2-23-4330/44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Näncy-Marita Maltseva Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 29.01.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-4330 Tsiviilasi Ramirent Baltic AS-i rahalise nõudega hagi PA Kaubandus OÜ vastu ja PA Kaubandus OÜ rahalise nõudega vastuhagi Ramirent Baltic AS-i vastu Tsiviilasja hind Hagihind 7000 eurot Vastuhagi hind 10 420,14 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Ramirent Baltic AS (registrikood 10199349), lepingulised esindajad A. J., S. R. ja C. M.

Kostja PA Kaubandus OÜ (registrikood 16167191), lepinguline esindaja G.T.

Kohtuistungi toimumise aeg või Kirjalik menetlus menetluse liik RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Ramirent Baltic AS-i hagi PA Kaubandus OÜ vastu.

2.Välja mõista PA Kaubandus OÜ-lt Ramirent Baltic AS-i kasuks 7000 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 4566,87 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest 2393,13 eurot ja sissenõudmiskulust 40 eurot.

3.Rahuldada PA Kaubandus OÜ vastuhagi Ramirent Baltic AS-i vastu.

4.Välja mõista Ramirent Baltic AS-lt PA Kaubandus OÜ kasuks 9762,22 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 8 310,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisest 1451,72 eurot.

5.Tasaarvestada resolutsiooni p 4 nimetatud nõue resolutsiooni punktis 2 nimetatud nõudega.

6.Lugeda resolutsiooni punktis 2 nimetatud nõue tasaarvestuse tulemusena lõppenuks.

2-23-4330 7. Lugeda resolutsiooni punktis 4 nimetatud viivise nõue summas 1451,72 eurot tasaarvestuse tulemusena lõppenuks ja resolutsiooni punktis 4 nimetatud põhivõlgnevuse nõue 8310,50 eurot tasaarvestuse tulemusena 5548,28 euro ulatuses lõppenuks.

8.Ramirent Baltic AS on kohustatud tasaarvestuse järgselt PA Kaubandus OÜ kasuks tasuma resolutsiooni punktis 4 nimetatud põhivõlgnevusest 2762,22 eurot.

9.Välja mõista Ramirent Baltic AS-lt PA Kaubandus OÜ kasuks viivis põhinõudelt 2762,22 eurot alates 30.01.2025 kuni võlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

10.Jätta hagiavalduse menetlusega seotud kulud PA Kaubandus OÜ kanda.

11.Jätta vastuhagi menetlusega seotud menetluskulud Ramirent Baltic AS kanda.

12.Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

13.Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja seisukohad 1. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4566,87 eurot, viivise 2393,13 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot.

2.Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud: - 27.10.2022 rendilepingu nr RC257429, millega kostja rentis hagejalt Rataslaaduri 4,8T Kramer ja Frontaalkopa Kramer, koos kütusega. Vastavalt rendilepingus kokkulepitud tingimustele oli masinate 1 päeva rendihind kokku 158,69 eurot (koos käibemaksuga) ning seoses masinatele kehtivale Rami riskikaitsele lisandus lisamakse 7,25 eurot päevas. Lisaks anti seadmed üle täidetud kütusemahutiga ning sellest tulenevalt fikseeriti lepingus ka kütuse kogus ja hind - Diisel kogus 75 l ning pooled leppisid kokku ühe l hinnaks 2,50 eurot, mis teeb kokku 225 eurot. - 28.10.2022 rendilepingu nr RC257648, millega kostja rentis hagejalt Miniekskavaatori 1.9T Bobcat E19, Hüdrauliline planeerkopa 1,0m Bobcat E19, Hüdrovasara 88kg Bobcat E19 ja elektrilise Ketaslõikuri ø230mm Hilti. Vastavalt rendilepingus kokkulepitud tingimustele oli 2 2-23-4330 masinate 1 päeva rendihind kokku 243,77 eurot (koos käibemaksuga) ning tulenevalt masinatele kehtivale Rami riskikaitsele lisandus lisamakse 10,69 eurot päevas. Lisaks anti seadmed üle täidetud kütusemahutiga ning sellest tulenevalt fikseeriti lepingus ka kütuse kogus ja hind - Diisel kogus 17 l ning pooled leppisid kokku ühe l hinnaks 2,50 eurot, mis teeb kokku 57 eurot (koos käibemaksuga). - 07.11.2022 rendilepingu nr RC260672, millega kostja rentis hagejalt Piikvasara 30kg Hilti, AVR ja Piik/meisli >16kg. Vastavalt rendilepingus kokkulepitule oli seadmete 1 päeva rendihind ja Rami riskikaitse hind kokku 32,70 eurot (koos käibemaksuga).

3.Iga sõlmitud rendilepinguga on kostja kinnitanud, et on kätte saanud rendilepingu pöördel olevad seadmete rendi üldtingimused (sisalduvad lisades 1-3 failides), nendest aru saanud ja nendega nõustunud. 4. Seadmete rendi üldtingimuste punkti 5.3 kohaselt kuulub renditasu tasumisele rendileandja poolt väljastatava sellekohase arve (sh ettemaksuarve) alusel. Juriidilisest isikust rentnikule väljastatakse rendiarved rendiperioodi jooksul 2 (kaks) korda kalendrikuus, reeglina 15ndal ja 30-ndal kalendripäeval. Kui rendileandja ei ole teisiti määranud, kohustub rentnik tasuma arve 14 (neljateist) päeva jooksul arve väljastamise (mitte kättesaamise) kuupäevast. Arve mittesaamine ei vabasta rentnikku arve maksmise kohustusest. Rentnik kohustub rendileandjat teavitama arve mittesaamisest 10 (kümne) päeva jooksul.

Kuigi igas rendilepingus oli esialgselt kokkulepitud rendiaeg (lepingus nr RC257429 oli 27.10.2022 - 07.11.2022; lepingus nr RC257648 oli 28.10.2022 - 01.11.2022 ja lepingus nr RC260672 oli 07.11.2022 - 11.11.2022), siis sõltus tegelik seadme rendiperiood sellest, millal kostja renditud seadme hagejale tagastas.

15.11.2022 esitas hageja kostjale arve 22110656 kogusummas 1456,38 eurot maksetähtajaga 29.11.2022. Arve sisaldab rendilepinguga nr RC257648 renditud seadme Miniekskavaator 1.9T Bobcat ja Hüdraulilise planeerkopa renditasu 4 päeva eest perioodil 01.11.2022 kuni 04.11.2022 ja 2 l diisli summat; renditud Hüdrovasara 88kg Bobcat renditasu 7 päeva eest perioodil 01.11.2022 – 07.11.2022; elektrilise Hilti ketaslõikuri renditasu 1 päeva eest perioodil 01.11.2022

–01.11.2022 ja Rami riskikaitse makseid ning rendilepinguga nr RC260672 renditud seadmete Hilti piikvasar ja Piik/ meisli renditasu 8 päeva eest perioodil 07.11.2022 – 15.11.2022.

Kõnealusest arvest jättis kostja tasumata 1216,98 eurot.

15.11.2022 esitas hageja kostjale arve 22113428 kogusummas 2230,40 eurot maksetähtajaga 29.11.2022. Arve sisaldab rendilepinguga RC257429 renditud seadmete rataslaadur 4,8T Kramer ja frontaalkopp Krameri renditasu 14 päeva eest perioodil 01.11.2022 – 15.11.2022 ja Rami riskikaitse makseid. Arve on täies ulatuses tasumata.

