) § 424 järgi lühimenetluses Alice Simm Abiprokurör Süüdistatav D.A Isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: vene keel; elukoht: Xxxx; põhiharidus; töökoht: OÜ Xxxx; varem kriminaalkorras karistatud, viimati: - 13.05.2015 Viru Maakohtu poolt
lg 1 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud;
järgi vangistusega 2 kuud;
MS § 238 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta;
Karistus kantud. Tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Marina Leis (istungil ei osalenud) RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista D.A ja 6 (kuus) kuud.
Vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra. D.A-l tuleb ära kanda 1 (ühe) aasta pikkune vangistus. 3.
lg 1 ja 3 järgi asendada D.A-le mõistetud ja ärakandmata karistus, 1 (ühe) aasta pikkune vangistus, üldkasuliku tööga. Ühele vangistuspäevale vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd. D.A peab 2 (kahe) aasta pikkuse tähtaja jooksul tegema 360 (kolmsada kuuskümmend) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. 4.
lg 4 järgi peab D.A üldkasuliku töö tegemisel järgima Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all
lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas: Xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.
lg 2 p 2 järgi on D.A käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. 6. Välja mõista D.A-lt sundraha 705,00 eurot, kaitsjatasu 72,00 eurot ning joobeseisundi tuvastamise kulu 27,00 eurot. Kokku on kriminaalmenetluse kulu 804,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulu osaliselt riigi kanda. Määrata, et D.A tasub menetluskuludest ½, s.o 402,00 eurot. Välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu kokku 402,00 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „D.A , 1-174128, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kirjalik apellatsioonkaebus esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. 3 Kohtu selgitus: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse kohtumääruse alusel apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. Esitatud süüdistus: D.A-d süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 01.12.2016 kella 22.14 ajal Tallinnas Laagna teel Liikuri 20 juures mootorsõidukit Audi A6 registreerimisnumbriga xxxx, olles joobeseisundis (EKEI ekspertiisiakti nr 198I kohaselt on D.A-lt uuringu läbiviimiseks võetud verest tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,29 milligrammi, laiendmääramatusega +/0,06 mg/g, k=2). Sellise käitumisega rikkus D.A liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani D.A toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o
MS § 315 lg 4 kohaselt võib kohus kohtuotsuse kuulutamisel kuulutada üksnes selle resolutiivosa, selgitades selle kuulutamisel suuliselt kohtuotsuse olulisemaid põhjendusi. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.