← Eesti

1-20-8748/12

Obsah (4)§ 201§ 73§ 78§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja 22.03.2021 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-20-8748 (18230100811) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kalli

§ 201

lg 1 järgi lühimenetluses Abiprokurör Janno Reinkort Süüdistatav J.D isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, keskharidus, elukoht xxxx, töökoht xxxx. Varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras karistatud 1-l korral. Tõkend puudub. Kaitsja Sven Sillar Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista J.D

§ 201lg 1 järgi ja karistada teda 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega.

2. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. J.D-l tuleb ära kanda 4 (nelja) kuu pikkune vangistus. 4.

§ 73

lg 1, 3 järgi jätta J.D-le mõistetud ja ärakandmisele kuuluv 4 (nelja) kuu pikkune vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul kui J.D ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku, kuritegu. 5.

§ 78p 1 järgi hakkab J.D katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so 22.03.2021.

  1. Kannatanu ABC Rent Eesti AS tsiviilhagi varalise kahju hüvitamises rahuldada. Välja mõista J.D-lt ABC Rent Eesti AS kasuks varalise kahju katteks 1735,92 eurot. Kahjuhüvitis tuleb kanda kannatanu ABC Rent Eesti AS arveldusarvele nr EE
  3. Välja mõista J.D-lt sundraha 876,00 eurot ning kaitsjatasu summas 334, 80 eurot. Menetluskulud kokku 1210, 80 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 2 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Igakuise makse suurus on mitte vähem kui 100,90 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas, märkides selgitusena „ J.D , 1-20-8748, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: - sõiduauto xxxx (registreerimismärk xxxx, VIN: xxxx) on tagastatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse alusel sõiduki omanikule. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtu selgitus: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. Esitatud süüdistus: J.D süüdistatakse

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema omastas SEB Liising AS-le kuuluva sõiduki Xxxx (registreerimismärk xxxx, VIN: xxxx) järgmiselt: 30.10.

  1. a sõlmiti J.D ja sõiduki vastutava kasutaja ABC Rent Eesti AS-i vahel rendileping nr xxxx SEB Liising AS-le kuuluva ja ABC Rent Eesti AS-i valduses oleva sõiduki Xxxx (reg. märgiga xxxx) rentimiseks alates 30.10.2017.a kell 13.00 kuni 06.11.
  2. a kell 13.
  3. Nimetatud rendiperioodi eest maksmisele kuuluv summa 189,98 eurot oli 30.10.
  4. a makstud J.D poolt pangakaardiga. Eelnimetatud rendilepingu alusel sai J.D enda kasutusse eelnimetatud sõiduki. Seejärel vastavalt J.D taotlusele korduvalt pikendati rendiperioodi järgmiselt: - rendilepingu nr xxxx alusel perioodiks 06.11.
  5. a kell 13.00 kuni 13.11.
  6. a kell 13.00, rendiperioodi eest maksmisele kuuluv summa 189,98 eurot oli makstud pangakaardiga 08.11.2017; - rendilepingu nr xxxx alusel perioodiks 13.11.
  7. a kell 13.00 kuni 20.11.
  8. a kell 13.00, rendiperioodi eest maksmisele kuuluv summa 189,98 eurot oli makstud pangakaardiga 14.11.
  9. a; - rendilepingu nr xxxx alusel perioodiks 20.11.
  10. a kell 13.00 kuni 27.11.
  11. a kell 13.00, rendiperioodi eest maksmisele kuuluv summa 189,98 eurot oli makstud sularahas 23.11.
  12. a; - rendilepingu nr xxxx alusel perioodiks 27.11.
  13. a kell 13.00 kuni 04.12.
  14. a kell 13.00, rendiperioodi eest maksmisele kuuluv summa 189,98 eurot oli makstud pangakaardiga 28.11.2017; - rendilepingu nr xxxx alusel perioodiks 04.12.
  15. a kell 13.00 kuni 11.12.2017 kell 13.00, rendiperioodi eest maksmisele kuuluv summa 189,98 eurot oli makstud pangaülekandega 07.12.
  16. a (Vastavalt 06.12.2017 maksekorraldusele ABC Rent Eesti AS-i Swedbank pangakontole maksti 200 eurot, millisest summas 10,02 eurot jäi järgmise perioodi ettemaksuks). 3 Seejärel ABC Rent Eesti AS edastas sõiduki kasutamise eest J.D-le järgmised arved: - rendilepingu nr xxxx alusel perioodiks 11.12.
  17. a kell 13.00 kuni 18.12.
  18. a kell 13.00, rendiperioodi eest maksmisele kuuluv summa 189,98 eurot oli osaliselt makstud ettemaksu summas 10,02 eurot ning summa 179,96 eurot – J.D ei tasunud; - rendilepingu nr xxxx alusel perioodiks 18.12.
  19. a kell 13.00 kuni 03.04.
  20. a kell 13.00, rendiperioodi eest maksmisele kuuluv summa 5724 eurot – J.D ei tasunud; - rendilepingu xxxx alusel perioodiks 03.04.
  21. a kell 13.00 kuni 26.06.
  22. a kell 13.00, rendiperioodi eest maksmisele kuuluv summa 4904 eurot – J.D eitasunud. - Pärast 07.12.
  23. a ei ole J.D rendimakseid tasunud, samuti J.D ei reageerinud ABC Rent Eesti AS-i korduvatele nõuetele sõiduk tagastada. Tagastamise asemel J.D viis eelnimetatud sõiduki eeluurimisel tuvastamata ajal xxxx, kus ta jätkas sõiduki kasutamist. Sõiduk leiti politseiametnike poolt 07.11.
  24. a kell 23.30 J.D elukohast aadressil xxxx ning tagastati kindlustusandjale AAS „BTA Baltic Insurance Company“ Eesti filiaalile. Nimetatud kindlustusandja oli varasemalt, so 21.06.
  25. a otsuse alusel hüvitanud sõiduki omanikule SEB Liising AS-le tekitatud varalise kahju summas 15 623,25 eurot (sõiduki vargusele eelnev väärtus summas 17 359,17 eurot, millisest on lahutatud varguse omavastutuse summa 1735,92 eurot). Omavastutuse summa 1735,92 eurot tasus SEB Liising AS ja ABC Rent Eesti AS vahel sõlmitud sõiduki müügilepingu nr xxxx alusel ABC Rent Eesti AS, mille alusel viimasest sai ka sõiduki omanik. Oma tegevusega jättis J.D sõiduki omaniku sõidukist kestvalt ilma, mis on käsitatav võõra vallasasja enda kasuks pööramisega ning tekitas kannatanule varalist kahju 1735,92 euro ulatuses. Seega oma tahtliku tegevusega pani J.D toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid:

