Obsah (9)

§ 76§ 214§ 121§ 120§ 64§ 65§ 68§ 424§ 75

1-18-2591 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. detsember 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-2591 (18231500389) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Lju

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 383, 384 ja 387, kohus määras: Jätta P.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel P.Z-ilt välja menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks 210 (kakssada kümme ) eurot ja 72 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edast ada süüdimõistetule ja tema kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1 1-18-2591
2. Viru Vangla esitas 18.11.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
3. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 23.05.2018 otsusega tunnistati P.Z süüdi

§ 214

lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust,

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust,

§ 120

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel kergem karistus loeti kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistust Harju Maakohtu 15.05.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud ja 16 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud ja 16 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati P.Z-i eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti P.Z-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 06.03.

1. Kohtuotsus jõustus 20.12.
3. Nähtuvalt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 23.05.2018 otsusest tunnistati P.Z süüdi selles, et ta pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 214lg 1 järgi, s.o.

nõudis varalise kasu üleandmist, kasutades isiku suhtes vägivalda. Täpsemalt 05.03.2018, kella 23.00 ajal, viibides kodus aadressil XXX, alaealise lapse juuresolekul pressis välja oma elukaaslaselt T P kannatanule kuuluvat raha, et kulutada kannatanu raha enda tarbeks. Kui T P keeldus talle raha andmast, muutus P.Z agressiivseks ning lõi kannatanut rusikaga näo piirkonda paremast kulmust veidi kõrgemale, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Vastavalt 06.03.2018 väljastatud ITK epikriisile diagnoositi T P silmalau ja silmaümbruse lahtine haav. Sündmuse ajal kannatanul ei olnud võimalik põgeneda, kuna tema kartis nii enda kui lapse heaolu pärast ning 06.03.2018 hommikul, kartes P.Z-i poolset vägivalda, kannatanu oli sunnitud minema koos P.Z-iga Swedbank sularahaautomaadi juurde, mis asub aadressil XXX, kus võttis välja sularaha summas 30.- eurot, millele lisas juurde rahakotis oleva sularaha summas 20.- eurot ning andis antud sularaha kogusummas 50.- eurot P.Z-ile üle. Samuti tunnistati P.Z süüdi selles, et ta pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 121lg 2 p 3 järgi, s.o.

teise inimese tervise kahjustamise ning valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt. Tema poolt kehalise väärkohtlemise toimepanemine seisnes selles, et viibides 06.03.2018.a. kella 13.36 ajal XXX lõi A A küünarnukiga näkku, tekitades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Vastavalt 06.03.2018 teostatud isiku läbivaatuse protokollile tuvastati A A alahuulel umbes 0,4 cm haav. Samuti tema, 06.03.2018 kella 15.30 ajal, viibides aadressil XXX asuvas korteris ning samuti viie korteri peale olevas ühiskoridoris, lõi korduvalt kannatanut, oma elukaaslast T P jalgadega ja rusikatega pea ja keha piirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Vastavalt 06.03.2018 väljastatud ITK epikriisile diagnoositi T P mitut kehapiirkonda haarav pindmine vigastus, üla - ja alajäsemete mitut piirkonda haaravad pindmised vi gastused, nimelt: otsmiku piirkonnas põrutusehaav ca 2,5cm pikkusega, suur turse ja verevalum, parema orbita ja sarnaluu piirkonnas turse ja verevalum, parema käe küünarliigese piirkonnas ja vasakul õlavarrel verevalumid, parema reie keskosas lateraalselt suur verevalum suurusega 5cmx8cm ja turse. P.Z tunnistati süüdi

