Obsah (7)

§ 49§ 151§ 121§ 4§ 108§ 118§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 4. september 2025, Tartu Haldusasja number 3-25-2374 Haldusasi X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu mitt

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. X (kaebaja) esitas
2. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks, mis on väidetavalt tekitatud Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poolt järgmistel asjaoludel.
3. mail 2025 kell 11:10 tulid kaks politseinikku kaebaja ema elukohta ja ütlesid, et soovivad kaebajaga vestelda. Üks politseinik äratas kaebaja üles ning ütles, et ta läheks nendega kaasa Tartusse uurija juurde. Kaebajale öeldi, et ta ei võtaks asju kaasa, sest ta tuuakse hiljem tagasi. Tartusse jõudes öeldi talle aga, et ta ei saa samal päeval enam välja ja tegemist oli vahistamisega. Kaebaja leiab, et politsei peaks olema aus ja ütlema kohe, et isik on vahistatud ning seda ka põhjendama, mitte valetama, et hiljem tuuakse ta tagasi. Kaebaja soovib hüvitiseks 500 eurot. 3-25-2374
4. Kaebaja täpsustas kaebust
5. juulil 2025 ning esitas samal päeval ka riigi õigusabi taotluse. Kohus vabastas kaebaja
6. juuli
7. a määrusega riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ning võttis kaebuse menetlusse. Kaebaja selgitas seejärel
8. juulil 2025 kohtule, et soovib kahjunõuet suurendada, sest nõude aluseks on lisaks ka asjaolu, et samad politseinikud tungisid enne tema ema elukohta saabumist kaebaja Tartus asuvasse üürikorterisse, otsides selle õigusvastaselt läbi. Kaebaja soovib PPA tegevuse seadusevastaseks kuulutamist.
9. PPA esitas
10. septembril 2025 kohtule vastuse kaebusele. PPA palub vastuses kaebuse tagastada, sest see tuleb läbi vaadata süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) alusel prokuratuuris või maakohtus. PPA selgitab, et alustas
11. detsembril 2024 kriminaalasjas nr 24278052781 menetlust karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 tunnustel. Kuriteod pani toime X . Aprillis 2025 alustati X suhtes KarS § 4231 tunnustel väärteomenetlus. X peeti kahtlustatavana kinni
12. mail 2025 ning vahistati
13. mail 2025 Tartu Maakohtu määrusega. PPA märgib, et kaebusest nähtuvalt otsiti kaebajat tema vahistamise eesmärgil esialgu tema kasutuses olevast üürikorterist ning seejärel jõuti tema tegelikku viibimiskohta. Järelikult leidis kahju tekitamine aset kriminaalmenetluse kestel kriminaalmenetluse toimingutega ning kahjunõude lahendamine ei kuulu halduskohtusse pädevusse. Süüteomenetluse raames tekkinud kahju hüvitamist reguleerib SKHS ning taotlus esitatakse prokuratuurile (SKHS § 14 lg 2) või maakohtule, kui kriminaalasi on veel kohtumenetluses (SKHS § 18 lg 1). KOHTU SEISUKOHT Kaebuse läbi vaatamata jätmine
14. Kohus leiab, et X kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Seetõttu jätab kohus rahuldamata ka kaebaja
15. juuli
16. a taotluse, milles kaebaja viitas täiendavale kahjunõude alusele ning sisuliselt soovis juba menetlusse võetud kaebust muuta (

§ 49

). Kohus märgib, et ka muudetud kaebuse läbivaatamine ei kuuluks halduskohtu pädevusse. Kohus põhjendab kaebuse läbi vaatamata jätmist alljärgnevalt. 5.

§ 151

lg 1 p 1 sätestab, et kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lõikes 1 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 5.

1. Kaebaja leiab, et talle tekitati mittevaralist kahju sellega, et politseinikud ei öelnud talle
2. mail 2025, et ta on vahistatud ning ei põhjendanud tema kinnipidamist. Kaebaja sõnul viisid politseiametnikud ta Tartusse ning valetasid hilisema kojutoomise kohta. 5.
3. PPA
4. septembri
5. a vastusest ning selle juurde lisatud dokumentidest (dtl 32-58) selgub, et kaebaja osas oli
6. detsembril 2024 alustatud kriminaalmenetlus ning kaebaja kinnipidamine ning sellele järgnevad menetlustoimingud tehti selle kriminaalmenetluse raames.

§ 4

lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalmenetluse läbiviimise käigus väidetavalt tekitatud kahju hüvitatakse SKHS alusel. SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus 2 3-25-2374 nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. PPA viitab õigesti sellele, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine on ammendavalt reguleeritud SKHS-s (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2018. a määrus asjas nr 3-18-400 p-d 10-12). Seega, kui kaebaja soovib kriminaalmenetluse raames tehtud toimingutega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb esitada kahju hüvitamise taotlus prokuratuurile (SKHS § 14 lg 2). Kohtumenetluse kestel esitatakse taotlus maakohtule (SKHS § 18 lg 1). 5.3. Eeltoodut arvestades jätab kohus X kaebuse

§ 151lg 1 p-le 1 ja § 121 lg 1 p-le 1 tuginedes läbi vaatamata.

6.

§ 108

lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, kui

ei sätesta teisiti. Kaebaja on olnud vabastatud riigilõivu (20 eurot) tasumisest kaebuse esitamisel. Selles osas jääb menetluskulu riigi kanda (

§ 118lg 3).

Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu. Kui need on siiski tekkinud, jäävad need menetlusosaliste endi kanda. Riigi õigusabi taotluse edastamine

1. X on asjas esitanud riigi õigusabi taotluse (dtl 10). Kuna halduskohus ei ole pädev käesolevat kaebust läbi vaatama, ei ole halduskohtul pädevust ka kaebaja riigi õigusabi taotlust läbi vaadata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 loetelus ei ole eraldi riigi õigusabi liigina nimetatud isiku esindamist süüteomenetluses tekitatud kahju eest hüvitise nõudmisel. Seega on tegemist isiku muu õigusnõustamise või esindamisega (RÕS § 4 lg 3 p 9) (vt ka Tallinna Halduskohtu
2. mai
3. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu
4. septembri
5. a määrus asjas nr 3-24-1442). RÕS § 10 lg 3 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks muu õigusalase nõustamise või esindamisena taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Seega on kaebaja riigi õigusabi taotlust pädev lahendama maakohus. RÕS § 10 lg-s 7 on sätestatud, et kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele. Kohus märgib, et X ei viibi enam kinnipidamisasutuses ning rahvastikuregistris tal kehtivad elukoha andmed puuduvad. Samas nähtub PPA poolt kohtule edastatud dokumentatsioonist ja ka rahvastikuregistrist, et kaebaja on varasemalt elanud Tartu linnas ja maakonnas ning ta kandis karistust Tartu Vanglas.
6. Eeltoodule tuginedes edastab halduskohus X lahendamiseks Tartu Maakohtule.
7. juuli
8. a riigi õigusabi taotluse
9. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3