1-18-2591/68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-2591 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus O. Z-i tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu O.Z (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. O. Z tunnistati Harju Maakohtu
7. mai
8. a otsusega süüdi KarS § 214 lg 1, § 121 lg 2 p 2 ja 3 ja § 120 lg 1 järgi ning teda karistati KarS § 64 lg-te 1 ja 2 ning § 68 lg 1 alusel KrMS § 238 lg 2 järgi 2 aasta 6 kuu ja 16 päeva pikkuse vangistusega. Karistuse kandmine algas
9. märtsil
11. Viru Maakohtu
12. aprilli
13. a määrusega jäeti O.Z vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.
14. Maakohtu määruse kohaselt on O. Z-i kriminaalkorras karistatud neli korda ning ta kannab reaalset vangistust samuti neljandat korda. Seega ei ole isik parandanud oma käitumist ja eluviisi peale tingimisi süüdimõistmist ega ka varasematel katseaegadel. Uued kuriteod pani O. Z toime katseajal. Teda karistati Harju Maakohtu
15. mai
16. a otsusega 1-aastase vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga 360 tundi. Uued kuriteod pani kinnipeetav toime
17. märtsil 2018 ja
18. märtsil
19. Eelnev näitab, et kinnipeetav ei ole motiveeritud kriminaalhoolduse abil muutuma, elama õiguskuulekat elu ja järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid. Seetõttu oleks kriminaalhoolduse nõuetekohase läbimise tõenäosus antud kinnipeetava puhul pigem väike. 2.
20. O. Z-il puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Individuaalset täitmiskava ei ole talle koostatud. Vangla iseloomustusest nähtub, et kuigi kinnipeetav on omandanud vanglas viibimise ajal eriala ja riigikeele A1 taseme, ei soovi ta omandatud erialal töötada ja riigikeele omandamist jätkata ning tema motivatsioon kursustel osalemiseks ja enda täiendamiseks on vähene. Samast iseloomustusest nähtub ka, et O. Z on vabaduses ametlikult töötanud vaid 6 kuud. 2.
21. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama tööandjale kuuluvasse korterisse. Tegemist on ajutise elukohaga, kus elamine on võimalik vaid vastavas ettevõttes töötamise ajal. Kuigi eluruum vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, nähtub Külmameister OÜ allkirjastamata garantiikirjast, et nimetatud elamispind koos töökohaga on O. Z-ile tagatud vaid pooleks aastaks. Andmed edasise alalise elu- ja töökoha kohta asja materjalides puuduvad. Nendele ei viidanud ka kinnipeetav maakohtu istungil. 2.
22. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on O.Z korduvalt toime pannud vägivallakuritegusid ja nende soodusteguriteks on olnud alkoholi tarvitamine. Kogu kinnipeetava mõtteviisi iseloomustab vägivaldne käitumine, hoolimatu elustiil ja mõtlematu käitumine. Alkoholijoobes käitub kinnipeetav agressiivselt. Seda seisukohta kinnitab ka Harju Maakohtu
23. mai
24. a otsus, kust nähtub otseselt korduv vägivaldne käitumine. O.Z on viimased kuriteod pannud toime üldkasuliku töö tegemise ajal. 2.
25. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on probleeme alkoholi kuritarvitamisega, kuid ise ta seoseid alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel ei näe ning motivatsioon sõltuvusravil osalemiseks tal puudub. Kuigi vangla iseloomustuse kohaselt on tööandja kinnipeetava alkoholiprobleemist teadlik ja valmis tasuma sõltuvusevastase süsti eest, puudub maakohtul veendumus, et kinnipeetav sellega nõustub ning see välistab edaspidi igasuguse alkoholi tarvitamise kinnipeetava poolt. Eeltoodu suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. 2.
26. O. Z kannab liitkaristust erinevate kuritegude toimepanemise eest. Kuna O.Z on jätkanud kuritegelikku eluviisi vaatamata sellele, et teda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kinnipeetav oli kuritegude toimepanemise ajal kriminaalhoolduse all, ei osutaks kriminaalhooldus kinnipeetavale piisavat mõju ega aitaks vältida uute kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustuse kohaselt ei näe kinnipeetav vajadust muutuda ja süüdistab teisi. Tema käitumises väljendub teadlik ja tahtlik vastandumine õiguskorrale. See näitab ilmekalt, et isik ei ole aru saanud talle nii varasemalt kui viimasel korral mõistetud karistuste tähendusest. Seega on olemas reaalne oht, et vabanemise korral taastub tema endine käitumismuster. Kuna kinnipeetava retsidiivsusriski suurendavad asjaolud on ülekaalus, ei ole tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega põhjendatud. O. Z peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Kinnipeetavat ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastada käesoleval ajal põhjusel, et käesolevas kohtumääruses toodud ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. MÄÄRUSKAEBUS
27. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse O.Z , kes palub kohtumääruse tühistada ja ennast elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. O. Z taotleb kaebuses ringkonnakohtu määruse venekeelset tõlget. 3.