§ 120

lg 1 järgi, s.o teise inimese ähvardamise, mis seisnes tapmisega ähvardamises ning ähvarduse täideviimist oli alust karta. Nimelt viibides 06.03.2018 kell 13.36 XXX, võttis M M jopest kinni, ei lasknud lahti ja ähvardas teda, öeldes, et võib ta läbi peksta ja maha lasta. Arvestades P.Z-i ebaadekvaatset käitumist, oli kannatanul alust tunda reaalset hirmu oma elu ja tervise pärast. Seejärel ähvardas P.Z A A, öeldes talle, et võib ta maha lasta. Arvestades, et ähvardamise ajal kasutas P.Z kannatanu A. A suhtes füüsilist vägivalda, oli kannatanul alust tunda reaalset 2 1-18-2591 hirmu oma elu ja tervise pärast. Seejärel läks P.Z politseisse helistanud J M juurde ja ähvardas teda, öeldes, et annab kannatanule kohapeal tappa ja laseb maha. Arvestades seda, et P.Z kasutas vahetult enne seda kannatanu A A suhtes füüsilist vägivalda, oli J M alust tunda reaalset h irmu oma elu ja tervise pärast. Samuti tema, 06.03.2018.a. kella 15.50 ajal, viibides aadressil XXX korterite ühiskoridoris ähvardas kannatanut K T tapmisega, öeldes temale: „Ma leian su üles ja löön su maha!“, samuti lisas P.Z , et lööb maha terve pere. K T, nähes varasemat P.Z-i vägivaldset käitumist elukaaslase suhtes, tõlgendas neid sõnu ähvardusena oma elule ja tervisele ning võttis ähvardust reaalsena tundes ohtu oma tervisele ja elule. Harju Maakohtu 23.05.2018 otsusega mõistetud karistust suurendati

§ 65

lg 2 alusel Harju Maakohtu 15.05.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Nähtuvalt eeltoodud otsusest mõisteti P.Z süüdi selles, et ta tahtlikult juhtis 01.12.2016 kella 22.14 ajal XXX juures mootorsõidukit Audi A6 registreerimisnumbriga XXX, olles joobeseisundis (EKEI ekspertiisiakti nr 198I kohaselt on P.Z-ilt uuringu läbiviimiseks võetud verest tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 2,29 milligrammi, laiendmääramatusega +/ - 0,06 mg/g, k=2). Seega pani P.Z toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Kinnipidamisasutuses P.Z-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates oht seisneb tema puhul vägivalla kasutamises ning seksuaalses ärakasutamises, kaasliiklejate elu ja tervise ohustamises. Oht on kõige tõenäolisem siis, kui isik kuritarvitab alkoholi, konfliktolukordades ning kui isikul on rahalised probleemid. Ohtu suurendavad ka isiku kriminaalsed hoiakud , väljakujunenud hoolimatu ning teisi ära kasutav elustiil ja materiaalse toimetuleku oskuse puudulikkus. Samuti tema ükskõikne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 74%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 58%. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5a jooksul 63 - ...%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetav P.Z-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
2. Kriminaalhooldusametnik teeb juhul kui kohus leiab, et P.Z tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega juhindudes

§ 76

lg -st 5 ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg koos käitumiskontrolliga karistusaja lõpuni, s.o 22.09.2020.a. Oleks otstarbekas lisaks

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuetele kohustada teda vastavalt

§ 75

lg 2 järgi täitma järgmiseid kohustusi:1)

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi; Kohustus aitaks ennetada alkoholi tarvitamisega seotud probleeme; 2)

§ 75

lg 2 p 21 mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3)

§ 75

lg 2 p 4 otsima endale töökoha 2 (kahe) nädala jooksul pärast vabanemist või võtta ennast töötukassas tööotsijana arvele, kuna see aitaks ennetada majanduslikke probleeme; 4)