  1. ABC Rent Eesti AS äriregistri väljatrükk (tlk.2);
  2. K Mi (M) 25.05.2018 süüteoteade (tlk.3-4);
  3. K Mi 29.05.2018 vastus koos lisadega PPA Põhja prefektuuri eriasjade uurija E L 29.05.2018 e-kirjale (tlk.5-24);
  4. Tunnistaja K Mi ütlused (tlk.27-30);
  5. Õiend 01.06.2018 (tlk.31);
  6. Väljavõte andmebaasist ANTS (tlk.36);
  7. Väljavõtted andmebaasist Suspect 2 (tl k. 37-38; 41);
  8. Vastuskirja väljatrükk (e-kiri) (tlk.40);
  9. Tunnistaja E T (T) ütlused (tlk.46 -48);
  10. Politsei- ja Piirivalveameti rahvusvahelise ametiabi teenistuse teade (tlk. 53-54);
  11. Politsei- ja Piirivalveameti rahvusvahelise ametiabi teenistuse teade (tlk. 56-57);
  12. Asitõendi vaatlusprotokoll sõiduki kohta koos fototabeliga (tlk. 64-74);
  13. K Mi 08.11.2018 e-kiri koos lisaga (tlk. 75-79);
  14. K Mi 08.11.2018 e-kiri koos lisaga (tlk. 80-83);
  15. K Mi 08.11.2018 e-kiri koos lisaga (tlk. 84-86);
  16. ABC Rent Eesti AS kannatanuks tunnistamise määrus (tlk. 87-89);
  17. Hagiavaldus (tlk. 90 – 103) ja hagiavalduse täpsustus (tlk. 177-178);
  18. OÜ xxxx (registrikood 14118001) äriregistri väljatrükk (tlk. 104-105);
  19. Xxxx OÜ äriregistri väljatrükk (tlk. 106-107);
  20. Karistusregistri väljatrükk (tlk. 109-111);
  21. PPA kodakondsuse ja rahvusvahelise kaitse büroo vastus nõudekirjale (tlk. 113-116);
  22. ABC Rent Eesti AS vastus koos lisadega PPA 28.02.2019 nõudekirjale (tlk. 119-127); 4
  23. 04.03.2019 vastus PPA 28.02.2019 nõudekirjale (tlk. 128 – 138);
  24. Kahtlustatava J.D ütlused (tlk. 143 – 145);
  25. AS SEB Pank 15.03.2019 vastus PPA 28.02.2019 päringule (tlk. 146-148; 156-159);
  26. Teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tlk.168);
  27. Võla tasumise kokkulepe (tlk.175-176);
  28. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (tlk. 179-181);
  29. ABC Rent Eesti AS esindaja Ü F e-kiri (tlk.182);
  30. Kriminaalmenetluse uuendamise määrus (tlk. 183-184). Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on isikule süüksarvatud tegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kriminaalasjas on tõendatud, et süüdistatava soov oli sõiduk enda kasuks pöörata: ta ei pikendanud rendiperioodi ega tagastanud sõidukit rendiperioodi lõppedes, vaatamata kannatanu korduvatele nõuetele. J.D läks sõidukiga xxxx ja jätkas seal sõiduki kasutamist kuni selle leidmiseni politsei poolt. Prokurör leidis, et süüdistatav manifesteeris kirjeldatuga omastamistahet. Toimikus olevad sõnumite väljatrükid tõendavad seda, et süüdistatav ei tahtnud sõidukit tagastada. ABC rent nõudis korduvalt sõiduki tagastamist, J.D l ubas seda korduvalt teha, kuid ei täitnud oma lubadusi. Eeltoodu näitab süüdistatava tegelikku soovi sõiduk endale pidada. Viimast kinnitab ka asjaolu, et piiriületused sõidukiga lõppesid 2017 aasta lõpus, siis kui katkesid renditasu maksed. J.D ise jätkas liikumist Eesti ja xxxx vahel. Prokuröri hinnangul tegi J.D kõik endast oleneva, et ta saaks sõiduki kasutamist jätkata nii, et ta ei jääks sellest ilma. Tõendamist on leidnud asjaolu, et kui J.D Eestis käis, siis jättis ta sõiduki sadama lähedale xxxx . Sõiduk leiti peaaegu aasta hiljem, kui süüdistatav ei olnud enam õigus seda kasutada. Antud juhul manifesteeris J.D omastamistahet sõiduki tagastamata jätmisega, selle xxxx toimetamisega, sõiduki asukoha varjamisega ning tal oli soov jätta sõiduki omanik talle kuuluvast asjast ilma. Süüdistatava tegevuse tõttu ei olnud sõiduki omanikul võimalik oma vara käsutada. Süüdistatava subjektiivses kooseisu osas märkis prokurör, et J.D on pannud kuriteo toime otsese tahtlusega. Süüdistatav teadis, et tal on kohustus tagastada sõiduk selle omanikule, kuid seda ta ei teinud. Karistamise aluseks saab olla süü, mis on asjas tõendamist leidnud. Arvesse võttes isikut ning teo toimepanemise asjaolusid, leidis prokurör, et J.D tuleb karistada raskema karistusliigiga, s.o vangistusega, mis peab olema keskmisest rangem. Kergendavad ja raskendavad asjaolud prokuröri arvates puuduvad. Prokurör taotles J.D süüditunnistamist

