 4-5) ning et hagejad elavad oma emaga isast eraldi. Samuti selles, et Pärnu Maakohtu 2.02.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-135183 kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss ning kostja kohustus tasuma mõlemale hagejale elatist 50 eurot kuus alates 1.02.2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni (dtl 15). Hagejad tuginevad elatise suurendamist õigustavate muutunud asjaoludena elukalliduse tõusule ja laste vajadustele. Kostja tugineb enda vastuväidetes asjaolule, et varasemad asjaolud ei ole muutunud: ta on endiselt töövõimetu, muu vara puudub ning ta ei ole võimeline rohkem kui 50 eurot elatist hagejatele maksma. Pooled vaidlevad seega selle üle, kas peale Pärnu Maakohtu 2.02.2021 määrust on muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud sellises määras, mis tooks kaasa kokkulepitud ja välja mõistetud elatise suuruse muutmise vajaduse. Seega tuleb tuvastada, kas eelmises kohtulahendis tuvastatud asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.
6. Pärnu Maakohtu 2.02.2021 määrusest tsiviilasjas nr 2-20-135183 nähtuvalt kinnitati hagejate ja kostja vaheline kompromiss, mille kohaselt kohustus kostja tasuma mõlemale hagejale elatist 50 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni. See kattub kostja selgitusega, et elatise suurus lepiti siis kokku tema puuduva töövõime ja puude tõttu, kuna ta polnud võimeline rohkem elatist maksma. Kohtute Infosüsteemi kohaselt puudusid Maksuja Tolliameti andmetel kostjal tsiviilasja nr 2-20-135183 menetluse ajal sissetulekud töötasu näol (dtl 87) ning tema ainsaks sissetulekuks oli töövõimetoetus 14,89 päevas so 30 päevase kuu korral 446,7 eurot ja 31 päevase kuu korral 461,59 eurot kuus ning lisaks Sotsiaalkindlustusamet poolt makstav puudega isiku toetus 34 eurot kuus. Kostjal igasugune vara puudus (dtl 52). Kostja vastuväitest nähtub, et ta pakkus hagejatele tsiviilasjas nr 2-20135183 kompromissi, et maksab mõlemale lapsele 50 eurot kuus (dtl 52). Tsiviilasjas nr 2-20-135183 esitatud hagiavaldusest nähtuvalt on hagejad palunud kostjalt elatise väljamõistmist miinimumsummas ning hagejate vajadusteks on väljatoodud G.F puhul kokku 348 eurot ja X.Q puhul kokku 369 eurot. Pooled vähendasid kokkuleppeliselt
7. aastal miinimumelatise 50 euroni kuus ühele lapsele.
8. Hagejad põhjendavad praeguses menetluses esitatud hagiavalduses elatise suurendamise nõuet elukallidusega ja laste vajadustega ning leiavad et makstav elatis peaks olema kokku 4 2-24-9898 elatiskalkulaatori alusel 532,28 eurot ja paluvad elatise väljamõistmist miinimummääras hagejale I 287,72 eurot ja hagejale II 244,56 eurot. Hageja I (G.F) vajadused 1 kuu kohta on kokku 413,20 eurot: eluasemekulud 56,60 eurot, kulutused toidule 166,60 eurot, sidekulud 15 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot ja koolikohustuse täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 35 eurot ja muud vältimatud püskulutused 70 eurot. Hageja II (X.Q) vajadused 1 kuu kohta on kokku 360,20 eurot: eluasemekulud 56,60 eurot, kulutused toidule 166,60 eurot, sidekulud 12 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, kulutused hügieenitarvetele 30 eurot ja koolikohustuse täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 35 eurot. Seega on hageja I vajadused võrreldes varasemaga

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõikest tuleneb, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on märkinud, et

§ 102

lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu, mistõttu kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Muu hulgas ei ole

