← Eesti

1-18-2591/38

Obsah (6)§ 238§ 45§ 175§ 180§ 185§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-2591 (18231500389) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinol

§ 238

lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Harju Maakohtu 15.05.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud 16 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat 6 kuud 16 päeva. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 06.03.

  1. C.B-lt mõisteti PP kasuks välja 1350 eurot, mis tuleb kanda RP arveldusarvele. Menetluskuludena mõisteti C.B-lt riigi tuludesse välja sundraha 750 eurot ja kaitsjatasu summas 300 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, vähemalt 87, 50 eurot kuus. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduva.
  2. C.B tunnistati talle esitatud süüdistuse järgi süüdi selles, et füüsilise vägivallaga ähvardades, füüsilist ja moraalset vägivalda kasutades 05.03.2018, kella 23.00 ajal, viibides kodus aadressil XXX Tallinnas, alaealise lapse juuresolekul pressis välja oma elukaaslaselt PP-lt kannatanule kuuluvat raha, et kulutada kannatanu raha enda tarbeks. Kui PP keeldus talle raha andmast, muutus C.B agressiivseks ning lõi kannatanut rusikaga näo piirkonda paremast kulmust veidi kõrgemale, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Vastavalt 06.03.2018 väljastatud ITK epikriisile diagnoositi PP-l silmalau ja silmaümbruse lahtine haav. Sündmuse ajal kannatanul ei olnud võimalik põgeneda, kuna tema kartis nii enda kui lapse heaolu pärast ning 06.03.2018 hommikul, kartes C.B poolset vägivalda, kannatanu oli sunnitud minema koos C.B-ga Swedbank sularahaautomaadi juurde, mis asub aadressil Linnamäe tee 57, Tallinn, kus võttis välja sularaha summas 30.- eurot, millele lisas juurde rahakotis oleva sularaha summas 20.- eurot ning andis antud sularaha kogusummas 50.- eurot C.B-le üle; selles, et tema viibides 06.03.2018.a. kella 13.36 ajal Tallinnas, XXX, lõi AA -le küünarnukiga näkku, tekitades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Vastavalt 06.03.2018 teostatud isiku läbivaatuse protokollile tuvastati AA alahuulel umbes 0,4 cm haav; selles, et tema, 06.03.2018 kella 15.30 ajal, viibides aadressil XXX Tallinnas asuvas korteris ning samuti viie korteri peale olevas ühiskoridoris, lõi korduvalt kannatanut, oma elukaaslast PP jalgadega ja rusikatega pea ja keha piirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Vastavalt 06.03.2018 väljastatud ITK epikriisile diagnoositi PP-l mitut kehapiirkonda haaravat pindmine vigastus, üla - ja alajäsemete mitut piirkonda haaravad pindmised vigastused, nimelt: otsmiku piirkonnas põrutusehaav ca 2,5cm pikkusega, suur turse ja verevalum, parema orbita ja sarnaluu piirkonnas turse ja verevalum, parema käe küünarliigese piirkonnas ja vasakul õlavarrel verevalumid, parema reie keskosas lateraalselt suur verevalum suurusega 5cmx8cm ja turse; selles, et tema, viibides 06.03.2018 kell 13.36 Tallinnas, XXX, võttis MM-l jopest kinni, ei lasknud lahti ja ähvardas teda, öeldes, et võib ta läbi peksta ja maha lasta. Arvestades C.B ebaadekvaatset käitumist, oli kannatanul alust tunda reaalset hirmu oma elu ja tervise pärast. Seejärel ähvardas C.B AA, öeldes talle, et võib ta maha lasta. Arvestades, et ähvardamise ajal kasutas C.B kannatanu AA suhtes füüsilist vägivalda, oli kannatanul 2

