← Eesti

3-24-3364/3

Obsah (9)§ 2§ 37§ 121§ 44§ 80§ 110§ 111§ 62§ 175

F.Q HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-3364 Määruse kuupäev 3. september 2025 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi F.Q kaebus Viru Vangla kohustamiseks järgida kaebaja pöördumistele vastates seadu

) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt

§ 2

lõikele 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

  1. Nagu kohus
  2. augusti
  3. a määruses osutas, siis mõistab kohus F.Q kaebust kohustamiskaebusena. Kaebaja on kaebuses väljendanud rahulolematust seoses Viru Vangla tegevusega tema pöördumistele mittevastamisel. Kohus on endiselt seisukohal, et kaebusest ei nähtu, et kaebaja tahe oleks suunatud tema mõnele kindlale pöördumisele vastuse saamisele. Kohtu hinnangul on kaebaja eesmärk, et vangla edaspidi vastaks tema pöördumistele ja järgiks seejuures seadustes vastamiseks ette nähtud tähtaegasid. Kaebaja ei ole kohtu
  4. augusti
  5. a määrusega antud tähtaja jooksul, s.o kuni
  6. augustini 2025 (k.a) kohtule teatanud, et ta ei nõustu kohtu hinnanguga ning taotleb hoopis Viru Vangla kohustamist vastata tema konkreetsetele pöördumistele. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus, et kaebaja taotleb

§ 37

lõike 2 punkti 2 alusel Viru Vangla kohustamist vastata edaspidi tema pöördumistele seadustes sätestatud tähtaegu järgides. 5.

§ 121

lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal puudub praeguses kaebuses esitatud nõude osas ilmselgelt kaebeõigus. 6. Tulenevalt

§ 44

lõikest 1 võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Halduskohtule esitatavas kaebuses võib

§ 37

lõike 2 punktist 2 tulenevalt nõuda muu hulgas haldusakti andmist või toimingu tegemist. Riigivastutuse seaduse § 6 lõige 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. 7. Viidatud sätetest tulenevalt saab kaebaja kohustamisnõudega nõuda üksnes konkreetse haldusakti andmist või konkreetse toimingu sooritamist ning kaebajal ei ole õigust nõuda Viru Vanglale abstraktse ettekirjutuse tegemist selle kohta, et Viru Vangla peab talle vastates järgima õigusaktides sätestatud õigusnorme. Viru Vanglal on juba iseenesest kohustus järgida oma tegevuses seadusi (sh vastata kinnipeetavate pöördumistele selleks seadustes ette nähtud tähtaegasid järgides). Kohus ei saaks hakata lahendama sellist umbmäärast kohustamiskaebust, vaid kaebaja saab nõuda konkreetsele pöördumisele vastamiseks kohustamist. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal kaebeõigus nõudmaks Viru Vangla kohustamist järgida tema pöördumistele vastates seadustes sätestatud tähtaegasid. Kohus tagastab F.Q kaebuse

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel.

  1. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et vangistusseaduse § 11 lõigetes 5 ja 8 on ette nähtud kohustuslik kohtueelne vaide- ja kahju hüvitamise nõude menetlus. Mõlemast viidatud sättest tuleneb, et kui vangla on jätnud kaebaja vaided või kahjunõuded tähtaegselt lahendamata, on kaebajal võimalus pöörduda vaide või kahjunõude lahendamise tähtaja möödudes kohtusse. Kaebajal on seega iga tähtaja rikkumise korral võimalus esitada konkreetses nõudes kaebus halduskohtule. 3-24-3364
  2. Kuna kaebaja oli esitanud abstraktse kohustamiskaebuse ja kohus tagastas selle, siis puudub vajadus nõuda vanglalt välja kõik kaebaja pöördumised ja vastused nendele alates septembrist ning kohus jätab vastava taotluse rahuldamata. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlusi tunnistajate ülekuulamiseks ja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab need taotlused läbi vaatamata.
  3. Kaebaja taotleb menetlusse tõlgi kaasamist.

§ 80

lõike 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ning kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 110

lõike 1 punkti 1 järgi võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt mh menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Isikule antakse menetlusabi menetlusdokumentide tõlkimiseks, kui tema majanduslik seisund ei luba tal menetluskulusid kanda. Tõlkeabi andmisel ei hinda kohus menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust (

§ 111lõiked 1 ja 4).

Kuigi kaebajal võivad puududa rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, siis tuleb menetlusabi andmise otsustamisel arvestada ka kaebaja keeleoskust ning menetlusabi saamise vajadust. 10.

  1. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale tõlkeabi andmine tema õiguste kaitseks vajalik. Kohtule ei ilmne, et kaebaja eesti keeles kohtumenetluses osalemine oleks takistatud ning et ta poleks võimeline mõistma ega esitama kohtule eestikeelseid menetlusdokumente. Kaebaja on esitanud kohtule eestikeelse kaebuse ning ta on ka teistes haldusasjades suhelnud kohtuga eesti keeles, esitades eesti keeles kaebusi, erinevaid avaldusi, määruskaebusi jne (haldusasjad nr 3-23-2859, 3-23-2641, 3-23-2587, 3-23-2585, 3-23-2433, 3-23-1860, 3-24-18, 3-24-3060, 3-24-3360, 3-25-5, 3-25-102 jne). Taotleja esitatud erinevad pöördumised kinnitavad seega, et tema eesti keele oskus on selline, mis võimaldab tal aru saada kohtu dokumentidest ja esitada kohtule piisavate põhjendustega arusaadavaid avaldusi. Kuna kohtul on piisavalt andmeid kaebaja keeleoskuse hindamiseks, ei pea kohus vajalikuks koguda täiendavaid dokumente seoses kaebaja keeleoskusega, mistõttu jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse võtta käesoleva asja juurde haldusasja nr 3-24-1992 juurest Viru Vangla
  2. juuli
  3. a vastus nr 1-8/24/12019-2 (

§ 62lõige 2).

Kohus osutab, et ka varem ei ole kohtud pidanud vajalikuks kaebajale tõlkeabi anda (vt nt F.Q Ringkonnakohtu

  1. juuni
  2. a määrus asjas nr 3-24-2721, F.Q Halduskohtu
  3. juuli
  4. a määrus asjas nr 3-25-5). 10.
  5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse tõlkeabi saamiseks rahuldamata.
  6. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärkidega (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.