Obsah (6)

§ 121§ 133§ 64§ 65§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-2416 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kohtukoosseis Vai

§ 121

järgi 3 kuu vangistusega ning

§ 133

lg 2 punktide 2 ja 7 järgi 10 aasta vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti R. Kristersonile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 10 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati liitkaristust 1/3 võrra ja mõisteti R. Kristersonile liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 6 aastat 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati R.

Kristersonile käesolevas kriminaalasjas karistuseks mõistetud 6 aastat 8 kuud vangistust 09.01.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-12749 karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 11 kuu 29 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti R. Kristersonile 9 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati R.

Kristersoni käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses viibitud aeg alates 11.09.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni karistusaja hulka ja 9 aasta 7 kuu 29 päeva vangistuse kandmise alguseks loeti 11.09.

1. Karistuse kandmise aja lõpp 10.05.
3. Tartu Maakohtu 05.09.2018 määrusega jäeti R. Kristerson ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 2.
4. Kohtuistungi toimumise ajaks oli R. Kristerson temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 4 aastat 11 kuud vangistust, s.o üle poole ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama aadressil Tartu maakond, XXX. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva kahetoalise puuküttega korteriga. Nõusolekud korteri omanikult ning temaga koos elavalt täisealiselt isikult kinnipeetava sinna elama asumiseks on olemas ning korter vastav elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Seega on isikul olemas kindel elukoht, kus on ka võimalik kohaldada isiku suhtes elektroonilist valvet, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. 2.