(5)alust tunda reaalset hirmu oma elu ja tervise pärast. Seejärel läks C.B politseisse helistanud JJ juurde ja ähvardas teda, öeldes, et annab kannatanule kohapeal tappa ja laseb maha. Arvestades seda, et C.B kasutas vahetult enne seda kannatanu AA suhtes füüsilist vägivalda, oli JJ-l alust tunda reaalset hirmu oma elu ja tervise pärast ning selles, et tema, 06.03.2018.a. kella 15.50 ajal, viibides aadressil XXX, Tallinn korterite ühiskoridoris ähvardas kannatanut KK tapmisega, öeldes temale: „Ma leian su üles ja löön su maha!“, samuti lisas C.B , et lööb maha terve pere. KK, nähes varasemat C.B vägivaldset käitumist elukaaslase suhtes, tõlgendas neid sõnu ähvardusena oma elule ja tervisele ning võttis ähvardust reaalsena tundes ohtu oma tervisele ja elule.
  1. Maakohus, hinnanud kohtuistungil kogutud tõendeid kogumis, asus seisukohale, et C.B süü temale inkrimineeritud kuritegude toim epanemises on tõendatud kogu esitatud süüdistuse mahus. Karistuse mõistmisel arvestas kohus kergendava asjaoluna kahetsust ja asjaolu, et süüdistatav tunnistas oma süüd kõikides episoodides. Kohus leidis, et C.B suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk üksnes vangistuse mõistmise teel ja liitkaristuse mõistmisel tuleb kergem karistus lugeda kaetuks raskeima karistusega. Kannatanu tsiviilhagid varalise ja mittevaralise kahju nõudes kuuluvad rahuldamisele ja C.B-lt kannatanu kasuks väljamõistmisele.
  2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, vaidlustades enda süüdimõistmise KarS § 214 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. C.B väidab, et ta armastab oma abikaasat PP ja neil on peres ühine eelarve. Selgitab, et kui kummalgi neist on raha vaja, siis ta küsib ja nii tema ka käitus. Ta ei ole abikaasalt raha välja pressinud, tema suhtes vägivalda tarvitanud, teda löönud ega ähvardanud. Pangaautomaadist võetud raha andis abikaasa talle vabatahtlikult.
  3. Ringkonnakohtu istungil jäi süüdistatav enda apellatsiooni juurde, kaitsja toetas C.B apellatsiooni. Prokurör palus jätta apellatsiooni rahuldamata ja vaidlustatud kohtuotsus muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonis esitatuga ning kuulanud kohtuistungil ära kohtumenetluse poolte seisukohad leiab, et süüdistatava apellatsiooni s esitatud seisukohad ei anna alust maakohtu otsuse, mis on nii esitatud kvalifikatsiooni kui karistuse mõistmise osas seaduslik ja põhjendatud, tühistamiseks. Oma seisukohta põhjendab kohtukolleegium alljärgnevalt.
  5. Apellant taotleb ringkonnakohtult maakohtu otsuse tühistamist osas, milles ta tunnistati süüdi elukaaslaselt PP-lt füüsilist ja moraalset vägivalda kasutades raha väljapressimises. Vastuseks apellatsioonile märgib kohtukolleegium esiteks seda , et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Riigikohus on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asunud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Nii on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-107-12 korranud varem avaldatud seisukohta, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Kohtukolleegiumi hinnangul käesolevas süüdistusasjas Riigikohtu lahendis kirjeldatud tõendite hindamisel tehtud vigade esinemine maakohtu poolt tuvastatav ei ole. Maakohus on hinnanud tõendeid vastavalt