§ 201lg 1 järgi ja tema karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega.

Kriminaalasi lahendati lühimenetluses ja seega tuleb mõistetavat karistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra ning mõista J.D-le lõplikuks karistuseks 4 kuu pikkune vangistus. Prokuröri hinnangul võib J.D-le kooskõlas

§ 73

jätta mõistetud vangistuse täielikult tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku, kuritegu. Prokurlr palus süüdistatavalt välja mõista menetluskulud ning rahuldada kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi summas 1735,92 eurot. Tsiviilhagi asjaolud on selged: tegemist on omavastutusega. Renditasude osas on pooltel sõlmitud eraldi leping ja koostatud maksegraafik. Kahju piirdub sõiduki väärtusega. Asitõendid asjas puuduvad, sest käesolevaks hetkeks on sõiduk selle seaduslikule omanikule tagastatud. Kannatanu kohtuistungile ei ilmunud. Süüdistatava seisukoht: J.D ennast süüdi toimepandud kuriteos ei tunnistanud. Hagi ei ole J.D hinnangul põhjendatud. Süüdistatav jäi lühimenetluse ja kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. 5 Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja märkis, et faktiliste asjaolude üle vaidlus puudub: J.D võttis auto rendile, renditähtaeg läks üle ja sõidukit J.D ei tagastanud. Keskseks küsimuseks asjas on see, kas selline käitumine on kuritegu või on tegemist tsiviilasjaga. Kaitsja oli seisukohal, et süüdistatava käitumises kuriteo koosseis puudub. Omastamine on valduses oleva võõra vallasasja oma kasuks pööramine, kõige tähtsam on omastamistahte manifesteerimine: isik peab mingite tegudega näitama, et tema on nüüd omanik. Süüdistusaktis ei ole midagi räägitud sellest, millele prokurör viitab, so sõiduki riigist välja viimisest. Viimane on lepinguline kohustus ja see toimus ka siis, kui rendimakseid maksti. Kui seda tehti, siis ei olnud seda rikkumist ning seetõttu ei saa xxxx viimine omada asjas ka tähtsust. Kaitsja viitas karistusseadustiku kommenteeritud väljaandele, milles on öeldud, et asja tagastamise tähtaja möödalaskmine, nt. üürilepingu korral, ei ole iseenesest omastamistahte manifesteerimine, sest selliselt ei väljendata võõrast omandit kahjustavat hoiakut. Vaatamata sellele, et J.D tegu oli inetu (so võtta auto enda kasutusse, jätta selle kasutamise eest maksmata ja sõiduk tagastamata) ei ole tegemist kuriteoga. Kaitsja arvates ei ole oluline, kas isikul oli tahe sõiduk tagastada või ei olnud. Oluline on, kas isikul oli tahe see sõiduk enda kasuks pöörata või seda tahet ei olnud. Kaitsja hinnangul ei ole asjas tõendatud omastamistahe, juriidilist võimalust isiku süüditunnistamiseks seega ei ole ning järelikult tuleb süüdistatav õigeks mõista. Prokuröri taotletud karistuse osas märkis kaitsja, et esmalt kui taheti kriminaalasi süü suurust silmas pidades lõpetada, kuid nüüd on J.D süü ajaga suuremaks läinud. Prokuröri mõtteavaldus, kuidas ta jõuab keskmise karistuseni ei ole tegelike asjaoludega kooskõlas, samuti unustab prokurör aja, mis menetluse peale läinud on. Kaitsja nentis, et hagi jääb arusaamatuks: poolte vahel oli rendileping, sellest võiks kahjunõue tulla. Antud juhul maksis kindlustus sõiduki kinni ning tahetakse nn vahet saada. Lisaks jääb arusaamatuks mille põhjal kindlustus sõiduki kinni maksis, kas renditagastus või käsitleti seda kindlustusjuhtumina. Hagi rahuldamiseks kaitsja hinnangul kindlad ja piisavad tõendid puuduvad. Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. J.D-le heidetakse kriminaalasjas ette seda, et ta pööras enda kasuks kannatanult renditud mootorsõiduki Xxxx, registreerimismärgiga xxxx. Tulenevalt