30.11.2022 esitas hageja kostjale arve 22115658 kogusummas 521,39 eurot maksetähtajaga 14.12.2022. Arve sisaldab rendilepinguga RC257429 renditud seadmete rataslaadur 4,8T Kramer ja Frontaalkopp Krameri renditasu 1 päeva eest perioodil 16.11.2022 – 17.11.2022, Rami riskikaitse makseid ja 68 L diisli summat. Arve on täies ulatuses tasumata.

30.11.2022 esitas hageja kostjale arve 22116857 kogusummas 98,10 eurot maksetähtajaga 14.12.2022. Arve sisaldab rendilepinguga RC260672 renditud seadmete Hilti piikvasar ja Piik/ meisli renditasu 3 päeva eest perioodil 16.11.2022 – 18.11.2022 ja Rami riskikaitse makset. Arve on täies ulatuses tasumata.

3 2-23-4330 15.12.2022 esitas hageja kostjale arve 22123131 kogusummas 500 eurot maksetähtajaga 29.12.2022. Arve sisaldab kahjuhüvitise omavastutuse summat seoses rendilepingu RC257429 alusel renditud rataslaadurile 4,8T Kramer 5095 6617TH tekitatud kahjuga.

5.Seadmete rendi üldtingimuste punkt 4.3 kohaselt seade peab tagastamisel olema samas tehnilises seisundis, milles rentnik seadme sai, arvesse võttes normaalset kulumist.

Seadmete rendi üldtingimuste punkt 4.4 teise lause kohaselt kui seadmete hulk, kvaliteet või tehniline seisund ei vasta tagastamisel lepingu tingimustele, väljastab rendileandja vastava akti.

Seadmete rendi üldtingimuste punkt 4.5 kohaselt kui rendileandja tuvastab seadme tagastamisel või selle järgselt seadme kasutuskõlbmatuks muutumise või seadme väärtuse olulise vähenemise asjaolu tagajärjel, mille eest on vastutav rentnik, on rendileandjal õigus omal valikul kas keelduda seadme vastuvõtmisest ja nõuda rentnikult hüvitist summas, mis vastab uue Seadme uushanke hinnale või võtta seade vastu ning nõuda rentnikult seadme parandamise ja remondiga kaasnevate kõigi kulude hüvitamist.

Seadmete rendi üldtingimuste punkt 9.2 kohaselt rentnik vastutab rendiperioodi aja jooksul seadmete kadumise, hävimise ja kahjustumise eest, sh seadmete rikete eest, välja arvatud rikked, mis on tingitud seadme normaalsest kulumisest või rendileandja poolt temal lasuva remondikohustuse nõuetekohasest täitmata jätmisest.

Kuivõrd rendilepinguga nr RC257429 renditud ratsalaadur 4,8T Kramer 5095 6617TH tagastamisel 18.11.2022 tuvastati seadmel mitmed puudused, siis vormistas hageja kahjuteate ning edastas emailiga selle kostjale. E-kirjas oli ka ligipääsu link fotodele, milledelt nähtub seadme seisukord rentnikule üleandmisel ja tagastamisel ning seadmel esinenud puudused tagastamise hetkel. Tagastamise hetkel tuvastati seadmel järgnevad puudused, mis on loetletud kahjuteates: taga mõlgid, värvikahjustused ja vigastused, kojamees on eest puudu, tagumine parempoolne porilaud lahti + katkine, määrdepritsi kast katki.

Kahjuteates on lisaks välja toodud seadmel esinenud puuduste kõrvaldamiseks vajalikud vahetatavad seadmete detailid ja nende hinnad ning remondikulu: parem tagumine poritiib 1 tk 341,33 eurot, klaasipühkija vars ülemine 1 tk 37,51 eurot; kojamees ülemine 1 tk 2,93 eurot, parem tagumine küljepaneel 1 tk 99,18 eurot; vasak tagumine küljepaneel 1 tk 155,48 eurot; määrdepritsi kast 1 tk 38,00 eurot; remonttöö 2 tundi 110,00 eurot, kokku kulud 784,43 eurot.

Eeltoodud vahetavate detailide kulud tulenevad Masinateenus OÜ pakkumisest PA- 06139, 4 alumise toote read ning hageja esindaja töötund remonditöökojas 55 eurot + käibemaks tuleneb Ramirendi tehnilise toe hinnakirjast, mis on kättesaadav hageja kodulehel https://www.ramirent.ee/24h-tehniline-tugi/.

Kostja on vääralt leidnud, et tehniline seisund tähendab, et seade peab olema üksnes tehniliselt korras ja töötama. Sellise tõlgenduse kohaselt võiks rentnik seadet tagastada paljude puudustega nagu näiteks ilma istekohta ümbritseva klaasita, ilma peeglite, esi- ja tagatuledeta, samuti ilma seadet väliselt ümbritseva plastik ja metall osadeta, sest seade tehniliselt töötab ja sellega on justkui võimalik vajalik töö ära teha. Seadmete rendi üldtingimuste punktis 4.3. nimetatud „tehniline seisund“ hõlmab kogu seadet, sh kojamehi, seadme välispindu nagu värv ja kuju.

Kostja väited, justkui hagi lisas 8 olev hinnakirja puhul on „24h tehnilise toe hinnakirjaga“ on eksitav ja väär ning hageja palub kohtul jätta kostja sellekohane väide tähelepanuta. Hageja ei ole 4 2-23-4330 hagiavalduses väitnud, et tegemist oleks justkui „24h tehnilise toe hinnakirjaga,“ samuti ei tulene seda lisast 8.

Samuti on hagi lisas 8 selgitatud, et probleemse seadme puhul saab rendile võtja kutsuda hageja esindaja objektile ning juhul, kui objektil selgub, et probleem on põhjustatud kliendi enda poolt, siis on Ramirendil õigus esitada kliendile remonditööde eest arve järgmise hinnakirja alusel: 1.

Ramirendi esindaja töötund remonditöökojas ja objektil hind: 55,00 eurot+km / tund 2. Sõit kliendi juurde ja tagasi linna piires Hind: 30 eurot+km / tund 3. sõit kliendi juurde ja tagasi väljaspool linnapiiri hind: 0,75 eurot+km / km (sisaldab ühe mehaaniku sõiduaega). Märkused:

Kõikidele hindadele lisandub käibemaks. Töötunde arvestatakse 15 minutilise täpsusega.

Hinnakiri sätestabki Ramirendi esindaja töötundi remonditöökojas. Kostja poolt tagastatud masinale teostati töid Ramirendi remonditöökojas tunnihinnaga 55 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks.

Hageja selgitab, et Ramirendi esindaja töötunni hind remonditöökojas kehtib mõlemal juhul, nii 24 tunnise tehnilise toe korral, kui ka juhul, kui klient on renditud masinat kahjustanud ja hagejal tuleb kahjud kõrvaldada.

6.Vastavalt RAMI Riskikaitse üldtingimuste punkti 6 alapunktile d) nõustub Ramirent vähendama rentniku rahalist vastutust rentniku valduses olevate rendiseadmete säilimise ja kahjude eest 35 001 – 100 000 eurot maksvate seadmete puhul 500 euroni. Hageja on soetanud Kramer 297529 mais 2022 hinnaga 53 147,73 eurot ja seda tõendab 12.05.2022 arve 9090178707. Lisaks on hageja esitanud hagi lisana 6 pildid masinast vahetult enne seda, kui kostja masina enda valdusesse sai. Antud piltidel on masin korralik, puuduvad mõlgid, katkiseid osi ei ole. Samuti on hageja esitanud hagi lisana 9 müügipakkumised sarnastest masinatest. Vaadates viimast masinad on see 2013 aasta masin ja töötunde lausa 2122 ning müügihind 31 500 eurot. Teised uuemad masinad on väiksemate töötundidega ja maksumustega 50 900 eurot ja 47 000 eurot. Seega on hageja seisukohal, et antud juhul on kahjustatud masina hind vähemalt 35 001 eurot.