§ 75

lg 2 p 7 mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega – kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemine soodustab kuritegelikku käitumist.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur nõustub oma 19.11.2019 kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta P.Z-i ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa P.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.
2. 27.11.2019 ja 29.11.2019 saabusid Viru Maakohtu Narva kohtumajja P.Z-i motivatsioonikirjad koos lisadega, milles ta kirjutas, et iseloomustuses märgitud andmed on tema suhtes valed. Ta on muutunud paremaks, ta lubas, et rohkem ei soorita kuritegusid ning alustab uut elu vabaduses. Süüdimõistetu ja tema kaitsja poolt kohtuistungil välja toodu 3 1-18-2591
3. P.Z teatas 02.12.2019 toimunud kohtuistungil seoses enda ennetähtaega vangistusest vabastamisega, et Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud andmed ei vastav tegelikkusele. Tema arvates tehti iseloomustus tema eelnevatele kriminaalasjadele tuginedes ja ta ütles sellest tugiisikule ja ka seda, et tema ema seisukoht on teistsugune, kui see sai esitatud. Kui kohus peab põhjendatuks tema ennetähtaegset vabastamist, siis ta töötab, maksab võlad kinni ja soovib ennast kodeerida. Ta vaatas kogu oma elu üle ja tal on inimesed vabaduses, kes ootavad teda ja ta ei taha siin enam viibida. Ta soovib selle taotluse rahuldamist ja palub võimalust. Ta ei hakka asjata tegutsema, tal on sugulasi vabaduses, hakkab võlgnevusi maksma. Enda jaoks tegi ta järelduse, et nüüd kõik, jätab alkoholi maha. Ta tunnistab seda, et tal esineb alkoholisõltuvus. Ta on valmis koolitustele minema, kui talle määratakse neid, on valmis ennast kodeerima. Tööandjaga süsti tegemise kohta juttu ajas ning viimase soovitusel lasi ennast kodeerida. Ta sisenes võõrasse kambrisse inimese juurde võtmaks vett tee jaoks. Ta tahaks võlgnevuse osade kaupa ära tasuda, sest kui ta läheb vabadusse, siis tal on olemas töökoht ja hakkab maksma ositi. Ta ei pressinud raha välja, tegemist oli tema rahaga. Ta palus oma palgast saadud raha ja ta tahtis kingituseks seda raha, see kannatanu ise tõi selliselt välja. Ta nõustub pooleldi, et tal on puudulik probleemide lahendamise oskus. Muidu ta ei töötaks ja ei osaleks programmides, aga tema poolt on kõik läbitud, sest ta tahab varasemalt vabaneda.
4. P.Z-i kaitsja toetas tema seisukohta ennetähtaegse vabastamise kohta ja palus süüdimõistetu vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest ja allutada ta käitumiskontrollile kuni
5. septembrini 2020.a, pannes P.Z-i peale sealhulgas kohustuse mitte tarvitada alkoholi. Kaitsja oli seisukohal, et asja materjalidest nähtub, et P.Z-i käitumine karistuse kandmise ajal on hea ja seadusekuulekas. Seda fakti kinnitab see, et süüdimõistetul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus noomitus, mis on määratud isikule mitte ettenähtud kambris viibimise eest. Rikkumine ei ole oluline. P.Z on töötanud alates 28.03.2019 kuni 21.06.2019 vangla majandustöödel koristajana. Alates 21.06.2019 töötab AS E pesumajas operaatorina. 28.11.2018 omandas puhastusteeninduse kutse. Alates 08.04.2018 omandab riigikeele A2 taset. Aastal 2018 läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Aastal 2019 läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Vabaduses P.Z-il on olemas kindel elukoht aadressil XXX. Korter kuulub OÜ -le K. Isikul on võimalus asuda tööle OÜ -s K, kus ta töötas enne vangistust. Kuriteo toimepanemise asjaolud ei ole sellised, mis takistaksid tema ennetähtaegset vabastamist. Kuriteo raskuse seisukohast tegemist on teise astme kuritegudega. Viibides vabaduses isikul olid probleemid alkoholi tarvitamisega, millega seoses ta pani toime kuritegusid. Samas ta on teinud alkoholivastase süsti ja tänu sellele ei tarvitanud alkoholi umbes kuus kuud. Allutades teda käitumiskontrollile võib kohustada teda

§ 75lg 2 p 2 mitte tarvitama alkoholi.

P.Z-i puhul riskide suurus ei oma otsustavat rolli, kuna tegemist on inimesega, kes on vangistuse ajal teinud õiged järeldused oma õigusevastasest tegevusest ja oma positiivse käitumisega vanglas näitab, et tulevikus ta on motiveeritud täitma kriminaalhooldusametniku sätestatud nõudeid katseajal. Mõistlik on anda P.Z-ile võimalus tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu ka siis, kui ta viibib vabaduses kriminaalhoolduse järelevalve all. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 10. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning arvestades vangla ja prokuröri kirjalikke seisukohti, leiab, et ei ole põhjendatud P.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. 4 1-18-2591 Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 11.