§ 201

lg 1 järgi on omastamine valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. Kahtlustatav J.D on andnud eeluurimisel ütlusi (tlk. 143-145) selle kohta, et ta sõlmis ABC Rent Eesti AS-iga rendilepingu mootorsõiduki Xxxx, r/n 084 MRH rentimiseks ning ta jäi ettevõttele rendi eest võlgu. Sõiduki asukohta ta kannatanule ei öelnud, seda keegi temalt ei küsinud. Rendifirmas esimesel korral sõidukit renti võttes palus ta rendifirma töötajat, et talle iga nädal arve edastataks, kuid seda ei tehtud. Süüdistatav märkis, et ta ei ole kunagi sõiduki asukohta varjanud, see seisis tal hoovis. Samuti ei võõrandanud ta sõidukit kolmandatele isikutele. Süüdistatav oli seiskohal, et kuna rendifirma sai sõiduki tagasi, siis ei saa kahjunõue olla nii suur kui kahtlustuses märgitud ning tegemist on üldse tsiviilvaidlusega. ABC Rent Eesti AS äriregistri väljatrükist (tlk.2) nähtub, et äriühingu ABC Rent Eesti AS 6 põhitegevusalaks on sõiduautode ja väikebusside rentimine ja kasutusrent. K M on 25.05.2018 esitanud süüteoteate (tlk.3-4), mille kohaselt palub ABC Rent võtta vastutusele J.D , kes on jätnud alates 11.12.2017 renditud sõiduki Xxxx, r/n xxxx ABC Rendile tagastamata. K Mi 29.05.2018 vastusest koos lisadega PPA Põhja prefektuuri e-kirjale ning edastatud lisadest (tlk. 5-24) nähtub, et ABC Rendi tegevjuht K M võttis korduvalt, s.o 29.12.2017, 02.01.2018, 03.01.2018, 04.01.2018, 08.01.2018, 15.01.2018, 18.05.2018, ühendust J.D-ga ja palus tal ABC Rendist renditud sõiduk, r/n xxxx, firmale tagastada. Väljavõtetest nähtuvalt sai J.D nimetatud sõnumid kätte. Süüdistatav palus esmalt võtta asja rahulikumalt, lubas tagasi helistada ning sõiduki tagastada. K M edastab J.D-le ka teatise mootrõiduki kasutamisõiguse puudumise kohta, kuivõrd rendileping ABC Rendiga oli vormistamata. K Mi vastusest ning lisadest (tlk. 5 – 24) nähtub, et ABC Rendi ja J.D vahel oli sõlmitud korduvalt rendilepingud: - xxxx, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et J.D rendib mootorsõiduki Xxxx, r/n xxxx alates 30.10.2017 ning kohustub mootorsõiduki tagastama 06.11.2017 xxxx. J.D tasus lepingus märgitud summa; - xxxx, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et J.D rendib alates 06.11.201713.11.2017 mootorsõiduki Xxxx, r/n xxxx. Lepingu kohaselt kohustus J.D nimetatud perioodi eest tasuma rendifirmale 189,90 eurot. J.D tasus lepingus märgitud summa; - xxxx, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et J.D rendib mootorsõiduki Xxxx, r/n xxxx alates 13.11.