Kuivõrd toode oli kaitstud RAMI riskikaitsega, siis vastavalt RAMI riskikaitse üldtingimustele oli kostja vastutuse määr 500 eurot.

7.Kostja on jäänud võlgnevusse kogusummas 4566,87 eurot.

Rendilepingu üldtingimuste punkt 5.9 sätestab, et rentniku poolt mistahes makse viivitamisel on rentnik kohustatud maksma rendileandjale viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest, samuti hüvitama kogu kahju, sh. õigusabi- ja inkassoteenuse kasutamisega seotud kulud. Eelnevast tulenevalt lisandub võlgnevusele kohustuse mittetäitmisest tulenev viivis 0,5% päevas. Tulenevalt riigilõivu piirmäärast vähendab hageja viivise nõuet 2393,13 euroni.

Kostja on leidnud, et viivisemäär 0,5% on tühine ning tuginenud Tartu Maakohtu otsusele 2-1117276. Paraku kostja poolt viidatud kohtuotsus käsitleb tarbijaga sõlmitud lepingut ja käesoleval juhul see ei kohaldu, antud juhul on kostjaks äriühing.

Sellise tüüptingimuse kasutamine on majanduskäibes selliste lepingute puhul tavapärane, näiteks üks suurimaid seadmete rendileandjaid on Cramo Estonia AS. Viimase tüüptingimuste punkti 4.2. kohaselt on samuti tähtaegselt tasumata renditasult rendileandjal õigus nõuda rentnikult viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summalt.

5 2-23-4330 Hageja esitab alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et hagiavalduses esitatud ja 12.10.2023 põhjendatud viivisemäär 0,5% on ebamõistlikult kõrge. Sellisel juhul palub hageja alternatiivselt kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8.Seoses võlgnevuse kohtuvälise sissenõudmisega on hageja nõudele lisandunud sissenõudmiskulu 40 eurot vastavalt VÕS § 1131.

9.Hageja palub jätta kostja vastuhagi rahuldamata.

10.Hageja leiab, et tema nõue oli täies ulatuses põhjendatud ja rahuldatud 04.05.2023 tagaseljaotsusega õigesti.

Kostja ise ei teinud midagi sundtäitmise vältimiseks. Kostjal oli teada, et lahend on tehtud ja täitmisele saadetud, mistõttu oli kostjal võimalus sundtäitmise vältimiseks esitada kohtule taotlus täitemenetluse peatamiseks. Hageja märgib, et õigus saata lahend koheselt täitmisele tuleneb seadusest ja seaduse kohaselt nõude täitmisele saatmine ei saa olla pahatahtlik, sest TsMS § 467 lg 1 kohaselt viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist.

Kostja esitas 19.05.2023 kaja, kuid tagamise korras täitemenetluse peatamist ei taotlenud.

Hageja ei nõustu vastuhageja kohtuväliste õigusabikulude nõudega. Olukorras, kus kohtumenetlus kestab, on kohtuväliste õigusabikulude nõudmine asjakohatu. Samuti oli kostjal võimalik ka endal vastavasisuline nõue esitada, selleks ei ole vajadust kasutada lepingulist esindajat.

Hageja on seisukohal, et TSMS § 474 lg 2 ei võimalda nõuda kohtuväliseid õigusabikulusid.

Nimetatud paragrahv näeb ette sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutusi. Kostja kohtuvälised õigusabikulud ei ole seotud täitemenetluse vältimisega.

Muuhulgas leiab hageja, et TsMS § 474 lg 2 alusel tagasitäitmise nõudmisel ei saa nõuda viivist ning selle nõudmine ei ole ette nähtud TsMS § 474 lg 2 alusel.

Samuti ei ole TsMS § 474 lg 2 alusel ette nähtud täitekulude hüvitamist. TsMS § 474 lg 2 alusel kuulub tagastamisele konkreetselt sundtäitmisega saadu (so üleantud raha) ning hüvitamisele sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused, mille all mõeldakse eelkõige § 473 kohaselt tehtud kulutusi.

11.Hageja peab olema valmis heastama kostjale sundtäitmisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed, kui asjas tehtav lõplik lahend erineb esialgu viivitamata täidetavaks tunnistatud lahendist.

Kostja seisukohad ja vastuhagi 12. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja palub mitte rahuldada hageja põhinõuet suuremas kui 4 066,87 euro ulatuses ja viivisenõuet suuremas, kui alternatiivselt esitatud viivisenõuetes kogusummas 206,99 eurot.

13.Kostja vaidlustab 15.12.2022 arve 22123131 summas 500 eurot ning selle alusena esitatud asjaolud ja nõudmised. Samuti vaidlustab kostja hageja viivisenõuded.

14.Rendilepingu nr RC257429 üldtingimuste p 4.3 sätestab, et seade peab tagastamisel olema samas tehnilises seisundis, milles rentnik seadme sai, arvestades normaalset kulumist.

6 2-23-4330 Tüüptingimust tõlgendades on selge, et tehniline seisund tähendab, et seade peab olema tehniliselt korras ja töötama. Mõiste „tehniline seisund“ on oluliselt kitsam ja spetsiifilisem. Mõiste „tehniline seisund“ ei hõlma endas tavaarusaama kohaselt masina visuaalset poolt, vaid tehnilist töökorda ja seda mõjutavaid osi. Kostja tagastas seadme samas tehnilises seisundis. Väidetavad puudused, millele hageja viitab, ei ole käsitletavad puudustena seadme tehnilises seisundis. Kui lähtuda hageja väidetavast tõlgendusest, siis hageja poolt etteheidetavad nö iluvead on kooskõlas masina kasutusotstarbest ning sellest, millistes tingimustes sääraseid masinaid kasutatakse, tuleneva normaalse kulumisega.

Hagejal ei ole hüvitisnõuet ka üldtingimuste p 4.5 alusel. Vastava punkti kohaselt kui rendileandja tuvastab seadme tagastamisel või selle järgselt seadme kasutuskõlbmatuks muutumise või seadme väärtuse olulise vähenemise asjaolu tagajärjel, mille eest on vastutav rentnik, on rendileandjal õigus omal valikul kas keelduda seadme vastuvõtmisest ja nõuda rentnikult hüvitist summas, mis vastab uue seadme uushanke hinnale või võtta seade vastu ning nõuda rentnikult seadme parandamise ja remondiga kaasnevate kõigi kulude hüvitamist. Hageja ei ole väitnud, et seade oleks muutunud kasutuskõlbmatuks või, et seadme väärtus oleks oluliselt vähenenud. Mitte ükski hageja väidetud puudus ei ole olemuselt selline, mis saaks teoorias oluliselt seadme väärtust vähendada või seadet kasutuskõlbmatuks muuta.

15.Hageja poolt on tõendamata väidetav parandamiskulu suurus. Kostja kahtleb ka selles, kas hageja on töid üldse teostanud või tellinud. Hagile lisatud pakkumine kehtis kuni 21.12.2022. Hagi on esitatud 29.03.2023. Selleks ajaks pidanuks tööd olema tehtud ja hagejal oleks pidanud olema võimalus esitada arve tehtud tööde eest, mitte pakkumus.

Kahju arvestus ei ole ka selge. Pakkumuses on ka kostjale mitte renditud seadme parandamise kulud.