§ 76

lg -te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 23.05.2018 otsusega tunnistati P.Z süüdi

§ 214

lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3, § 120 lg 1 järgi ning

§ 64

lg 1, § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud ja 16 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati P.Z-i eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti P.Z-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 06.03.2018. 13.

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on P.Z temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 14.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 15. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

16. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas 5 1-18-2591 isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Vangla iseloomustusest nähtub, et P.Z-i ndividuaalse täitmiskava alusel alates 05.11.2018 kuni 27.02.2019 osales Tallinna vanglas riigikeele A1 taseme kursustel, kuid õpingud jäid pooleli seoses isiku ümbe rpaigutamisega Viru Vanglasse. 13.11.2018 läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Kokkuvõ te: leiab, et programm oli väga kasulik. Väidab, et endale seatud eesmärke (osata öelda inimestele „ei“, leida teistega ühist keelt, jõuda kokkuleppele) on peaaegu saavutanud. 28.11.2018 omandas puhastusteeninduse kutse. Alates 08.04.2019 omandab riigikeele A2 taset. Ajavahemikul alates 28.03.2019 kuni 21.06.
2. a töötas majandustöödel koristajana. Alates 21.06.2019 töötab AS E pesumajas operaatorina. Ka nähtub eeltoodud iseloomustusest , et kinnipeetava käitumine vangistuses ei ole olnud õiguskuulekas, kuna tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Nimelt P.Z-i isiklikust toimikust nähtub, et Viru Vangla 08.11.2019 käskkirjaga nr 6-3/816-1 (tl 41-43) määrati süüdimõistetule distsiplinaarkaristuseks noomitus. Nimetatud karistuse määramise tingis see, et P.Z 31.10.2019 viibis kambrites K206 ja K
3. Vanglateenistuse ametniku luba tal kambrites viibimiseks aga puudus. Ettekandest nähtub, et kinnipeetav P.Z viibis võõras kambris K206 alates kell 19:17:51 19:25:15, s.o 7 minutit ja 14 sekundit, mis ilmselgelt viitab sellele, et kinnipeetav viibis nimetatud kambris teadlikult ja teatud eesmärgiga, peale mida läks ta temale määratud kambrisse ning seejärel uuesti temale mitte ettenähtud teise kambrisse K
5. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesoleval juhul ei ole õiguspärase käitumise tingimus täidetud arvestades eeltoodud distsiplinaarkaristust. Kui süüdimõistetu ei ole võimeline kinnipidamisasutuses alluma kehtestatud korrale, siis nimetatu näitab selgelt seda, et tema puhul ei ole karistus veel saavutanud enda eesmärki ning suunanud teda enda käitumist korrigeerima selliselt, et õiguskaitseorganitel pole võimalik talle teha mingeid etteheiteid seoses tema tegevusega.
6. Vanglas veedetud aja jooksul P.Z 28.06.2019 läbis sõltuvustemaatilise sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Kokkuvõte: isik on tarbimisharjumuse muutmise osas kahtleval seisukohal, paigutab ennast eelkaalutlemise ja kaalutlemise vahepeale.