  1. Lepingu kohaselt kohustus J.D nimetatud perioodi eest tasuma rendifirmale 189,90 eurot. J.D tasus lepingus märgitud summa; - xxxx, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et J.D rendib mootorsõiduki Xxxx, r/n xxxx alates 20.11.2017-27.11.
  2. Lepingu kohaselt kohustus J.D nimetatud perioodi eest tasuma rendifirmale 189,90 eurot. J.D tasus lepingus märgitud summa; - xxxx, mille kohaselt pooled leppisid kokku, et J.D rendib mootorsõiduki Xxxx, r/n xxxx alates 27.11.2017-04.12.
  3. Lepingu kohaselt kohustus J.D nimetatud perioodi eest tasuma rendifirmale 189,90 eurot. J.D tasus mootorsõiduki renditasu nimetatud perioodi eest 28.11.2017; - xxxx, mille kohaselt pooled leppisid kokku, et J.D rendib mootorsõiduki Xxxx, r/n xxxx 04.12.2017-11.12.
  4. Lepingu kohaselt kohustus J.D nimetatud perioodi eest tasuma rendifirmale 189,90 eurot. J.D tasus lepingus märgitud summa; - xxxx, mille kohaselt pooled leppisid kokku, et J.D rendib mootorsõiduki Xxxx, r/n xxxx 11.12.2017-18.12.
  5. Lepingu kohaselt kohustus J.D nimetatud perioodi eest tasuma rendifirmale 189,90 eurot. J.D tasus nimetatud perioodi eest osaliselt, jättes tasumata 179, 96 eurot; - xxxx, mille kohaselt pooled leppisid kokku, et J.D rendib mootorsõiduki Xxxx, r/n xxxx 18.12.2017-03.04.
  6. Lepingu kohaselt kohustus J.D nimetatud perioodi eest tasuma rendifirmale 5724 eurot, arvele nr 17-06433 oli märgitud maksetähtajaks 07.05.2018; ABC Rent Eesti AS edastas J.D-le e-kirja, milles paluti isikul tasuda osa arvest. J.D edastas e-kirja teatega, et maksis arve osaliselt ja saatis maksekorralduse 200,00 euro suuruses summas. Tunnistaja K M andis kohtueelses menetluses ütlusi (tlk.27-30) selle kohta, et ABC Rent Eesti AS on firma, mis tegeleb igapäevaselt sõidukite rentimisega, see on ettevõtte põhiline tegevusala. Tunnistaja selgitab, et sõiduauto Xxxx, r/n xxxx kuulub SEB Liisingule ning ABC Rent on sõiduki liisija ja vastutav kasutaja. Tunnistaja ütluste järgi rentis J.D korduvalt ning pikendas ABC Rent Eesti AS-ile kuuluva mootorsõiduki Xxxx, r/n xxxx kasutusõigust, so: 7 - 30.10-06.11.2017; 06.11.2017-13.11.2017; 13.11.2017-20.11.2017; 20.11.-27.11.2017; 27.11-04.12.2017 ning 04.12-11.12.
  7. Tunnistaja ütluste järgi saadeti kõik rendilepingud J.D meiliaadressile ning kui isik ei olnud rendiperioodi lõppemisel sõidukit tagasi toonud, siis võttis firma omanik temaga ühendust ning lepiti kokku mootorsõiduki rendiperioodi pikendamised. 04.12-11.12.2017 rendi eest tasus isik 200 eurot ning kuivõrd isik 11.12.2017 sõidukit ei tagastanud, siis võeti temaga uuesti ühendust ning pikendati veelkord kliendi soovil rendiperioodi 11.12-18.12.2017, mida maksma ei tuldud, ülekannet ei tehtud ning J.D enam telefonile ei vastanud. Kuivõrd J.D oli samast firmast rentinud ka sõiduauto xxxx , siis läksid 23.12.2017 ABC rendi töötajad rendilepingusse märgitud aadressile sõidukile järgi, kus leidsid olevat xxxx, kuid Xxxx, r/n xxxx seal ei olnud. Tunnistaja sõnul püüdis ta ise korduvalt J.D-le helistada, kuid sai vastuseks, et süüdistatav on hõivatud ja helistab hiljem. J.D oma lubadusi ei täitnud. Seejärel sõlmis rendileandja lepingu xxxx OÜ-ga, kelle kaudu said nad teada, et J.D käib Eesti ja xxxx vahet ning Eestisse tulles jätab J.D renditud sõiduki xxxx, sadama lähedale. Tunnistaja märkis, et ta andis 2018 aprillis SEB Liisingule teada, et sõiduauto Xxxx, r/n xxxx on kliendi poolt omastatud, samuti teavitasid nad sellest faktist xxxx esindust, kellele sõiduk pidi 31.08.2018 tagasi minema. Viimase kirja saatis ta J.D-le 18.05.2108, aadressile xxxx, kuid sellekohast märget ei tulnud, et kiri ei oleks läbi läinud. J.D-le saadeti 18.05.2018 SMS, mis talle edasi enam ei läinud. Tunnistaja märkis, et kõikides sõlmitud lepingutes oli kirjas, et mootorsõidukiga riigi piiri ületada ei tohi. Väljavõte andmebaasist ANTS (tlk.36) kinnitab, et perioodil 04.11.2017-06.12.2017 sõideti mootorsõidukiga