28. O. Z ei nõustu sellega, et alkohol talle probleeme põhjustab ja ta ei ole midagi probleemide lahendamiseks teinud. Ta on vangla kursuste käigus õppinud viha juhtima ning ennast muutnud. Lisaks on O. Z määruskaebuse kohaselt vanglas õppinud riigikeelt ja omandanud koristaja eriala ning selles ametis ka töötanud. Tal ei ole distsiplinaarrikkumisi ja tema suhtumine vangla töötajatesse on hea. Vangla vastuolulise iseloomustuse on koostanud ametnik, kes temaga kokku ei puutunud. O. Z-i hinnangul ei ole ennetähtaegse vabastamise kriteeriumid 2 läbipaistvad ja arusaadavad, kuna tema asja arutanud maakohtu kohtunik on varem vabastanud distsiplinaarrikkumistega isiku. 3.
29. O. Z toob välja, et tal on vabaduses töökoht ja elukoht, mis vastab elektroonilise valve seadme kohaldamise nõuetele. Ta läheb tööle samasse firmasse, kus töötas enne vanglat. Tööandjaga on suhted head ja viimane aitab tal vabanemisel alkoholivastase süsti eest tasuda. O.Z lubab vabanemisel alkoholi tarvitamisest hoiduda ning kohtu poolt määratud nõudeid ja kohustusi täita. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
30. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis ei võimalda O. Z-i vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabastada. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20.)
31. Kaebuses väidetu, et varasemalt on maakohus vabastanud distsiplinaarkaristusi omava isiku, ei anna alust O. Z-i ennetähtaegse vabastamise küsimuses maakohtust erinevale seisukohale jõudmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning maakohus ei ole KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel eksinud. 5.
32. Kuigi O. Z soovib kaebuse kohaselt edaspidi õiguskuulekalt käituda, näitavad tema eelnev elukäik, hoiakud ja kuriteo toimepanemise asjaolud, et O.Z võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. O. Z-il on neli kehtivat kriminaalkaristust ning ta on uued vägivaldsed kuriteod pannud toime katseajal. Harju Maakohtu
33. mail
34. a otsusega tunnistati O. Z süüdi selles, et ta pressis
35. märtsil 2018 oma elukaaslaselt alaealise lapse juuresolekul raha välja. Kui kannatanu keeldus talle raha andmast, muutus O.Z agressiivseks ning lõi teda rusikaga näkku, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Lisaks pani ta
36. märtsil 2018 mitme erineva kannatanu suhtes toime peksmisi ja ähvardamisi. Seega ei ole varasemad korduvad vangistused ja käitumiskontrolli teostamine O.Z-i mõjutanud ning ta jätkas hoolimata lubadustest edaspidi õiguskuulekalt käituda katseajal vägivallakuritegude toimepanemist. 5.
37. Eeltoodust tulenevalt puudub alus arvata, et O. Z suudaks kõigest veidi enam kui aasta möödudes eelnimetatud kuritegude toimepanemisest oma lubadusi täita ning just seekord katseaja nõudeid ja kohustusi järgida. Kolleegiumi hinnangul ei ole O.Z-i puhul seni ära kantud karistus, vangistuses õppimine ja sotsiaalprogrammi läbimine, distsiplinaarkaristuste puudumine ning vabanemisel töökoha ja ajutise elukoha olemasolu piisavad uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks. O. Z-i määruskaebuses esitatud väiteid, et ta soovib ja suudab õiguskuulekalt elada ja alkoholist loobuda, ei võimalda uskuda süüdimõistetu varasem elukäik ja senine suhtumine vanglas viibimise ajal. Süüdimõistetu ei ole vangla iseloomustuse kohaselt sõltuvusravil osalemiseks soovi avaldanud, kuigi on suure osa kuritegudest pannud toime alkoholijoobes. O.Z-il tuleks oma lubaduste kinnituseks sõltuvusprobleemi lahendamisega vangla abiga senisest pühendunumalt 3 ja pikema aja vältel tegeleda. Vaid alkoholitarvitamise vastane süst sõltuvusprobleeme ei lahenda.
38. Ka määruskaebuses esitatud väide vangla iseloomustuse koostanud ametnikuga vähese kokkupuute kohta ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. O.Z-i etteheide on paljasõnaline ega anna alus kahelda iseloomustuses välja toodud andmete õigsuses. O.Z-i poolt toimepandud kuritegude asjaolud ja korduv kriminaalkorras karistatus kinnitavad üheselt Viru Vangla iseloomustuses märgitut, et kinnipeetava mõtteviisi iseloomustab vägivaldne käitumine, hoolimatu elustiil ja mõtlematu käitumine ning tema poolt vägivallakuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine. O. Z on ka ise vanglas läbiviidud vestlustel tunnistanud, et ärritub kergesti ja tarvitab provotseerimise tagajärjel vägivalda, süüdistades seejuures toimepandud vägivallakuritegudes kannatanuid. Kinnipeetava iseloomustuses väljatoodud järeldused isiku vägivaldsuse, suhtumise ja sõltuvusprobleemide kohta on omavahel kooskõlas ning põhinevad nii süüdimõistvate kohtuotsustega tuvastatud asjaoludel, kui ka kinnipeetavaga vangistuses toimunud vestlustel ja tema poolt läbitud kursuste tagasisidel. Seetõttu puudub alus nende õigsuses kahtlemiseks.
39. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ning O. Z-i elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus 4