Obsah (10)

§ 120§ 37§ 251§ 121§ 43§ 62§ 112§ 110§ 249§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-1535 Määruse kuupäev 5. juuni 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X kaebus Viru Vangla kohustamiseks edastada Justiits- ja Digiminis

) § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas
2. mail 2025 Viru Vanglale elektroonselt avalduse, mis on adresseeritud Justiits- ja Digiministeeriumile. Kaebaja selgitab, et vaidlustab Viru Vangla direktori tegevuse Viru Vangla II üksuse V8 sektoris. Vangla piirab põhjendamatult kaebaja liikumisvabadust ja põhiõigusi, mis mõjutab negatiivselt kaebaja vaimset tervist. Valvur ütles kaebajale
3. mail 2025, et osakond on osaliselt lukustatud, kuna valvurit ei ole. Vangla direktor on sellises olukorras kohustatud võtma viivitamata kasutusele abinõud. Kaebajal oli
4. mail 2025 osakonnas liikumiseks vaba aega ainult kaks tundi ning see on Viru Vangla II üksuses tavaline praktika. Vangla peaks oma tööd korraldama nii, et kinnipeetava õigusi ja vabadusi põhjendamatult ei piirata. Kaebaja palub kohustada Viru Vangla direktorit viivitamata astuma samme vanglateenistuja asendamiseks teise vanglateenistujaga, kui teenistuja ei ilmu kohale. 3-25-1535
5. Viru Vangla selgitas kaebajale
6. mai
7. a vastusega nr 2-2/3-25/90-2, et ei edasta kaebaja pöördumist Justiits- ja Digiministeeriumile. Ministeeriumile ettepanekute esitamine Viru Vangla või vangla direktori töö parendamiseks või korraldamiseks tuleb esitada eraldiseisvalt käsikirjaliselt paberkandjal ja oma kulul posti teel. Kaebaja
8. mai
9. a avalduse sisust tulenevalt ei ole tegemist vaidega ning vanglal ei lasu kohustust kinnipeetava Justiits- ja Digiministeeriumile adresseeritud kirju vangla kulul edastada.
10. Kaebaja esitas
11. mail 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla kohustamiseks edastada Justiits- ja Digiministeeriumile kaebaja
12. mai
13. a avaldus. Kaebaja põhjendab, et vangla ei edastanud õigusvastaselt tema vaiet Justiits- ja Digiministeeriumile. Vangla rikub kaebaja põhiõigusi ja vabadusi ning piirab tema õiguste kaitset. Isikul on õigus saada oma pöördumistele vastused, haldusmenetlus peab olema õiglane ning vastama hea halduse põhimõttele. Kaebaja taotleb haldusmenetluse tõendite kogumist, riigilõivu tasumisest vabastamist, esialgse õiguskaitse kohaldamist ning kaebaja nime tähemärkidega asendamist.
14. Viru Vangla esitas
15. juunil 2025 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kaebaja nõuab

§ 37

lg 2 p 2 alusel Viru Vangla kohustamist edastada Justiitsja Digiministeeriumile kaebaja

1. mai
2. a avaldus. Kohus mõistab, et kaebaja taotleb sama meetme rakendamist

§ 251lg 1 p 3 alusel ka esialgse õiguskaitse korras.

6.

§ 121

lg 2 p 2 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Kaebaja on ekslikul seisukohal, et tema
2. mai
3. a avalduse näol on tegemist vaidega. Kuigi kaebaja märgib avalduses, et vaidlustab Viru Vangla direktori tegevuse, siis sisuliselt soovib ta anda Justiits- ja Digiministeeriumile teavet Viru Vangla II üksuses toimuva kohta ning teeb ettepanekuid Viru Vangla töö korraldamiseks ja parendamiseks, sh et vangla direktor peaks vanglateenistujate asendamist efektiivsemalt korraldama. Seega on kaebaja avalduse näol tegemist märgukirjaga märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg-te 1 ja 2 tähenduses. Sellise avalduse Justiits- ja Digiministeeriumile edastamata jätmine ei saanud põhjustada kaebajale intensiivseid kannatusi. Kaebaja avaldus ei sisalda midagi sellist, mis vajaks ministeeriumi viivitamatut reageerimist. Kaebajal oli ja on jätkuvalt võimalik endal avaldus otse Justiits- ja Digiministeeriumile posti teel saata ning seeläbi soovitud teave Viru Vangla ebakohase töökorralduse kohta ministeeriumile edastada. Avalduse edastamata jätmine võis põhjustada kaebajale üksnes vähest heaolu langust.
4. Samuti ei ole vangla õigusvastaselt käitunud. Kaebaja esitas
5. mail 2025 vanglale elektroonselt Justiits- ja Digiministeeriumile adresseeritud märgukirja. Vangla on kaebajale
6. mai
7. a vastuses nr 2-2/3-25/90-2 õigesti selgitanud, et vastavalt Viru Vangla direktori
8. jaanuari
9. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ p-le 11.1.1.1 ei vahenda vangla elektroonselt esitatud pöördumisi suhtlemisel teiste asutustega ning teiste asutustega suhtlemisel tuleb kinnipeetaval esitada pöördumine otse adressaadile. Kui kaebaja soovib esitada Justiits- ja Digiministeeriumile märgukirja, siis tuleb tal esitada 2 3-25-1535 see ministeeriumile käsikirjaliselt paberkandjal posti teel. Sealjuures peab ta ise kandma kirjavahetuse kulud (vangistusseaduse § 28 lg-d 1 ja 2; justiitsministri
10. novembri
11. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 47). Seega on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
12. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse

§ 121lg 2 p 2 1 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse. Kuigi kohus tagastab kaebuse, siis peab kohus võimalikuks lahendada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Ka kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
2. mai
3. a määrus asjas nr 3-3-1-88-16, p 15). 10.
4. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebaja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde

§ 62lg 2 alusel väljavõtte tema vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 23.

jaanuar kuni 22. mai 2025 kohta. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole tema sissetulekud asjakohasel ajavahemikul sellised, mis võimaldaks jätta riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse rahuldamata (

§ 112lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks vabastada kaebaja

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 10.2.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. juuni
2. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohtu hinnangul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja
3. mai
4. a avaldus ei sisalda midagi kiireloomulist, vaid ettepanekuid Viru Vangla direktori töö korraldamiseks. Kaebajal on endal võimalik avaldus Justiits- ja Digiministeeriumile posti teel saata. Seega jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
5. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3