Xxxx, r/n xxxx korduvalt Eesti ja xxxx vahel. Väljavõttest andmebaasist Suspect 2 (tlk. 37 -38; 41) nähtub, et J.D käis perioodil 01.10.2017- 13.11.2018 korduvalt Eesti ja xxxx vahet. Tunnistaja E T on andnud ütlusi (tlk.46- 48) selle kohta, et ta nägi sõiduautot Xxxx registreerimismärgiga xxxx xxxx parklas, kus asuvad aiamaad. Esimest korda nägi ta autot seal 09.06.2018, kui ta käis otsimas ümbruskonnas kohta, kuhu saaks bussides olevat prügi viia. Lisaks nägi ta nimetatud sõidukit samas kohas parkimas 27.06.2018 hommikul vara, ca 4.45 ajal. Teisel korral märkas ta, et sõiduki juhipoolsel küljel oli tagumise ukse klaasi väike kolmnurk katki. Tunnistaja sõnul pidas ta nimetatud kohas parkimist imelikuks ja seega kirjutas ta numbrimärgi üles ning Eestisse tulles kontrollis seda. Kontrollimisel sai ta teada, et tegemist on varastatud sõidukiga ning ta teavitas sellest politseid. xxxx tagasi minnes tunnistaja kirjeldatud sõidukit enam ei näinud. Politsei- ja Piirivalveameti rahvusvahelise ametiabi teenistuse teatest (tlk. 53-54) nähtub, et Eesti politsei edastas xxxx politseile päringu mootorsõiduki Xxxx, r/n xxxx, VIN: xxxx, leidmiseks. Politsei- ja Piirivalveameti rahvusvahelise ametiabi teenistuse teatest (tlk. 56-57) nähtub, et xxxx politsei leidis 07.11.2018 kella 23.30 ajal xxxx, aadressilt xxxx, mootorsõiduki Xxxx, r/n xxxx, VIN: xxxx, mille võtmed andis xxxx politseile üle J.D Keis. Mootorsõidukil esines tuuleklaasi vigastus ning puudus tagumine küljeaken. Asitõendi vaatlusprotokolli ning sinna juurde lisatud fototabeli (tlk. 64-74) kohaselt on 19.12.2018 vaatluse all olnud Xxxx, r/n xxxx, VIN: xxxx. Vaatluse käigus tuvastati, et nimetatud sõiduki tagumise vaasakpoolse ukse väiksem klaasiosa on puudu, esiklaasil olevad mõrad jooksevad vertikaalselt keset klaasi alt üles ning üks mõra alumises ääres horisontaalselt. Sõiduki odomeetri näit oli 62 716 km. 8 K Mi 08.11.2018 e-kirjast ning lisast (tlk. 75-79; 80-83) nähtub, et sõiduki Xxxx, r/n xxxx omandiõigus läheb üle ABC Rendile ning tekitatud kahju hüvitab ABC Rendile Eesti AS ja AAS „xxxx“ Eesti filiaal. Hagiavaldusest (tlk. 90-103) ja hagiavalduse täpsustusest (tlk. 177-178) nähtub, et ABC Rent AS ja kindlustusandja xxxx “ Eesti filiaal (xxxx) sõlmitud kokkuleppe kohaselt hüvitas kindlustusandja ABC Rent AS-ile varastatud sõiduki Xxxx, r/n xxxx käibemaksuta hinna, s.o 15 623, 25 eurot, jättes maksmata kindlustuslepingujärgse omavastutuse 15%, s.o summa 1 735,92 eurot. Sõiduki omandiõigus läks lepinguga üle xxxx-le. Kannatanu ABC Rent esitab hagiavalduse, mille kohaselt palub J.D-lt välja mõista kindlustuslepingujärgse omavastuse summa, s.o 1 735,92 eurot. ABC Rent Eesti AS vastusest ning lisast PPA 28.02.2019 nõudekirjale (tlk. 119 -127) nähtub, et SEB liising müüs 29.05.2018 sõiduki Xxxx, r/n xxxx ABC Rendile summas 17635, 90 eurot (käibemaksuga). Samuti nähtub ABC Rendi rendimaksete hinnakirj ast, et Xxxx rent oli 1-4 päevaks 45 eurot päev, rentides 5-15 päevaks oli hind 37 eurot päev, rentides 15-29 päevaks oli päeva hind 35 eurot ning alates 30 päevaks oli hind 27 eurot päev. 04.03.2019 vastusest PPA 28.02.2019 nõudekirjale (tlk. 128-138) nähtub, et mootorsõiduki Xxxx, r/n xxxx viimane omanik on xxxx kindlustusselts. Võla tasumise kokkuleppest (tlk. 175-176) nähtub, et J.D on 25.11.2019 allkirjastanud võla tasumise kokkuleppe, mille kohaselt oli J.D-l ABC Rent AS ees rahaline kohustus 5724 eurot. Nähtub kuidas pooled lepivad kokku, et J.D tasub võla graafiku alusel ja järnevalt: 10.01.2020-300 eurot; 10.02.2020-318 eurot; 10.03.2020-318 eurot; 10.04.2020-318 10.05.2020-318 eurot; 10.06.2020-318 eurot; 10.07.2020-318 eurot; 10.08.2020-318 10.09.2020-318 eurot; 10.10.2020-318 eurot; 10.11.2020-318 eurot; 10.12.2020-318 10.01.2021-318 eurot; 10.02.2021-318 eurot; 10.03.2021-318 eurot; 10.04.2021-318 10.05.2021-318 eurot; 10.06.2021-318 eurot. eurot; eurot; eurot; eurot;