Lisaks sellele, et hüvitise nõudmise eeldused on täitmata, ei ole töötundide hüvitamine üldtingimuste ega hageja esitatud hagi lisa 8 alusel põhjendatud. Hageja üldtingimused taolisele hinnakirjale ei viita, mistõttu on küsitav selle kohaldatavus. Pealegi on hinnakirja kohaselt tegemist 24h tehnilise toe hinnakirjaga, mis kohaldub juhul, kui tehniline tugi kutsutakse objektile seoses hageja juurest renditud probleemse seadmega. Kostja ei nõustu, et tehtud töödele võis kuluda kaks tundi.

16.RAMI riskikaitse määra osas aluseks võetud seadme väidetav hind on tõendamata. Olukorras, kus hageja ei ole tõendanud masinaga tehtud töötundide hulka, ei saa korrektselt määrata selle turuhinda.

17.Kostja vaidlustab hageja viivisenõude. Kuna hageja ei saa nõuda eelkirjeldatud kahjuhüvitist, siis ei saa ta nõuda sellelt ka viivist. Igal juhul on nii vastava arve kui ka teiste arvete puhul rakendatud viivisemäära (0,5 % päevas) ettenägev üldtingimuste p 5.9 tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 alusel. 18. Kostja esitas 19.09.2024 vastuhagi, millega palub hagejalt välja mõista põhivõlg 8310,50 eurot, vastuhagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1091,6 eurot ja hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra alusel põhinõudelt (8310,5 eurot) arvestatav viivis lahendi tegemiseni kindla summana ja alates otsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni protsendina põhinõudest (8310,5 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7 2-23-4330 19. Harju Maakohus tegi kostja suhtes 04.05.2023 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hageja hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 7000 eurot, mis koosneb põhivõlast 4566,87 eurot, sissenõudmiskuludest 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivistest. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 750 eurot ja sellelt viivise seadusjärgses määras otsuse jõustumisest võla tasumiseni. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav, kuid see ei jõustu enne, kui kostja jaoks on möödunud kaja esitamise ja hageja jaoks apellatsioonkaebuse esitamise aeg. Samal päeval, s.o 04.05.2023, on hageja esitanud Pärnu kohtutäitur Rocki Albertile täitmisavalduse Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas 2-23-4330 tehtud tagaseljaotsuse täitmiseks.

20.Kohtutäitur on 13.06.2023 kostja arvelduskontol arestinud ja oma ametikontole kandnud 8188 eurot (dtl 294). Vastavast summast 7750 eurot moodustab hageja poolt täitmisele antud tagaseljaotsuse järgne nõue ja ülejäänu (438 eurot) täitekulud. Täitmisteate järgse hageja nõude rahuldamiseks vajalik raha (7 750 eurot) on kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel tasutud sissenõudjale, milline asjaolu nähtub täitemenetluse lõpetamise otsusest (dtl 280, 296).

21.Harju Maakohus rahuldas 03.08.2023 määrusega kostja kaja 04.05.2023 tagaselja otsuse peale ning taastas menetluse (dtl 163-164). Tagaseljaotsus ei jõustunud (TsMS § 418 lg 1).

22.Kuna tagaseljaotsus ei jõustunud ja kohus taastas kohtuasja menetluse, siis esitas kostja 11.08.2023 hagejale TsMS § 474 lg 2 järgse kohtuvälise nõude, milles nõudis hagejalt viivitamatu sundtäitmisega saadu tagastamist kostjale ning kahju hüvitamist (dtl 290). Oma nõudekirjas nõudis kostja 8188 euro (millest 7 750 eurot moodustab sissenõudja viivitamatu sundtäitmisega saadu ja 438 eurot kahjuhüvitis täitekulude eest) tagastamist ja kohtuväliste õigusabikulude 122,50 eurot hüvitamist (mis seondusid nõudekirja koostamisega). Kostja lepinguline esindaja on kostjale osutanud õigusabi tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta summa), milline tunnihind vastab vandeadvokaadist esindaja puhul turuhinnale. Nõudekirja koostamise ajakulu oli 49 minutit.

23.Kostja palus hagejal nõude täita 25.08.2023. Hageja kostja nõuet ei täitnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 24. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult ja vastuhagi tuleb rahuldada täielikult. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

25.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Hagi 26. Hageja taotleb kostjalt välja mõista põhinõue summas 4566,87 eurot, viivis summas 2393,13 eurot ja sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 31.03.2023.

27.01.02.2024 taotles hageja alternatiivse nõudena kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o sissenõutav viivis 119,13 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses 8 2-23-4330 sätestatud määras arvestatuna 4566,87 eurolt alates 21.03.2023 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Kohus võttis alternatiivsed viivise nõuded menetlusse 16.02.2024 määrusega.

28.Hagiavalduse kohaselt on põhinõude aluseks lepingud RC257429, RC257648 ja RC260672, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata.

29.Pooled ei vaidle järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: - Pooled on sõlminud lepingud RC257429, RC257648 ja RC260672 (dtl 74-81), mille alusel andis hageja kostja kasutusse erinevaid seadmeid ja tööriistu.

Lepingute üldtingimuste punkti 5.3 kohaselt kuulub renditasu tasumisele rendileandja poolt väljastatava sellekohase arve (sh ettemaksuarve) alusel.

15.11.2022 esitas hageja kostjale arve 22110656 kogusummas 1456,38 eurot, maksetähtajaga 29.11.2022, millest kostja jättis tasumata 1216,98 eurot (dtl 82).

15.11.2022 esitas hageja kostjale arve 22113428 kogusummas 2230,40 eurot, maksetähtajaga 29.11.2022, mille kostja jättis täielikult tasumata (dtl 83).

30.11.2022 esitas hageja kostjale arve 22115658 kogusummas 521,39 eurot, maksetähtajaga 14.12.2022, mille kostja jättis täielikult tasumata (dtl 84).

30.11.2022 esitas hageja kostjale arve 22116857 kogusummas 98,10 eurot, maksetähtajaga 14.12.2022, mille kostja jättis täielikult tasumata (dtl 85).

30.Kuna hageja nõuab kostjalt raha tasumist seoses raha maksmise kohustuse rikkumisega on hageja nõue võimalik lahendada võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

31.Kuivõrd kostja ei ole esitanud vastuväiteid arvete 22110656, 22113428, 22115658, 22116857 alusel esitatud nõuetele (dtl 310), peab kohus põhjendatuks hageja nõuet selles osas, kogusummas 4066,87 eurot. 32. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda seoses laadurile tekitatud kahjuga 15.12.2022 esitatud arve 22123131 märgitud summa 500 eurot (dtl 86) ning kas ja millises summas on kostjal kohustus tasuda viivist.

33.15.12.2022 esitas hageja kostjale arve nr 22123131 kogusummas 500 eurot ja maksetähtajaga 29.12.2022 (dtl 86). Arve sisaldab endas kahjuhüvitise omavastutuse summat seoses rendilepingu nr RC257429 alusel renditud Rataslaadurile 4,8T Kramer 5095 6617TH tekitatud kahjuga. 34. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 115 lg 1 alusel lepingulise kahju hüvitamise nõude esitamiseks tuleb hagejal tõendada, et kostja on kohustust rikkunud, vastutab kohustuse rikkumise eest, hagejale on tekkinud kahju, kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (RKTKo 2-18-13649, p 13).

35.27.10.2022 sõlmisid hageja ja kostja rendilepingu nr RC257429 (dtl 74), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Rataslaaduri 4,8T Kramer 5095 6617TH. Lepingu sõlmimisel oli lepingu ese kaitstud riskikaitse tingimustega. Lepingu juurde kuulusid ka seadmete rendi üldtingimused (dtl

75). Nende asjaolude üle pooled ei vaidle.