1. R. Kristerson on pannud toime erinevat liiki kuritegusid. Varasemalt on isikut karistatud varguste, kelmuste, vägivalla kasutamise ning narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Hetkel kannab isik karistust kehalise väärkohtlemise ja inimkaubanduse eest, mis on toime pandud grupis ning noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes. Kuritegude laad on muutunud raskemaks. Eelöeldu tähendab seda, et R. Kristersoni saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike. Kuigi R. Kristerson on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi ja vestlused ning töötanud majandustöödel ja pesumajas, omades töökohta ka vabanemise puhuks, on maakohtu hinnangul R. Kristersoni puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. 2.
2. Maakohtu hinnangul ongi käesoleval juhul positiivne, et isikul on vabanemise korral olemas kindel elukoht ning isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud korrektne: isik on osalenud vangla tööhõives ja osalenud sotsiaalprogrammis. Maakohus tunnustas süüdlast selle eest, kuid eelöeldu siiski ei anna alust arvata, et R. Kristersonist lähtuv uute kuritegude risk on väga madal ning isiku vabastamine vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla oleks põhjendatud. Taoline ohuprognoos R. Kristersoni osas selgub kuriteo asjaolusid, tema isikut ja varasemat elukäiku näitavatest andmetest. R. Kristersoni on ka varem karistatud (2 kehtivat kriminaalkaristust) ja vanglas on ta käesolevalt viiendat korda. Seepärast ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab R. Kristersoni õiguskuulekal rajal hoida. Viimase kuriteo pani kinnipeetav toime katseajal olles. Seega ei ole kinnipeetav varasemalt hoolinud temale tingimisi määratud 2 karistustest ehk siis ei hoidnud kinni pakutud võimalusest ning on jätkanud sellest hoolimata uute kuritegude toimepanemist. Süüdimõistetu kuritegude toimepanemise peamiseks motiiviks on valdavalt olnud materiaalse kasu saamine. Kuritegude toimepanemisele on ajendanud teda ka puudulik probleemilahendusoskus ning grupi mõju, soodusteguriks ka sõltuvus narkootilistest ainetest. Kuritegude laad on muutunud raskemaks ning viimane kuritegu seisneb muu hulgas pika aja jooksul alaealise kannatanu prostitutsioonile kallutamises, kasutades ära viimase haavatavat seisundit. Seega süüdlase varasem käitumine on pikalt olnud õigusvastane ja allumatu ning temas on juurdunud tugevad õigusvastased käitumismallid, millest vabanemine nõuab tugevat motivatsiooni ja pikaajalist tööd enesega. Vaatamata sellele, et R. Kristerson on läbinud vangistuses rehabiliteerivaid tegevusi, nähtub vangla toimikust, et isik siiski täielikult toimepandud kuritegu ei tunnista. Mitmes vestluses on kinnipeetav viimase kuriteoga seonduvat pisendanud, väites, et kannatanu oli elukaaslase sõbranna ja viibiti lihtsalt samas seltskonnas ning viidanud, et kohtuotsuses tuvastatu ei kajasta olukorda sellisena, nagu see oli. Kui isik ei tunnista täies ulatuses toime pandud kuriteo raskust ja lubamatust ning kaldub seda ja ka enda rolli selles pisendama, on suur tõenäosus isiku varasemat kuritegelikku käitumist silmas pidades, et ka tulevikus jätkab kinnipeetav kuritegelikel radadel. 2.
3. Murettekitav on maakohtu hinnangul ka asjaolu, et isik ei tunnista endale, kui suurt probleemi tema jaoks tegelikult kujutavad narkootikumid. Isikul pole küll narkosõltuvust diagnoositud, kuid materjalidest nähtuvalt ulatub isiku narkootikumide tarvitamine tagasi aastasse
4. Isik on taritanud amfetamiini, on ka süstinud. On ühel korral proovinud kanepit ning ecstasyt. Varasemalt tegelenud igapäevaselt narkootikumide müügiga ning tarvitas ise mitu korda nädalas amfetamiini, väidetavalt kontrollides kvaliteeti. Enne käesolevat vangistust kandis tingimisi karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, samuti käesoleva kuriteo üheks tasuks olid kohtuotsuse kohaselt narkootilised ained. Maakohtu küsimustele vastates möönis kinnipeetav, et eks natuke oli vist jah sõltuvust, kuid eluviisitreening aitas. Samas ei nähtu kohtule isiku ütlustest ega materjalidest, et isik teadvustaks, kui suurt rolli isiku kuritegelikus käitumises tegelikult narkootikumid omavad ning kui oluline on neist hoiduda. 2.
5. R. Kristersonil tuleb karistuse kandmisega jätkata, sest retsidiivsusrisk on jätkuvalt piisavalt kõrge, mis ei anna hetkel lootust sellele, et süüdlane suudaks vabaduses õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda. Ka vangistusasutus on skeptiline süüdlase õiguskuulekalt hakkamasaamise osas, kuna ei toeta ennetähtaegset vabastamist hoolimata küllaltki positiivselt esitatud iseloomustusest. Maakohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise järelevalvele allutamisega ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks hetkel veel piisav uute kuritegude toimepanemise piisavaks riskide maandamiseks. Määruskaebus