§ 201

ettenähtud süüteo objektiivse koosseisu tuv astamiseks peab kohus analüüsima, kas käesoleval juhul oli tegemist süüdistatava valduses oleva võõra vallasasja või talle usaldatud muu võõra varaga. Samuti analüüsib kohus omastamise koosseisutunnusena vara enda või kolmanda isiku kasuks pööramist ning lõpuks selle ebaseaduslikkust. Kohtu hinnangul puudub asjas vaidlus selles, et sõiduauto Xxxx, r/n 084 näol oli tegemist süüdistatava valduses oleva võõra vallasasjaga, mille eest oli isik kohustatud tasuma rendifirmale. Nimetatud asjaolu on tõendatud eelkõige isiku enda ütlustega (tlk.143-145), mille kohaselt J.D tunnistab, et tema ning ABC Rent Eesti AS-i vahel oli rendileping mootorsõiduki Xxxx, r/n xxxx rentimiseks ning ta oli kohustatud selle eest tasuma, kuid renditasu süüdistatav ei maksnud; samuti on tõendatud tunnistaja K Mi ütlustega (tlk.27-30), mille kohaselt tunnistaja kirjeldab J.D ja ABC Rent Eesti AS vahel sõlmitud rendilepingutest tulenevaid kohustusi ja nende täimist. Tunnistaja ja süüdistatava ütlused riimuvad selles, et alates 11.12.2017 jättis J.D rendifirmale maksmata; samuti on nimetatud asjaolu tõendatud ka J.D ja ABC Rent Eesti AS vahel sõlmitud lepingutega (tlk.10-17), s.o xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx. Kriminaalasjas on tõendatud, et rendifirma nõudis korduvalt sõiduki tagastamist, kuid süüdistatav seda ei teinud. Väljatrükid andmebaasidest tõendavad seda, et esialgu sõitis J.D Eesti ja xxxx vahet renditud sõidukiga, kuid seejärel hakkas ta riikide vahel liikuma ilma sõidukita. Kohus nendib, et nimetatu viitab asjaolule, et süüdistatav jättis nimme Eestisse sõites sõiduki xxxx vältimaks võimalust, et sõiduk Eestis temalt ära võetakse. Sõiduki asukoht tuvastati ja see tagastati alles siis, kui sekkusid Eesti ja xxxx ametivõimud. Kriminaalasjas ei ole tõendatud, et J.D oleks teinud omapoolseid sooritusi renditud auto tagastamiseks rendiettevõttele. 9 Kriminaalasjas on vaidlus selles, kas tegemist on omastamisega või tsiviilvaidlusega. Kaitsja hinnangul ei ole käesolevas asjas tuvastatud vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramist ning omastamistahte manifesteerimist. Kohus kaitsjaga ei nõustu ning leiab, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Omastamise koosseisuelementi "enda või kolmanda isiku kasuks pööramine" sisustatakse kohtupraktikas nn manifesteerimisteooria alusel. Selle teooria kohaselt tähendab enda või kolmanda isiku kasuks pööramine tegu, mille põhjal saab järeldada teo toimepanija soovi edaspidi kas ise võõra asja või vara omanikuna käituda või lasta seda teha kolmandal isikul (RKKK 1-13-5173/196 p 17 koos edasiste viidetega). Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt tasus J.D ABC Rent Eesti AS-ile rendilepingu nr xxxx alusel kokkulepitud summast osa, mille järel pikendati (leping nr xxxx) rendiperioodi 18.12.2017-03.04.2018. Pooltel vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi J.D tasuma rendifrimale nimetatud perioodi eest 5 724 eurot, mille maksetähtaeg oli 07.05.2018 (tlk.16-18). Võlatasumise kokkuleppe kohaselt (tlk.175) sõlmisid J.D ja ABC Rent Eesti AS kokkuleppe, mille kohaselt pidi J.D tasuma arve nr 17-06433 alusel määratud summa, s.o 5724 eurot, ositi. Kohtu hinnangul on asjas kogutud materjalidega tõendatud, et J.D jättis alates 11.12.2017 renditasu firmale tasumata ning tema suhtes pikendati sõiduki rendiperioodi kuni 03.04.2018, mille järel tulnuks isikul sõiduk rendifirmale tagastada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-99-15, p 30 märkinud, et asja edasikasutamine pärast kasutus- ja valdusõiguse lõppemist (nt pärast liisingulepingu kehtivat ülesütlemist) rikub küll liisinguandja omandiõigust, kuid ei pruugi manifesteerida valdaja tahet jätta omanik asjast kestvalt ilma ja käituda edaspidi ise asja faktilise omanikuna või lasta seda teha kolmandal isikul. Kohus märgib, et asja tagastamise tähtaja möödalaskmine ei ole iseenesest küll omastamistahte manifesteerimine, kuivõrd selliselt ei väljendata võõrast omandit kahjustavat hoiakut, omab käeolevas asjas olulist tähtsust asjaolu, et J.D ei vastanud enam renditasu maksmata jätmisel ning rendilepingu lõppemisel rendifirma pöördumistele, sealjuures isiku kontaktandmed muutunud ei olnud. J.D on oluliselt hiljem peale mootorsõiduki rendiperioodi lõppemist, s.o 09.11.2018 esitanud PPA-le avalduse passi saamiseks (tlk. 113-116), märkides avaldusse samad kontaktandmed, mille kaudu püüdis rendifirma isikut kätte saada, nt. e-posti aadress: xxxx. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-49-16 märkinud, et ka asja kasutamises pärast valdusõiguse lõppemist võib väljenduda otsese valdaja soov asi enda või kolmanda isiku kasuks pöörata. Sellise järelduse tegemiseks peab olema süüdistuses toodud ja kohtuotsuses tuvastatud mingi asjaolu või asjaolude kogum, mis jätaks objektiivsele kõrvaltvaatajale mulje, et toimepanija ei taha jätkata asja kasutamist võõrvaldajana nagu senimaani, vaid omavaldajana, s.t faktilise omanikustaatuse üle võtta. Näiteks võib omastamistahte manifesteerimisega olla tegemist siis, kui valdaja toimetab kasutatava asja asukohta, mida omanik ei tea või kust asja väljanõudmine on omaniku jaoks ebamõistlikult koormav. Samuti märkis, et liisingueseme teadmata asukohta toimetamine, selle varjamine ja asukoha avaldamisest keeldumine pärast liisingulepingu ülesütlemist muudab omaniku käsutusvõimaluse võimatuks. Niisuguses käitumises avaldub otseselt toimepanija tahe kasutada asja edasi omavaldajana, mis on käsitatav omastamistahte manifesteerimisena. Kui kohus tuvastab, et liisinguandja ja liisinguvõtja vahel oli sõlmitud liisinguleping, mille liisinguandja ütles õiguspäraselt üles liisinguvõtja olulise lepingurikkumise tõttu, siis on kolleegiumi hinnangul eeldatav, et liisingueseme tagastamata jätmise ja selle asukoha aktiivse varjamisega soovib toimepanija asja faktilise omanikustaatuse üle võtta. Sellises olukorras tuleb kaitsepoolel usaldusväärselt tõendada, et süüdistatav tagastas liisingueseme omanikule või et tagastamine oli süüdistatavast mitteolenevatel asjaoludel võimatu. 10 Kohtu hinnangul on asjas kogutud materjalidega tõendamist leidnud, et J.D ei tagastanud mootorsõidukit rendifirmale ABC Rent Eesti AS rendilepingu lõppemisel. Samuti on süüdistusaktis kajastatud ning tõendamist leidnud, et nimetatud mootorsõiduk leiti xxxx (tlk.56-57). Asjaolu, et isik renditud sõidukiga riigi piiri ületas, ei olnud rendifirmale teada rendiperioodi kestel ega ka selle lõppemisel. Kohtu hinnangul muutis J.D selliselt oma käitumisega omaniku käsutusvõimaluse vallasasja üle võimatuks. Kahtlemata on ka asja väljanõudmine teisest riigist omaniku jaoks ebamõistlikult koormav toiming. Kohtu hinnangul, J.D ignoreerides rendifirma pöördumisi, mitte teatades sõiduauto täpset asukohta, jättes sõiduk Eestisse tulles teise riiki, soovis sellise käitumisega sõiduauto omanikustaatuse ülevõtmist. Kuriteo toimepanemise asjaolude põhjal saab järeldada, et J.D käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus. Seega leiab kohus, et kuritegu on toime pandud kavatsetult. Kohtu hinnangul pani J.D toime õigusvastase teo, teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. J.D on süüvõimeline ning