9 2-23-4330 Vastavalt seadmete rendi üldtingimuste punktile 4.3 peab seade tagastamisel olema samas tehnilises seisundis, milles rentnik seadme sai, arvesse võttes normaalset kulumist. Juhul, kui sisepõlemismootoriga seade antakse rentniku kasutusse täidetud kütusemahutiga, siis nimetatud seadme tagastamisel rendileandjale peab kütusemahuti olema täidetud. Üldtingimuste punkti 9.2. kohaselt vastutab rentnik rendiperioodi aja jooksul seadmete kadumise, hävimise ja kahjustumise eest, sh Seadmete rikete eest, välja arvatud rikked, mis on tingitud seadme normaalsest kulumisest.

Seadmete rendi üldtingimuste punktis 11.5 on pooled kokku leppinud, et rendisuhtele kohaldatakse võlaõigusseaduse üürilepingu sätteid. VÕS § 276 lg 2 kohaselt peab üürnik asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. VÕS § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses. Lepingu juurde kuulusid RAMI riskikaitse üldtingimused (dtl 112-114). Riskikaitsega piirati rentniku rahalist vastutust rendileandja ees seadme hävimisel või kahjustamisel (p 1). Riskikaitse sõlmimine oli kostjale kohustuslik tingimuste punkti 2 järgi.

Tingimuste punkt 5 a nägi ette, et riskikaitse kehtib, kui seadme kasutamisel on järgitud kõiki kasutus- ja paigaldusjuhiseid. Eelnimetatud eelduste täitmiste korral pidi hageja kooskõlas punkti 6 alapunktiga d vähendama 35 000 kuni 100 000 eurot maksvate seadmete puhul rentniku rahalist vastutust kuni 500 euroni.

36.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi tagastatav ese olema vaid tehniliselt korras ja töötama ning rentnik vastutab vaid seadme kasutuskõlbmatuks muutmise või seadme väärtuse olulise vähenemise eest. Üldtingimuste punkt 9.2 kohaselt vastutab rentnik rendiperioodi aja jooksul mh seadmete kahjustumise eest. Lisaks on pooled kokku leppinud üldtingimuste punktis 11.5, et rendisuhtele kohaldatakse võlaõigusseaduse üürilepingu sätteid.

Seega kuuluvad kohaldamisele ka VÕS 276 lg 2 ja VÕS § 334 lg-d 1 ja 2.

37.Hagiavalduse kohaselt kuivõrd rendilepinguga nr RC257429 renditud rataslaadur 4,8T Kramer 5095 6617TH tagastamisel kostja poolt 18.11.2022 tuvastati seadmel mitmed puudused, vormistas hageja kahjuteate (dtl 88). Kahjuteate kohaselt esinesid seadmel järgmised puudused: Taga mõlgid, värvikahjustused ja vigastused. Kojamees on eest puudu. Tagumine parempoolne porilaud lahti + katkine. Määrdepritsi kast katki.

Tulenevalt VÕS § 334 lg-st 1 sätestatust tuleb asi tagastada koos päraldistega seisundis, mis vastab lepingujärgsele kasutamisele. Seega ei pea üürilepingu esemeks olnud asi olema üleandmise hetkel olnud seisundis. Kui üürnik üürileandjale asja tagastab, kuid kui üürileandja ei ole tagastamisel rahul asja seisundiga, peab üürileandja tõendama, et üüritud asja seisund asja tagastamisel ei vastanud lg 1 esimeses lauses sätestatule (RKTKo 3-2-1-141-11, p 11).

Hageja on esitanud kohtule fotod, milledelt nähtub seadme seisukord kostjale üleandmisel ja hagejale tagastamisel ning seadmel esinenud puudused tagastamise hetkel (dtl 90-106, 181-194).

Kohus on esitatud fotode põhjal tuvastanud, et hageja esile toodud puudused ei ole sellised puudused, mis on tekkinud asja tavapärasel kasutamisel. Kohtu sellist järeldust kinnitab muuhulgas asjaolu, et viidatud puudused esinevad seadme sellistel osadel, mis aktiivselt ehitustegevuses kasutusel ei ole. Kostja esitatud tõendi kohaselt on kopaga laaduri põhiline 10 2-23-4330 kasutusotstarve maaparanduses lahtisema ja raskema materjali kaevamine, ülesvõtmine, transportimine ja laadimine (dtl 218). Hageja esile toodud puudused poritiival, küljepaneelidel mõlgid, vigastused ja värvikahjustused ning katkine määrdepritsikast asuvad esitatud fotode põhjal seadme külgedel ja tagaosas. Kojamees on eest puudu, ei viita kohtu hinnangul sellele, et kojamees oleks purunenud tavapärase kasutamise käigus ning kostja ei ole ka tagastanud kojameest hagejale. Kostja tegevus vastab vähemalt hooletusele, mis on üks süü vormidest VÕS § 104 lg 2 tähenduses. Kohtu hinnangul on tegemist asja kahjustamisega ning hageja on veenvalt põhistanud ja tõendanud seadmel puuduste esinemise.

38.Kahjuteates (dtl 88) on välja toodud seadmel esinenud puuduste kõrvaldamiseks vajalikud vahetatavad seadmete detailid ja nende hinnad ning remondikulu järgmiselt: - parem tagumine poritiib 1 tk 341,33 EUR; klaasipühkija vars ülemine 1 tk 37,51 EUR; kojamees ülemine 1 tk 2,93 EUR, parem tagumine küljepaneel 1 tk 99,18 EUR; vasak tagumine küljepaneel 1 tk 155,48 EUR; määrdepritsi kast 1 tk 38,00 EUR; remonttöö 2 tundi 110,00 EUR, kokku kulud 784,43 EUR.

Eeltoodud vahetavate detailide kulud tulenevad Masinateenus OÜ pakkumisest nr PA- 06139, 4 alumise toote read (dtl 107) ning hageja esindaja töötund remonditöökojas 55 EUR + km tuleneb Ramirendi tehnilise toe hinnakirjast, mis on kättesaadav hageja kodulehel https://www.ramirent.ee/ 24h-tehniline-tugi/ (dtl 108). Hageja põhjenduste kohaselt rendib hageja välja suures mahus erinevaid masinaid ja juhul, kui tekib vajadus sarnaseid masinaid parandada ja parandamiseks vajalikud osad ostetakse ühest kohast, siis küsib hageja pakkumist kõikidele vajalikele osadele korraga, mitte ei hakka eraldi masinate puhul küsima pakkumisi eraldi, see võtaks ebamõistlikult kaua aega ja ei oleks otstarbekas. Lisas 7 oleva müügipakkumise järgnevad neli rida (ehk kõik teised osad) on vaidlusaluse masina osad. Hageja on täiendavalt tõendanud, et kahjustatud masinale on uued osad ka ostetud Masinateenus OÜ-lt ehk samalt ettevõttelt, kes esijalgse hinnapakkumise tegi (dtl 107). Masinateenus OÜ esitas 07.12.2022 hagejale arve nr 17882 summas 795,68, millele lisandub käibemaks 20% (dtl 195). Arvel on samuti märgitud esimesele reale toode, mis on mõeldud teisele masinale, mitte käesolevas asjas vaidlusalusele masinale.

Kostja on seisukohal, et kahju arvestus ei ole selge. Kostja märgib, et lisana 7 esitatud pakkumuses on ka kostjale mitte renditud seadme parandamise kulud (seadme Kramer 5035 vasak poritiib 187,65 eurot), kostja oli rentinud Kramer 5095. Lisaks erinevad pakkumuses märgitud toodete kirjed ja summad hagiavalduse p-s 1.14 märgitust (nii puuduste kirjelduse kui ka maksumuse osas). Soodustuse saamisel ei tohiks ühelgi juhul nõutav hüvitis olla täishinna järgi arvestatud, kuna see rikuks kahju hüvitamise põhimõtteid. Kostja on seisukohal, et mitte millelegi ei tugine hageja väide nagu kulub väidetud tööde teostamisele 2 tundi. See on ka selgelt ülemäärane. Kahju hüvitamise põhimõtetega ei haaku ühelgi juhul hinnakirjas märgitud ajaarvestus 15m täpsusega.