6. Tartu Maakohtu 05.09.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Kristersoni kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega vabastada R. Kristerson tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. 3.
7. R. Kristerson on kandnud karistust pikka aega ning on põhjendatud kaaluda, kas vangistus on käesolevaks ajaks oma eesmärgid täitnud. Vangistus on mõjutanud R. Kristersoni edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistus on mõju avaldanud ning muutnud varasemaid õigusvastaseid hoiakuid. Tegemist on eeskujuliku kinnipeetavaga ehk vangistus on oma eesmärgid täitnud. 3 3.
8. Süüdimõistetu on asunud oma tutvusringkonda muutma, vältides kriminaalse taustaga isikuid ning on pannud suurema rõhu peresuhtele. R. Kristerson on taastanud oma suhted isa ja pojaga. Samuti on tihedalt suhelnud emaga. 3.
9. Distsiplinaarkaristuste puudumine näitab, et süüdimõistetu suudab oma käitumist kontrollnõuetele vastavalt suunata ning järgida talle pandud kohustusi. Kuna süüdimõistetu on suutnud nõuetekohaselt vangistuses käituda, siis ebaõnnestunud kriminaalhooldusele viitamine ei ole asjakohane. Väär on maakohtu seisukoht, et süüdimõistetu ei kahetse. Lisaks on süüdimõistetu narkootikumide sõltuvust tunnistanud ja leidnud abi Eluviisitreeningust. Ka pikaaegne vangistus on aidanud võõrduda narkootikumidest. 3.
10. Määruskaebuses korratakse üle veelkord R. Kristersoni suhtes esinevad positiivsed asjaolud – puuduvad distsiplinaarkaristused, laialdane toetusvõrgustik, kindel elukoht, kindel töökoht. Maakohus on need küll välja toonud, kuid ei ole arvestanud. Vabastades R. Kristersoni ennetähtaegselt elektroonilise valve alla on võimalik kontrollida tema taasühiskonnastumist.
11. Tartu Ringkonnakohtu 25.09.2018 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 04.10.
12. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis annaksid võrreldes maakohtuga aluse teistsugusele seisukohale asumiseks. Määruskaebuses korratakse veelkord üle R. Kristersoni suhtes esinevad positiivsed asjaolud, mida maakohus on juba arvestanud, mistõttu ei oma need maakohtu lõppjäreldusele uut kaalu.
14. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Nimetatud analüüsi pinnalt on põhjendatult jõutud seisukohale, et R. Kristersoni vabastamine elektroonilise valve alla ei ole käesoleval ajal võimalik. Asjaolu, et R. Kristerson on pikaaegselt vangis karistust kandnud, on arvestatud formaalsete nõuete täidetuks lugemisel, millise analüüsi on maakohus ka teinud. Ringkonnakohus asub maakohtuga samale seisukohale, et olukorras, kus isikule on korduvalt antud võimalusi kanda karistust vabaduses, kuid kriminaalhooldus on ebaõnnestunud, puudub ka käesoleval ajal alus arvata, et süüdimõistetu elektroonilise valve all viibimise aeg oleks edukas. Kaitsja leiab, et distsiplinaarkaristuste puudumine näitab, et süüdimõistetu on võimeline täitma talle pandud kohustusi ja kontrollnõudeid. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa antud asjaolusid võrdsustada. Vangla on range järelevalvega kinnine asutus, kus vabaduses esinevaid riske ei ole, samuti ei saa võrdsustada distsiplinaarkaristuste puudumist ja uue kuriteo toimepanemist katseajal. Kaks ebaõnnestunud kriminaalhooldust näitavad seda, et süüdimõistetu ei suuda oma käitumist vabaduses juhtida. Seda väljendab ka asjaolu, et süüdimõistetu on juba varasemalt proovinud oma elustiili muuta, kuid siiski on jätkanud endist eluviisi ehk ei ole varasematest negatiivsetest kogemustest õppinud. On märkimisväärne, et toimepandud kuriteod on muutunud järjest raskemaks. Sisuliselt on süüdimõistetu oma käitumisega näidanud, et puudub alus teda usaldada. Kuigi sõnas on tuvastatav süüdimõistetu soov muutuda, annab alust selles kahelda korduv ennast õigustav teguviis kuritegude toimepanemisel, osaliselt tegude eitamine ning kohtuotsuse sisuga mitte nõustumine. Selles olukorras on kaheldav ka süüdimõistetu väidetav sügav kahetsus. 4 On küll positiivne, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused, kuid määruskaebuses pööratakse sellele liigset tähelepanu, jättes arvestamata teised asjaolud kogumis. Maakohus on analüüsinud kõiki

§ 76lg-st 4 tulenevaid asjaolusid ning on põhjendatult leidnud, et R.

Kristerson tuleb jätta ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Ka varasemalt oli süüdimõistetul olemas lähedased ja kindel elukoht ning ta on töötanud, kuid see ei aidanud ära hoida kuriteo toimepanemist.

1. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot. Tasu koosneb maakohtu määrusega tutvumisest ja määruskaebuse koostamisest 4 pooltunni eest. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb R. Kristersonil hüvitada M. Paabumetsa kaitsjatasu 120 eurot.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
3. septembri 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Aarne Sarjas Mati Kartau 5