Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv 595 eurot tasuda kostjal Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (
Hageja esitas 26.08.2024 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 8657,95 eurot, intressi 553,41 eurot, haldustasu 10 eurot, võla sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 4769,68 eurot ja viivise põhivõlalt 17,90% aastas alates 27.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
§-le 369 maksegraafiku alusel. Hageja ei vaidlusta maakohtu tuvastatut, mille kohaselt nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust ning kostjaga tarbijakrediidilepingut sõlmides on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub jäta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda ning tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel enam tasutud riigilõivu 350 eurot.
9. Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (
Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul
lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas
RngK nr 2-22-145432, p 23). 3
alusel, alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivis põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast lepingujärgses määras 0,05% päevas. 13. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue. Kostjal on võlgnevus alates 06.04.2021 ning kostja ei osale kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. 14. Kohtuotsuse koostamise seisuga on sissenõutavaks muutunud laen (4637,97 + 202,60 + 204,88 + 208,68 + 211,25) 5465,38 eurot ja intress (367,58 + 3,88 + 3,36 + 2,83 + 2,29) 379,94 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed on kokku 672,24 eurot ja intress 3,60 eurot (20.08.2025-20.12.2025). 15. Kuivõrd hagi menetletakse
lg 1 alusel poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue ei ole põhjendatud ja uut viivisearvestust ei ole esitatud, jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude rahuldamata. Kuna leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole põhjendatud ka hageja sissenõudmiskulude nõue. VÕS § 4034 lg-s 6 rikkumise tõttu ei ole põhjendatud haldustasu 10 eurot. 16. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlg 5465,38 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 379,94 eurot, tulevikus sissenõutavaks laen summas 672,24 eurot ja intress 3,60 eurot, viivis sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 5465,38 eurolt kohtuotsuse jõustumisest viivisemääraga 0,05% päevas ning viivis põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast määraga 0,05% päevas. Kohus jätab rahuldamata hageja nõuded eelnimetatud summasid ületavas osas. Menetluskulud 17.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise 4 ulatusest. Kuna hagi rahuldati ca 42% ulatuses (6521,16 : 15590,81 x 100), jäävad sellises ulatuses menetluskulud kostja kanda ning 58% ulatuses hageja enda kanda. 18. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (
Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv (1260 eurot), kulutused õigusabile (1352 eurot). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 480 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2023 määruses nr 2-21-10648 (p 57) ja sama kohtu 19.04.2021 määruses nr 2-19-110078 (p 19) märgitakse mh, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtu hinnangul saab hageja esindaja õigusabi põhjendatud tunnihinnaks vaidluse sisu ja keerukust arvestades pidada 80 eurot (km-ta). Samal põhjusel vähendab kohus ka hageja ajakulu 6 tunnile, kuna samade asjaolude ja õiguslike argumentide kordumine sarnastes tüüphagides lihtsustab menetlust ning võimaldab asja lahendada kiiremini ja tõhusamalt. 19. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 730,80 eurot (1740 × 42%). Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Vastavalt hageja taotlusele ja
lg-le 4 tuleb väljamõistetud ja tasumata menetluskuludelt kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni hagejalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.