Kohus märgib kahju arvestuse osas järgmist.

11 2-23-4330 Masinateenus OÜ pakkumisest nr PA-06139 (dtl 107) nähtuvalt on „Poritiib parem tagumine, Kramer 5095“ maksumuseks 341,33 eurot; „Küljeplekk vasak tagumine“ maksumuseks 139,93 eurot, „klaasipühkija vars ülemine“ 37,51 eurot. Masinateenus OÜ müügiarve nr 17882 (dtl 195) kohaselt on „Poritiib parem tagumine, Kramer 5095“ maksumuseks 341,33 eurot; „Küljeplekk vasak tagumine“ 139,93 eurot, „klaasipühkija vars ülemine“ 37,51 eurot. Nimetatud pakkumises ja müügiarves on veel märgitud „Poritiib, vasak tagumine, Kramer 5035“ maksumuseks 187,65 eurot ning „Võre RAL7043“ maksumuseks 89,26 eurot, mis kohtu hinnangul ei ole käesolevasse vaidlusesse puutuvad. Hageja tagastas rendilepinguga nr RC257429 renditud Rataslaadur 4,8T Kramer 5095 6617TH, mitte Kramer 5035 nagu märgitud pakkumises ning kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et vahetatud oleks võre. Muid tõendeid kohtule kulude osas esitatud ei ole.

Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud esinenud puuduste kõrvaldamiseks vajalike vahetatavate seadmete detailide kulu summas 518,77 eurot (Poritiib parem tagumine, Kramer 5095, 341,33 eurot; Küljeplekk vasak tagumine 139,93 eurot, klaasipühkija vars ülemine 1 tk 37,51 eurot).

Kohtu hinnangul ei ole kahjunõude esitamist välistavaks asjaoluks see, et on tõendamata, kas hageja on töid üldse teostanud või tellinud. Riigikohus on 3-2-1-124-11 lahendi p.-s 16 selgitanud, et asja kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole asja veel korda teinud (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-05, p 12; 24. septembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-07, p 13; 21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 14). Samas juhul, kui ta on asja korda teinud, võib ta sellele vaatamata nõuda kahju hüvitamist kalkulatsiooni, mitte tegelikult kantud kulutuste alusel.

Kalkulatsiooni alusel kahjuhüvitise määramise korral mõistab kohus kahjuhüvitise välja kulutuste eest mõistlikus ulatuses, arvestades seejuures, kostja vastuväiteid.

Kostja vastuväited selles osas, et lahtised detailid on võimalik taaskinnitada ja puudub vajadus välja vahetada, on tõendamata. Kostja ei ole kohtule veenvalt põhistanud ega tõendanud väiteid, et hageja poolt esile toodud kulutused on ebamõistlikud ning parandusi tuleks teostada muul viisil kui hageja poolt esile toodud.

Hageja on esitanud kohtule tõendi, millest nähtuvalt on Ramirendi esindaja töötund remonditöökojas ja objektil 55 eurot+km/tund (dtl 108). Kostja on vaidlustanud remonditööde tegemise ajakulu. Kohtu hinnangul on hageja väide, et remonttööde teostamiseks kulub 2 tundi, tõendamata. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus hageja nõuet selles osas põhjendatuks.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja on põhistanud ja tõendanud puuduste kõrvaldamiseks vajaliku kulu 518,77 euro ulatuses.

39.Hageja on esitanud 15.12.2022 kostjale arve 22123131, mis hagiavalduse kohaselt sisaldab endas kahjuhüvitise omavastutuse summat seoses rendilepingu nr RC257429 alusel renditud Rataslaadurile 4,8T Kramer 5095 6617TH tekitatud kahjuga. Arve kohaselt nõuab hageja kahjuhüvitise omavastutuse hüvitamist (dtl 36). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Rataslaadur 4,8T Kramer 5095 oli kaitstud RAMI Riskikaitsega. Pooled vaidlevad selle üle, milline oli seadme hind kasutatuna. Hageja hinnangul algab Rataslaadur 4,8T Kramer 5095 hind kasutatuna summast 47 000 eurost, mida tõendab raskemasinate müügiportaali Mascus (Kasutatud laadurid müügis Eesti - Mascus Eesti) väljavõte (dtl 110-111) ning 12.05.2022 arve nr 9090178707 (dtl 196-197).

12 2-23-4330 Kohus loeb eeltoodud tõenditega tõendatuks, et Rataslaadur 4,8T Kramer 5095 hind kasutatuna algab summast 47 000 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid, et seadme hind kasutatuna oleks väiksem. Vastavalt RAMI riskikaitse üldtingimuste punkti 6 alapunktile d oli rendiseadmete säilimise ja kahjude eest 35 001 – 100 000 eurot maksvate seadmete puhul omavastutus 500 eurot. RAMI riskikaitse üldtingimuste punkti 7 kohaselt juhul, kui kahjusumma on väiksem või võrdne eelmises punktis sätestatud Rentniku vastutuse määraga, kuulub see täies mahus hüvitamisele Rentniku poolt ja vastav osa arveldatakse Rentnikuga koheselt rendiseadme tagastamisel või kohe peale Ramirendi poolset kahju hindamist. Kuivõrd käesoleval juhul on kohtumenetluses tõendamist leidnud kahjusumma 518,77 eurot suurem kui omavastutuse summa, kuulub pooltevahelise lepingu kohaselt kohaldamisele omavastutuse määr 500 eurot ning arvest nr 22123131 tulenev nõue tuleb rahuldada.

40.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 2 393,13 eurot. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis on küll 2413,15 eurot, kuid hageja vähendas viivist summani 2393,13 eurot. Kostja vaidleb viivisenõudele vastu kuivõrd leiab, et viivisemäära (0,5 % päevas) ettenägev üldtingimuste p 5.9 tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 alusel. Kostja on seisukohal, et kuna vastav üldtingimuste p 5.9 on tühine, saaks hageja VÕS § 41 kohaselt nõuda vaid seadusjärgset viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määra alusel. Viivisenõue on seda ületavas osas põhjendamatu (dtl 143). 01.02.2024 taotles hageja alternatiivse nõudena kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o sissenõutav viivis 119,13 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna 4566,87 eurolt alates 21.03.2023 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. 41. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodust tuleneb, et kui lepingus on kokku lepitud kõrgemas viivise määras, kui on seadusjärgne viivise määr, tuleb viivist tasuda vastavalt lepingule.

42.VÕS § 35 lg 1 järgi tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Kohtupraktikas on VÕS § 35 lõikeid 1 ja 2 nende koostoimes tõlgendatud selliselt, et pool, kes soovib, et kohus kohaldaks lepingutingimuse suhtes võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsiooni, peab esile tooma asjaolud, mille alusel on lepingutingimus VÕS § 35 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena. Selleks, et sellisele lepingutingimusele ei kohalduks tüüptingimuste regulatsioon, peab tingimuse kasutaja VÕS § 35 lg-st 2 tulenevalt tõendama, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi.

43.Vaidlust ei ole, et kliendilepingu üldised tingimused on välja töötatud hageja poolt. Ilmselgelt kasutatakse samu üldtingimusi ka teiste hageja lepingupartnerite suhtes. Seega peab lepingutingimuste kasutaja (st hageja) tõendama, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi.