7. Kohus leiab, et eeltoodud andmete alusel on põhjendatud asuda seisukohale, et P.Z-i käitumises kinnipidamisasutuses on esinenud positiivseid moment e, s.o tihe tööga hõivatus ja kahe sotsiaalprogrammi läbimine ning riigikeele õppimine. Paraku tuleb negatiivse 6 1-18-2591 poole pealt välja tuua üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Nähtuvalt vangla poolt määratud karistusest, mille puhul on süüdimõistetut karistatud noomitusega, ning ka rikkumise sisust saab järeldada seda, et tegemist ei ole olnud väga tõsise rikkumisega. Samas vanglas karistust kandvad isikud peavad täpselt järgima kehtestatud korda ning näitama enda käitumisega seda, et nad on muutumise teel, mis annab ka aluse uskuda, et nad vabaduses olles ei naase enda senise kriminaalkorras karistatava käitumismustri juurde ning nende motivatsioonikirjas välja toodu pole üksnes paljasõnaline.
8. Kokkuvõtvalt pigem ei toeta kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumine kinnipidamisasutuses tema ennetähtaegset vabastamist, sest ta on küll säilitanud vanglas viibides töötegemise harjumuse, läbinud sotsiaalprogramme ja õppinud riigikeelt, kuid on pannud toime ka ühe distsiplinaarkorras karistatud teo viibides ilma loata kahes teises kambris. Kohus leiab, et ainult eeskujuliku käitumise puhul kinnipidamisasutuses on põhjendatud vaagida tõsiselt ennetähtaegse vabastamise põhjendatust. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
9. Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib P.Z elama asuda aadressil XXX. Rahvastikuregistri andmetel kuulub nimetatud korter OÜ-le K. Korter asub ühiselamutüüpi majas. Firma on registreeritud Narvas ja tegeleb kliimaseadmete paigaldamisega. Firma omanik on andnud enda nõusoleku, et peale võimalikku vanglast vabanemist asuks isik elama nimetatud korterisse. Antud eluase on ajutine, sest see tagatakse isikule vaid OÜ-s K töötamise ajaks. Kohtuistungil jäi P.Z selle juurde, ta soovib vabanemisel minna elama ühiselamusse Maardu linnas.
10. Ka nähtub vangla iseloomustusest see, et süüdimõistetu vabanemisel saab P.Z asuda ametlikult tööle OÜ-sse K. Tööandja J P on nõus, et isik jätkaks töötamist tema ettevõttes. Ta on teadlik isiku alkoholi kuritarvitamisest tingitud probleemidest. Enne käesolevat vangistust maksis tööandja temale alkoholivastase süsti paigaldamisega seotud kulud ise kinni, kuid töösuhe katkes uue kuriteo toimepanemise tõttu. K-Raha 08.11.
11. a seisuga on isikul võlgnevusi summas 5514,41 eurot, tema vabanemisfondis on 102,62 eurot. Isiku enda sõnul oli tema majanduslik olukord enne vangistust hea, kuid tema poolt toimepandud kuriteod näitavad vastupidist. Vanglas on töötanud koristajana. Käesoleval hetkel töötab vangla tööstuses pesumaja operaatorina.
12. Kohtu hinnangul arvestades eeltoodud andmeid isiku elutingimused vabaduses olles pigem ei toeta tema vangistusest ennetähtaegset vabastamist, kuna ta asuks elama ühiselamusse, kus elavad isikud, kellel on raskusi teise elukoha leidmisega ning kes kohtupraktikast nähtuvalt kalduvad kuritarvitama alkoholi ja tarvitavad ka narkootilisi aineid. Kohus ei ole täielikult veendunud selles, et vabaduses olles suudab süüdimõistetu kogu kriminaalhoolduse aja elada ilma alkoholi tarvitamiseta. Seda kinnitab kohtu hinnangul see, et varasemalt pole ta midagi tõsist ette võtnud s eoses enda alkoholisõltuvusega. P.Z ei ole kunagi sõltuvusravil olnud. Enne vangistust P.Z-i tööandja maksis alkoholivastase süsti paigaldamise eest, tänu millele ei tarvitanud isik alkoholi umbes kuus kuud, peale mida sooritas uue kuriteo alkoholijoobes.
