Obsah (8)

§ 440§ 444§ 162§ 168§ 175§ 468§ 467§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 14. august 2025, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-24-14362 Tsiviil

§ 440

lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kohus märgib, et kostjat esindas menetluses seaduslik esindaja B.G ning hiljem lepinguline esindaja vandeadvokaat A.G. N.G on nii hageja kui kostja juhatuse liige. Kostja lepinguline esindaja on

1. juulil 2025 kohtule telefoni teel kinnitanud, et ta ei esinda kostjat, samuti on kostja juhatuses üksnes N.G. Äriregistrist nähtuvalt on kostja ainsaks juhatuse liikmeks N.G. Viimane on kostja nimel esitanud
2. juulil 2025 hagi õigeksvõtuavalduse. Kuivõrd praegusel juhul on kostja vastuses hagile hagi õigeks võtnud, tuleb hagi

§ 440lg 1 alusel rahuldada ning tuvastada, et kostja 12.

augusti 2024 osanike otsused nr 2 ja 3 on tühised. Vastavalt

§ 444lg-le 3 teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

4. Üldjuhul jäävad hagi rahuldamise korral menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 168

lg 6 võimaldab otsustada, et hageja kannab menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul tuleb menetluskulud jätta

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

1. Järgmisena käsitleb kohus hageja menetluskulude rahalist suurust. Hageja
2. mai 2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud 7315 eurot. Hageja
3. augusti 2025 menetluskulude nimekirja kohaselt on tema täiendavad kulud 723 eurot 33 senti. Nendele kuludele lisandub hagi esitamisel tasutud riigilõiv 420 eurot. Hageja esitas mittevaralise nõude ning seega on hagihinnaks 3500 eurot. Selleks hagihinnaks tuli tasuda riigilõivu 420 eurot. Seega on tegemist põhjendatud kuluga. 6.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 2 Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 140 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul saab sellist tasumäära pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Kohus ei pea vajalikuks anda detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele iga kulunimekirjas toodud üksiku toimingu põhiselt. Kohus arvestab menetluskulude kindlaksmääramisel seda, et tegemist oli ühinguõigusliku vaidlusega, milles toimus kohtuistung, samuti pidasid pooled kompromissläbirääkimisi. Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud ka hageja lepingulise esindaja ajakulu. Hageja lepingulise esindaja kulud on seega 6890 eurot (120 x (52 h 15 min + 5 h 10 min). Sellele lisandub riigilõiv 420 eurot. Eelneva tõttu on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 7310 eurot. Vastavalt hageja esitatud taotlusele tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja ka viivis menetluskuludelt. 7.

§ 468

lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist (

§ 467lg 1 esimene lause).

8.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3