Kohus ei tuvastanud, et pooled oleksid viivisemäära selgelt läbi rääkinud. Seega on tegemist tüüptingimusega. 44. VÕS § 37 lg 1 järgi tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel 13 2-23-4330 lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Kostjal oli asja materjalist nähtuvalt võimalus lepinguga tutvuda kaupa vastu võttes ja lepingut allkirjastades. Tuvastatavad ei ole ka VÕS § 37 lg-s 3 nimetatud asjaolud. Eeltoodust tulenevalt on seadmete rendi üldtingimused tüüptingimustena saanud hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu osaks.

45.VÕS § 44 järgi kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 44 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul samade tüüptingimuste korral vaid eeldada, et need on teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavad. /.../ Järelikult tuleb kohtumenetluses majandus- või kutsetegevuses kasutatud tüüptingimuse tühisuse üle tekkiva vaidluse korral tüüptingimuse kasutajal lükata ümber VÕS § 44 eeldus. /.../ Selleks, et tüüptingimuse kasutajal tekiks kohustus VÕS § 44 järgne eeldus ümber lükata, peaks tüüptingimuse tühisusele tugineja enne põhjendama, et konkreetse tüüptingimuse korral saaks üldse kõne alla tulla tingimuse ebamõistlikult kahjustav iseloom. /.../ (RKTKo 3-2-1-139-14).

46.Majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutes tuleb vaidluse korral tõendada, et ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena vaidlustatud klausli kasutamine on majanduskäibes selliste lepingute puhul tavaline, mistõttu tegelikku ebamõistlikku kahjustamist ei esine.

Tingimuse ebamõistliku kahjustava toime väljaselgitamisel tuleb näiteks arvestada, millised oleksid alternatiivsed võimalused, kas teine pool oleks tüüptingimuse kasutaja konkurentidega pidanud samasuguse tingimusega nõustuma.

47.Hageja hinnangul on lepingus sisalduvad tüüptingimused selles majandussektoris tavapärased ja on oma väidete kinnituseks esitanud hagejaga samal tegevusalal tegutsevate ettevõtjate lepingutingimused. Hagejaga samal tegevusalal tegutsevad ettevõtjad rakendavad klientide suhtes samasugust viivisemäära. Asjaolu on tõendatud Hilti Eesti OÜ müügilepinguga (lepingu p. 4.2, dtl

205)ja Cramo Estonia AS-i üldtingimustega (lepingu p. 5.3, dtl 200). Kuivõrd kokkulepitud viivisemäär ei ole käesoleval juhul kõrgem teiste turul samal tegevusalal tegutsevate ettevõtjate poolt tavapäraselt kokkulepitavatest viivisemääradest, ei saa kohus asuda seisukohale, et hageja ning kostja vahel kokku lepitud viivisemäär on ebamõistlikult kõrge. Kostja ei olnud tarbija, kelle puhul saab eeldada, et viivisemäär, mis ületab seadusejärgset määra mitu korda, oleks koheselt tühine. Seega ei ole viivisekokkulepe erandlik. Viivisemäär ei ole seadusega vastuolus. Kohtu arvates ei ole seega viivis võlgnevuselt 0,5% päevas ebamõistlikult suur äriühingute vahelises lepingus ega seetõttu VÕS § 42 lg 3 p 5, § 45 järgi võlgnikku kahjustav ja tühine.

48.Kohus juhib ka tähelepanu, et kokkulepet viivisemäära kohta ei saa lugeda VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tühiseks isegi siis, kui tegemist on tüüptingimusega (vt ka RKTKo 3-2-1-5-13 p-d 48-49, RKTKo 2-18-17536 p 17). Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul saaks viivist nõuda vaid seadusjärgses määras või kolmekordses seadusjärgses määras. 49. Kostja ei esitanud vastuväiteid viivise arvutuskäigule (dtl 68) ning kohus peab viivist põhjendatuks. Hagejal on õigus kostja vastu olevat nõuet vähendada. Hageja nõue tuleb rahuldada seega ka viivisenõude osas. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude viivise osas, puudub vajadus alternatiivse nõude läbivaatamiseks.

14 2-23-4330 50. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kuivõrd kohus rahuldas hageja viivisenõude, kuulub rahuldamisele ka võla sissenõudmise kulude nõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võla sissenõudmise kulu 40 eurot.

51.Kõigest eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 4566,87 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2 393,13 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot.

Vastuhagi 52. Vastuhagis palub vastuhageja mõista vastukostjalt välja põhivõlg 8310,5 eurot; vastuhagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1091,6 eurot; ja vastuhagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra alusel põhinõudelt (8 310,5 eurot) arvestatav viivis lahendi tegemiseni kindla summana ja alates otsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni protsendina põhinõudest (8310,5 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

53.Vastuhageja on esitanud vastuhagi alusetu täitemenetluse käigus sissenõudja poolt saadu (7 750 eurot), täitemenetluse alustamise ja kohtutäituri tasu (438 eurot) ning kohtuväliste õigusabikulude (122,5 eurot) väljamõistmiseks. Samuti nõuab vastuhageja viiviseid alates 26.08.2023 kuni nõude täieliku rahuldamiseni.

54.Pooled ei vaidle järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: - - - - - Harju Maakohtu 04.05.2023 tagaseljaotsusega rahuldas kohus hagi tsiviilasjas nr 2-23-4330, mõistis välja PA Kaubandus OÜ-lt Ramirent Baltic AS kasuks 7000 eurot, menetluskulude hüvitise 750 eurot ning viivise menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni (dtl 132-134).

Harju Maakohtu 04.05.2023 tagaseljaotsuse täitmiseks algatati 05.05.2023 täitemenetlus täiteasjas nr 176/2023/1753 (dtl 350).

05.05.2023 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt nõuti võlgnikult PA Kaubandus OÜ välja täitemenetluse alustamise tasu 36 eurot (käibemaksuga) ning kohtutäituri põhitasu 840 eurot (käibemaksuga).

Kohtutäitur on 13.06.2023 vastuhageja arvelduskontol arestinud ja oma ametikontole kandnud 8188 eurot (dtl 241, 294). Vastavast summast 7750 eurot moodustab hageja poolt täitmisele antud tagaseljaotsuse järgne nõue ja ülejäänu täitekulud. Täitmisteate järgse hageja nõude rahuldamiseks vajalik raha (7750 eurot) on kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel tasutud sissenõudjale, milline asjaolu nähtub täitemenetluse lõpetamise otsusest (dtl 280, 296).

21.06.2023 täitemenetluse lõpetamise otsuse kohaselt lõpetas kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas 176/2023/1753 märkides, et nõude rahuldamiseks vajalik raha on makstud kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel (dtl 243).

Harju Maakohtu 03.08.2023 kohtumäärusega rahuldas kohus PA Kaubandus OÜ esitatud kaja Harju Maakohtu 04.05.2023 tagaseljaotsuse peale tsiviilasjas nr 2-23-4330 ning taastas menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud 15 2-23-4330 toimingu tegemata jätmist. Kohus märkis, et Harju Maakohtu 04.05.2023 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-23-4330 ei jõustu ja seda ei saa täita (TsMS § 418 lg 1).

55.Pooled vaidlevad selle üle, kas vastukostja peab tagastama vastuhagejale täitemenetluse tulemusel saadu, kas TsMS § 474 lg 2 alusel tagasitäitmise nõudmisel saab nõuda viivist ja täitekulude hüvitamist ning kas kohtuväliste õigusabikulude nõudmine on põhjendatud olukorras, kus käimas on kohtumenetlus.

56.TsMS § 474 lg 2 sätestab, et kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist.