§ -s 61 sätestatule, kohtu C.B 3

(5)süüditunnistamiseni viinud siseveendumuse kujunemine on jälgitav ja seaduslik ning maakohus on kohaldanud õigesti materiaalõigust.
  1. Tunnistades C.B enda elukaaslaselt PP-lt raha väljapressimises s üüdi, tegi maakohus kindlaks, et süütegu, mille toimepanemises süüdistatavat süüdistati, on toime pandud, selle teo pani toime süüdistatav ja et C.B käitumises esineb kuriteokoosseis, mis on ette nähtud KarS § 214 lg-s
  2. Samuti nähtuvalt kohtuotsusest, tuvastas kohus, et puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Kohtuistungil ei soovinud süüdistatav ütlusi anda ja jäi kahtlustatavana antud ütluste juurde. Kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et C.B tunnistab oma süüd kõikides kahtlustuses kirjeldatud kuritegudes, kahetseb sügavalt ega oska põhjendada, miks ta seda kõike tegi (kd I, tl 36-38).
  3. Apellandi kaitseteesid selles, et tal oli elukaaslasega ühine eelarve, kuid raha ta PP- lt välja ei pressinud on kohtukolleegiumi hinnangul paljasõnalised ega tulene ühestki asjas kogutud tõendist ega kohtuvaidluste käigus esitatud kaitsekõnedest. Apellatsioonis väidetu ega maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti C.B suhtes KarS § 214 lg 1 järgi tehtud süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks. Kannatanu PP ütlustest nähtuvalt oli C.B 05.03.2018 purjus ja nõudis temalt raha, selgituse peale, et raha on vaja automaadist välja võtta, muutus süüdistatav agressiivseks, lõi teda rusikaga näkku, tekitades talle füüsilist valu. Süüdistatava poolt kannatanule tekitatud tervisekahjustused (kd I tl 15-16, tl 17-18) tõendavad C.B poolt kannatanult raha nõudmist vägivalda kasutades. Millegagi ei ole tõendatud, et pangaautomaadist võetud 30 eurot ja kannatanu rahakotist saadud 20 eurot oli süüdistatava raha, mida tal oli õigus kasutada. Nii süüdistatav kui kaitsja on kohtumenetluses eelnevalt nõustunud nii süüdistatava käitumisele antud karistusõigusliku hinnangu kui ka selle tõendatusega. Apellatsioonist ei nähtu maakohtu poolt

§ -des 311-313 sätestatud nõuete ebaõiget kohaldamist ega ühtegi

§ -s 338 ette nähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest. Kohus tuvastas õigesti, et C.B-le esitatud süüdistus on õigest kvalifitseeritud KarS § 214 lg 1 järgi varalise kasu üleandmise nõudmisena, kasutades isiku suhtes vägivalda. 10. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel.

§ 45

lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik.

§ 175

lg 1 p 4 sätestab , et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 180

lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. C.B määratud kaitsja, vandeadvokaat U. Simon esitas taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga 90 eurot. Taotluse kohaselt moodustub kaitsja tasu süüdistatava apellatsiooniga tutvumisele kulunud ajast (0,5h) ja ringkonnakohtu istungil osalemisele kulunud ajast (1,0h). Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis kohtuistung apellatsioonimenetluses 18 minutit (istung avati 10.12, istung lõppes 10.30). Tulenevalt

§ 175

lg 1 p -s 4 sätestatust tuleb kaitsja tasutaotlust istungil osalemisele kulunud ajakulu osas vähendada ja lugeda vajalikuks ning põhjendatuks ajakuluks 0,5h. Eeltoodut arvesse võttes peab kohtukolleegium antud juhul põhjendatuks hüvitada kaitsjale apellatsioonimenetluseks ettevalmistumise eest 0,5 tundi ja kohtuistungil osalemise eest 0,5 tundi, mis on vastavuses justiitsministri määruses nr 16 (RT I, 29.07.2016, 5) kehtestatud korraga. Seega kuulub kaitsjale hüvitamisele määratud kaitsja tasu summas 50 eurot, millele lisandub käibemaks 10 eurot, kokku 60 eurot.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on 4

(5)esitatud. Et kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse C.B enda apellatsioonkaebuse alusel muutmata, jääb riigi õigusabi tasu apellatsioonimenetluses süüdistatava kanda. 11. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 23.

mai 2018 otsuse C.B suhtes muutmata ja süüdistatava apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.