  1. ptk.
  2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Tsiviilhagi Kannatanu ABC Rent Eesti AS on esitanud tsiviilhagi summas 1735,92 eurot (tlk. 177-178). Hagi põhineb kindlustuslepingujärgsest omavastutusest. KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus on seisukohal, et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid 25.06.2018 ABC Rent Eesti AS ja kindlustusandja xxxx“ Eesti filiaal (xxxx) kokkuleppe, mille kohaselt hüvitas kindlustusandja ABC Rent Eesti AS´ile varastatud sõiduki Xxxx, r/n xxxx sõiduki hinna, so 15 623, 25 eurot, kuid jättes vastavalt lepingu kohaselt hüvitamata kindlustuslepingujärgse omavastutuse, mis on 15% sõiduki soetusmaksumusest, so summas 1735,92 eurot. Käesolevas asjas vaidlesid kaitsja ja süüdistatav tsiviilhagi vastu, leides, et tuginedes süü tõendamatusele. Kohtu hinnangul on asjas tõendamist leidnud, et J.D omastas mootorsõiduki Xxxx, r/n xxxx, mille tulemusel jäi kannatanul kindlustusfirmalt saamata 15% sõiduki soetusmaksumusest, s.o summa 1735,92 eurot. Kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Kui süüdistatav ei oleks nimetatud tegu toime pannud, ei oleks kannatanule eelpool nimetatud kahju tekkinud. Isik vastutab teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse tagajärjel (VÕS § 127 lg 4), selline tegevus oli õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p. 5) ning isik on kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1043). J.D on süüdi Rent Eesti AS-i poolt tema valdusesse antud sõiduauto omastamises, millega ta on tekitatud kannatanule varalise kahju. Seega kuulub tsiviilhagi rahuldamisele. Karistus: Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ettenähtud rahaline karistus või 11 kuni üheaastane vangistus. Kohtu hinnangul

§-s 57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. J.D oma tegu ei tunnista ja sellest tulenevalt midagi ei kahetse. Karistust raskendavad asjaolud samuti puuduvad. Kohtu hinnangul on J.D süü keskmise suurusega: tegu on toime pandud kavatsetult ning sellega on tekitatud kannatanule kahju, mis on hüvitamata. Karistusliigi valiku osas märgib kohus, et käesolevas asjas ei ole võimalik J.D karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega. Kohus leiab, et rahalise karistusega ei ole käesolevas asjas võimalik saavutada karistuse eri- ja üldpreventiivset eesmärki, s.o seda, et süüdistatav ei paneks tulevikus toime enam kuritegusid ning teeks talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused. Kohus leiab, et J.D-le tuleb karistuseks kohaldada vangistust, kuid arvestades asjaolu, et isik on kriminaalkorras karistamata (vt.karistusregistri väljavõtet tlk. 109 -111), tema süü on keskmine ning teo pani ta toime tahtlikult, tuleb mõista karistuseks vangistus karistuse keskmises määras. Kohtu hinnangul vastab 6 kuu pikkune vangistus isiku süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Samas, arvestades asjaoluga, et J.D on varem karistamata, võib tema suhtes kohaldada

§ 73sätteid, määrates katseaja pikkuseks 18 kuud.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et:

  1. J.D tuleb süüdi mõista ja karistada teda 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega.
  2. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ning J.D-l tuleb ära kanda 4 (nelja) kuu pikkune vangistus. 3.

§ 73

lg 1, 3 järgi jätta J.D-le mõistetud ja ärakandmisele kuuluv 4 (nelja) kuu pikkune vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul kui J.D ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku, kuritegu. 4.

§ 78p 1 järgi hakkab J.D katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so 18.03.2021.

Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjatele makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 2,5 kuupalga alammäära ehk 876,00 eurot. J.D on toime pannud teise astme kuriteo, mistõttu kohtuostusega kaasnev sundraha on 876,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. J.D-le on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kogusummas 334, 80 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtumenetluse pooled ei taotlenud kohtult menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist ega nende ajatamist. Seega mõistab kohus J.D-lt välja menetluskulud täies ulatuses, kuid kohus leiab, et käesolevas asjas põhjendatud menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades 12 menetluskulude suurust, samuti tsiviilhagi hüvitamise vajadust, võib kohtukulude kohene tasumine tuua kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu alusel tuleb J.D-lt välja mõista sundraha 876,00 eurot ning kaitsjatasu summas 334,80 eurot. Menetluskulud kokku 1210, 80 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena mitte vähem kui 100,90 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas, märkides selgitusena „ J.D , 1-20-8748, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: Süüdistusaktis märgitud asitõend, s.o 19.12.2018 vaadeldud sõiduauto Xxxx (registreerimismärk xxxx, VIN: xxxx) on tagastatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse p. 3 alusel sõiduki seaduslikule omanikule. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.