Võlgniku kahju hüvitamise nõudele kohaldatakse VÕS § 127–140, sh peab võlgnikule tekkinud kahju olema põhjuslikus seoses võlausaldaja tegevusega viivitamatult sundtäidetava kohtuotsuse täitmisel (VÕS § 127 lg 4). Sundtäitmise vältimiseks tehtud kuludena kuuluvad hüvitamisele sellised, mis on tekkinud pärast kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist ja tulenevalt sellest, et eksisteerib reaalne oht võlgniku vastu täitemenetluse alustamiseks, kui viimane ei täida lahendist tulenevaid kohustusi vabatahtlikult (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. 2017. Kommentaar § 474 kohta, 3.2.2. d).

VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest on kohtueelsed õigusabikulud, mh nõudekirja koostamisel tekkinud advokaadikulud, kahjuna hüvitatavad VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel (RKTKo 3-21138-10, p 29; RKTKo nr 3-2-1-84-14 p 24).

Kohus on seisukohal, et kuivõrd Harju Maakohtu 04.05.2023 tagaseljaotsus ei jõustunud ja seda ei saanud täita, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu s.o 7750 eurot (dtl 280, 296). Kohtu hinnangul ei oma nõude lahendamisel tähtsust asjaolu, kas hageja nõue osutus käesoleva lahendiga põhjendatuks või mitte.

Vastuhageja nõuab õigusabikulu hüvitamist ilma käibemaksuta summas 122,50 eurot (dtl 356).

Vastuhageja õigusabikulu seisnes täituri otsusega tutvumises, analüüsis, tagasitäitmise nõude projekti koostamises, e-kirjas vastaspoolele (kompromissiettepanek), kohtuvälise nõudekirja koostamises (dtl 237, 357).

Vastukostja heidab ette, et vastuhageja ei teinud midagi sundtäitmise vältimiseks ega taotlenud täitemenetluse peatamist kohtult. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt algatati Harju Maakohtu 04.05.2023 tagaseljaotsuse täitmiseks täitemenetlus 05.05.2023. Kaja esitati Harju Maakohtule 19.05.2023. Kohtulahend täideti 13.06.2023. TsMS § 417 lg 6 alusel saanuks vastuhageja taotleda 16 2-23-4330 kohtult täitemenetluse peatamist ja sellega seoses vältida ka täitetoimingute edasist jätkumist.

Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulud ega täitekulud käsitletavad selliste kuludena, mis tehtud sundtäitmise vältimiseks TsMS 474 lg 2 tähenduses. Õigusabikulud seisnevad eelkõige täitemenetlusega tutvumises, tagasitäitmise nõude projekti koostamises ja kompromissettepanekus ja on hüvitatavad kahjuna VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel. Kui vastukostja oleks tagastanud vastuhagejale täitemenetluse tulemusel saadu, siis ei oleks õigusabikulusid tekkinud, seega esineb põhjuslik seos vastukostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Vastukostja ei ole esitanud vastuväiteid osutatud õigusabi tunnihinnale või ajakulule. Kohus peab kohtuväliseid õigusabikulusid summas 122,50 põhjendatuks. Täitekuludega seonduvalt märgib kohus järgmist.

Täitemenetluse alustamisega ja täitmisteate kättetoimetamisega muutuvad sissenõutavaks ka menetluse alustamise tasu ja põhitasu (KTS § 32 lg 1 ja 2). Lõplikud täitemenetluse kulud sõltuvad siiski täitemenetluse tulemusest. Ringkonnakohus on leidnud, et olukorras, kus täitemenetlus on lõpetatud võlgniku initsiatiivil täitedokumendi tühistamise tõttu ja võlgnik ei ole enam menetlusosaliseks, tuleb täitemenetluse alustamise tasu kanda sissenõudjal, kes taotles kohtutäiturilt ametitoimingu tegemist (TrtRnKm 13.12.2021, 2-21-327, p 11). Seega ka sellisel juhul tulnuks täitemenetluse kulud kanda sissenõudjal. Kohus märgib, et kumbki pool ei taotlenud täitemenetluse peatamist käesolevas asjas olukorras, kus kohtule oli esitatud kaja menetluse taastamiseks. Ka vastukostja ei ole viivitamatust täitmisest loobunud teades, et täitedokumenti võidakse muuta. Oluline ei ole see, kas lahendi sundtäitmisel pidi sissenõudja eeldama või võimalikuks pidama lahendi hilisemat muutmist või tühistamist. Viivitamatu täitmisega kaasnevad riskid on TsMS § 474 lg 2 kohaselt jäetud sissenõudja kanda, kes peab olema valmis heastama võlgnikule sundtäitmisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks ka täitemenetluse alustamise ja kohtutäituri tasu summas 438 eurot ning leiab, et kahju on tekkinud sundtäidetava kohtuotsuse täitmise tõttu.

Kohus rahuldab vastuhageja põhinõude kogusummas 8310,5 eurot.

57.Vastuhageja palub vastukostjalt välja mõista vastuhagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1091,6 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaga sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast.

Kohus on seisukohal, et alates täitedokumendi tühistamisest tekkis vastuhagejal vastukostja vastu TsMS § 474 lg-s 2 sätestatud nõue ja kahju hüvitamise nõue. Vastuhageja andis 11.08.2023 nõudekirjaga vastukostjale põhivõla tasumiseks tähtaja 25.08.2023 (dtl 237). Vastuhageja 17 2-23-4330 põhinõue muutus seega sissenõutavaks 26.08.2023 ja põhinõude täitmata jätmisega jäi vastukostja sellest ajahetkest viivitusse. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vastukostja ei ole tasunud põhinõuet ega viivist. Kohus nõustub vastuhageja arvutuskäiguga (dtl 358) ning leiab, et kohustuse sissenõutavaks muutmisest (26.08.2023) kuni vastuhagi esitamiseni (19.09.2024) on hageja viivisenõude suuruseks 1091,60 eurot.

Vastuhageja on palunud välja mõista viivise põhinõudelt 8310,50 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni kindla summana. TsMS 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hageja taotluse TsMS § 367 alusel ning mõistab vastukostjalt vastuhageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 8 310,5 eurot alates 20.09.2024 kuni 29.01.2025 (viivitatud päevi kokku: 132) summas 360,12 eurot. Kohus peab põhjendatuks ka vastuhageja edasiulatuvat viivisenõuet ja rahuldab kokkuvõtvalt viivisenõude täielikult.

58.Kõigest eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastukostjalt tuleb vastuhageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 8310,5 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1451,72 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

59.TsMS § 445 lg 1 teine lause sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

Hageja ja kostja nõuded teineteise vastu tuleb seega tasaarvestada. Kuna hageja nõue on väiksem, kui kostja nõue, lõpeb hageja nõue VÕS § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena täielikult.

Kuna pooled ei esitanud tasaarvestuse kohta seisukohti, loeb kohus VÕS § 88 lõikest 8 juhindudes kostja nõudest tasaarvestuse tulemusena esmalt tasutuks sissenõutavaks muutunud viivise ning viimasena põhivõlgnevuse. Tasaarvestuse tulemusena jääb kostja nõudeks hageja vastu põhivõlgnevus nõue summas 2762,22 eurot (9762,22-7000). Hagejal tuleb tasuda selle summa maksmisega viivitamise eest kostjale VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel viivist alates 30.01.2025 kuni nõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

60.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulude jaotus 61. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad hagi menetlusega seotud kulud PA Kaubandus OÜ kanda ja vastuhagi menetlusega seotud menetluskulud Ramirent Baltic AS kanda.

62.Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ 18 2-23-4330 Näncy-Marita Maltseva Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga 19

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.