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Arvestada tuleb sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud, ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt (vt nt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p-d 14 ja 20 ning seal viidatud kohtupraktika;
3. veebruari
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-16118651, p-d 12 ja 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
5. Kohus leiab, et praegusel juhul on kostja puuduv töövõime endiselt põhjuseks, mis takistab hagejate kasuks elatise suurendamist kehtiva miinimumini, kuid sõltumata tuvastatud töövõimetusest on kostjal sissetulek, mis võimaldab maksta hagejatele elatist rohkem kui 50 eurot. Siinsel juhul tuleb lähtuda nii hagejate kui ka kostja minimaalsetest vajaduste suurusest. Statistikaameti andmetel /www.stat.ee/ oli arvestuslik elatusmiinimum (s.o väikseim summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused)
6. aastal 303,38 eurot,
7. aastal 338,23 eurot ja 2024.aastal 345,80 eurot. Kostja sissetulek on alates 1.04.2025 keskmiselt 652,20 eurot kuus. Elatist maksab kostja hagejatele kokku 100 eurot ning ülejäänud kostja väidetud kulude katteks jääb talle saadavast sissetulekust keskmiselt 552,20 eurot, mis ületab arvestuslikku elatusmiinimumi. Kohtu hinnangul ei ole kostja sissetulek sel viisil jaotatud proportsionaalselt tema ja laste minimaalsete vajaduste rahuldamiseks ning kostjale kui kohustatud vanemale on tagatud elatise maksmise järel toimetulek erinevalt lastega, mis ei ole kooskõlas

§ 102lg-ga 2, arvestades ka hagejate ema panust hagejate ülalpidamisse.

Seda enam, et Tarbijahinnaindeksi kalkulaatori andmetel /www.stat.ee/ on tarbijahinnaindeks (elukallidus) hagi esitamisel (II kvartalis 2024) võrreldes 2.02.2021 kohtumääruse tegemise ajaga (I kvartaliga 2021) tõusnud 39,6%. II kvartaliks 2025 oli tarbijahinnaindeks muutunud võrreldes I kvartaliga 2021 koguni 46,2%. Elukalliduse tõusule on hagejad ka tuginenud. 6 2-24-9898 Kohus leiab, et vaatamata puuduvale töövõimele on kostja oma sissetulekut arvestades võimeline maksma mõlemale hagejatele elatist 100 eurot kuus ning kostja puudub töövõime ja haigus ning nende mõju kostja sissetulekule ei õigusta hagejatele makstava elatise mittesuurendamist. Kohtu hinnangul peab kostja ülejäänud ca 200 eurot (552,20 – 345,80) tema käsutada olevaid vahendeid kasutama enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja kasutab enda sõnul igapäevaselt arveldamiseks hageja I kontot ja seda põhjusel, et tema enda konto on arestitud. Hageja I konto väljavõttest nähtuvalt laekub sinna kostja töövõimetoetus ning lisaks tehakse sinna kolmandate isikute poolt erinevaid makseid, mis kõik ei ole olnud selgitusega ,,laen“ (näiteks 2024 juunis kokku 270 eurot, juulis 93 eurot, augustis 150 eurot, septembris 175 eurot ning lisaks sularaha sissemakse 90 eurot jne). 16.aastase hageja kontolt tehakse ka tihti ostusid alkoholipoest (Superalko, Araxes OÜ) ja tasutakse taksosõiduarveid. Kohus arvab, et kostjal tuleks viimatinimetatute osas enda kulusid vähendada ning kasutada enda sissetulekut pigem laste heaks. Suure tõenäosusega on võimalik kostjal kulusid vähendada ka sel juhul, kui ta elaks SKA poolt suunatud toetatud elamise teenusel Saare maakonnas Lümanda Sotsiaalkeskuses, mitte Tallinnas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatist on võimalik suurendada mõlemale 50 euro võrra ning hagejate nõue elatise suurendamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Antud menetluse asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks elatise suurendamist alates 1.septembrist 2025, kuna alates hagi esitamisest kostjalt suurema elatise väljamõistmine paneb ta tõenäoliselt äärmiselt raskesse olukorda, arvestades tema ülalpidamisvõimet ja varalist seisu. Kohus arvestab siinjuures ka seda, et tagasiulatuvalt ei saa lapse vajadusi rahuldada. Esile ei ole toodud asjaolusid millest nähtuks, et hagejate toonased vajadused oleksid jäänud rahuldamata. Hagejate taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle hagejate seadusliku esindaja X.B kontole selgitusega: „Elatis“ 18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja määrata kindlaks kummagi poole menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 7