13. Kokkuvõtvalt kohtu hinnangul käesoleval juhul süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles pigem on sellised, mis ei aita kaasa tema edasisele õiguskuulekusele ja sellele, et ta suudab vabaduses olles öelda kindlalt ei alkoholile, mis suurendab tema puhul uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Tema suhtes koostatud iseloomustusest nähtub, et ta töötas ka enne kuritegude toimepanemist samas äriühingus ning seega ei olnud tema puhul töökoha olemasolu tema õiguskuulekuse garantiiks. Arvestamata ei saa jätta ka seda, et P.Z-il on võlgnevusi üle 5500 euro, mis raskendab vabaduses tema toimetulekut. Vaatamata sellele, et P.Z oli ametlikult tööga hõivatud OÜ-s K mõisteti ta süüdi selles, et ta pani toime 7 1-18-2591 vä ljapressimise 50 euro suuruses summas. Nähtuvalt Harju Maakohtu 08.03.2018 määrusest, millega kohaldati P.Z-ile tõkendit vahistamine, oli tema töökohaks OÜ K (tl 3-5). Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
14. P.Z iseloomustusest nähtub, et ta lõpetas
15. klassi Peetri keskkoolis Narva linnas. Seejärel
16. aastal jätkas ta õpinguid kutsekoolis tisleri erialal, kus õppis kuni
17. aastani, kuid õpingud jäid pooleli vahistamise tõttu. 28.11.2018 omandas Tallinna vanglas viibides puhastusteeninduse kutse. Vanglal puuduvad tõendid õpi- ja käitumisraskuste kohta.
18. Karistusregistri andmete kohaselt on P.Z kriminaalkorras karistatud neli korda, vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Viimast karistust kannab väljapressimise, kehalise väärkohtlemise, ähvardamise eest ning mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kuritegude raskusaste ei ole muutunud, isik on korduvalt toime pannud vägivaldseid kuritegusid.
19. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et enamus isiku kuritegudest on toime pandud alkoholijoobes. Kohus leiab, et nõustuda saab sellega, et käesoleval juhul on kõige suuremaks riskiks uute võimalike kuritegude toimepanemisel see, et P.Z võib jätkata alkoholi tarvitamist, mis toob kaasa uute kuritegude toimepanemise. Kohtul puudub veendumus selles, et süüdimõistetul on piisavalt tahtejõudu enda elu kardinaalseks muutmiseks, sest senini on ta selles osas olnud passiivne, arvestades seda, et ta viibib kinnipidamisasutuses seoses karistuse kandmisega juba neljandat korda ning initsiatiiv süstiks, mis hoiab ära alkoholi kuritarvitamise ei tulnud temalt vaid tema tööandjalt. Kuriteo toimepanemise asjaolud, mille kohaselt P.Z on enda käitumislaadilt vägivaldne teda ümbritsevate isikute suhtes ning ka see, et ta on pannud uued kuriteod toime katseajal, muudavad kohtu ettevaatlikuks tema motivatsioonikirjades avaldatu tegelikkusele vastavuses. Kohus möönab, et süüdimõistetu käitumises kinnipidamisasutuses on täheldatav ka palju positiivset, kuna P.Z on olnud pikemalt tööga hõivatud, osalenud sotsiaalprogrammides ja õppinud riigikeelt. Arvestades seda, et OÜ K juhatuse liige on uuesti valmis süüdimõistetu tööle võtma ja seda vaatamata sellele, et viimane on teadlik P.Z-i alkoholisõltuvusest viitab sellele, et tegemist on hea töötajaga, mida kinnitab ka tema vanglas tööga hõivatus ning tema ema poolt kohtule saadetud kirjas välja toodu. Samas nimetatu ei hoia paraku ära kuidagi seda, et süüdimõistetu vabaduses olles ei pane toime uusi kuritegusid. Kohtu sellist seisukohta kinnitab see, et kohtuistungil jäi P.Z selle juurde, et kannatanult küsitud raha puhul oli tegemist tema rahaga. Samas on Tallinna Ringkonnakohus enda 18.09.2018 otsuses (tl 47-50) leidnud, et apellandi kaitseteesid selles, et tal oli elukaaslasega ühine eelarve, kuid raha ta T. P välja ei pressinud on paljasõnalised ega tulene ühestki asjas kogutud tõendist ega kohtuvaidluste kõigus esitatud kaitsekõnedest. Apellatsioonis väidetu ega maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti P.Z-i suhtes

§ 214

lg 1 järgi tehtud süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks. Millegagi ei ole tõendatud, et pangaautomaadist võetud 30 eurot ja kannatanu rahakotist saadud 20 eurot oli süüdistatava raha, mida tal oli õigus kasutada. See, et süüdistatav jätkuvalt eitab seda, et ta pani toime väljapressimise viitab kohtu hinnangul sellele, et karistus ei ole saavutanud veel enda eesmärki. P.Z-i ennetähtaegse vabastamise kahjuks räägib ka see, et tal on neli kehtivat kriminaalkaristust ning ta on uued vägivaldsed kuriteod toime pannud katseajal ning ta viibib juba neljandat korda vanglas seoses karistuse kandmisega. Seega ei ole varasemad karistused ja käitumiskontrolli teostamine P.Z-i mõjutanud ning ta jätkas hoolimata lubadustest edaspidi õiguskuulekalt käituda katseajal vägivallakuritegude toimepanemist ning kohtu hinnangul arvestades eeltoodut pole võimalik käesoleval hetkel teha positiivset tulevikuprognoosi P.Z-i edasise õiguskuulekuse osas. Eeltoodud andmete valguses ei tekkinud kohtul seega kindlustunnet selles, et seekordse vangistuse ajal on 8 1-18-2591 süüdimõistetu teinud karistusest vajalikud järeldused ning ta ei jätka vabaduses olles kuritegude toimepanemist. 29. Kokkuvõttes leiab kohus, et käesoleval juhul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (sotsiaalprogrammides osalemine, keeleõpe, ajutine elukoht ja töökoht vabaduses, töötamine vanglas) üles negatiivseid (distsiplinaarkaristus, tasumata rahalised nõuded, alkoholisõltuvus ja korduv varasem kriminaalkorras karistatus ning kuriteo toimepanemise asjaolud), millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg -s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Seega leiab kohus eeltoodust tulenevalt, et P.Z-i ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole seni oma eesmärki täitnud ning käesoleval juhul on tulemuslikum kogu karistuse ära kandmine. 30. Kohtu eeltoodud seisukohta kinnitab ka see, et vaatamata sellele, et P.Z 13.11.2018 läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, siis paraku see asjaolu tema puhul ei toonud kaasa soovitud tulemust, kuna Viru Vangla 29.07.2019 teatisest nr 6-21/107-1 (tl 39) nähtub, et Viru Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist poolt 29.07.2019 alustatud

§ 121

lg 1 tunnustel kriminaalmenetlus nr 19922700086 selle kohta, et 22.07.2019 kella 15:07 ajal Jõhvis Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla spordihoone ees asuval spordiväljakul toimus kinnipeetavate G K ja P.Z-i vahel füüsiline konflikt, mille tagajärjel tuvastati mõlemal kinnipeetaval tervisekahjustused.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu P.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna isiku ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mis antud hetkel pole kohtu hinnangul kindel. Nimelt kuriteo toimepanemise asjaolud ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses isikuvastaste kuritegude toimepanemist. Nimetatut kinnitab kohtu hinangul ka süüdimõistetu poolt kohtuistungil välja toodu, mille kohaselt muidu ta ei töötaks ja ei osaleks programmides, aga tema poolt on kõik läbitud, sest ta tahab varasemalt vabaneda. Süüdimõistetu poolt väljendatu näitab kohtu hinanngul seda, et P.Z-i poolt vanglas töötamine ja sotsiaalporgrammide läbimine on toimunud seetõttu, et nimetatud tegevuste läbimise puhul on tema hinnangul tal võimalik ennetähtaegselt vabaneda. Seega saab järeldada seda, et ta ei ole eeltoodud tegevustega olnud hõivatud seetõttu, et tal tõesti esineb sisemine motivatsioon enda elu muutmiseks seaduskuulekuse suunas. Seisukoht menetluskulude hüvitamise osas
2. Kohtuistungil osales süüdimõistetu P.Z-i kaitsja Sergei Politšev riigi õigusabi korras. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 210, 72 eurot, kuna pidas kaitsja poolt osutatud õigusabi, s.o istungil osalemist, asja materjalidega tutvumist ja ettevalmistust, sh arvamuse koostamist, põhjendatud kaitsetoiminguteks ning ka nendeks toiminguteks kulutatud aeg on kohtu hinnangul usutav ning ka sõidukulude hüvitamine on põhjendatud . Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri
3. juuli 2016.a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-test 1, 4, 5 ja 10 ning § 6 lg-st 5 rahuldas kohus kaitsja taotluse. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 tuleb kõnealune menetluskulu P.Z-ilt välja mõista. Kohus leiab, et P.Z-ile võib iseloomustusest nähtuvalt piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa ühe aasta jooksul alates määruse jõustumisest. Nimelt tuleneb KrMS § 180 lg -st 3 lausest 3, et kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 9 1-18-2591 /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 10