KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 09.04.2019 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-18-2591 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Valentina MICHELSON Asja läbivaatamise kuupäev 02.04.2019 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid N.Z-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks N.Z sünd. 09.05.1985, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 06.03.2018 ja lõpp 22.09.2020 Jätta N.Z elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.02.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav N.Z-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. N.Z on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 23.05.2018 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §214 lg.1, §121 lg.2 p.2, 3 ja §120 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, 2; §68 lg.1 ja KrMS §238 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 6 kuud 16 päeva alates 06.03.
- 1 Tallinna Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 11 korda, millest 7 on kustunud, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Kuritegude raskusaste ei ole muutunud, kinnipeetav on korduvalt toime pannud vägivallakuritegusid, mis on sooritatud nii rahalise kasu saamiseks kui ka emotsiooni ajel, soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kinnipeetava mõtteviisi iseloomustab vägivaldne käitumine, hoolimatu elustiil, ebapiisav probleemide lahendamise oskus ja mõtlematu käitumine. Kinnipeetava korduvad kuriteod viitavad väljakujunenud kriminaalsele elustiilile ja kuriteod on toime pandud tahtlikult. Kinnipeetavale ei ole individuaalset täitmiskava koostatud. Vangistuses osales kinnipeetav sotsiaalprogrammis Viha juhtimine, omandas puhastusteenindaja kutse ja alates 05.11.2018 osaleb riigikeele A1 taseme kursusel. Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslasega, kes on viimases kriminaalasjas kannatanu. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama tööandjale kuuluvasse korterisse xxx. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele, eluase on ajutine ja vaid antud ettevõttes töötamise ajaks. Lisaks sellele on kinnipeetaval olemas tuba ühiselamus xxx, mille eest käesoleval ajal tasub kinnipeetava ema. Kinnipeetav omandas vanglas puhastusteenindaja kutse, riigikeeles ennast väljendada ei suuda, kursustel osalemises ja enese täiendamises on motivatsioon vähene. Vabaduses on kinnipeetav ametlikult töötanud umbes 6 kuud, puhastusteenindajana töötada ei soovi. Vangistuses on kinnipeetavat harva materiaalselt toetanud ema ja endine tööandja. Enne kinnipidamist töötas ametlikult xxx, kuhu on ka peale vangistust võimalik tööle asuda, tööandja teab kinnipeetava probleemidest alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 5303,33 €, vabanemisfondis on xxx €. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema ja 3 nooremat venda, kellest üks on käesoleval ajal vanglas. Kinnipeetava suhted elukaaslasega on katkenud. Vestlusest kinnipeetava emaga selgus, et nendevahelised suhted on käesoleval ajal head, kuid kui kinnipeetav kuritarvitab alkoholi, siis nii ema kui vennad kinnipeetavaga ei suhtle. Alkoholijoobes käitub kinnipeetav agressiivselt. Arvestades seda, et kinnipeetaval on probleemid alkoholi kuritarvitamisega ja osa kuritegudest on ta toime pannud grupis, võib järeldada, et kinnipeetava suhtlusringkonna moodustavad alkoholisõltlased ja kuritegeliku käitumisega isikud. Kinnipeetava elustiili iseloomustab riskivalmidus, tagajärgedega mittearvestamine, hoolimatus tuleviku suhtes ja puudulik empaatia. Enamus kuritegudest on toime pandud alkoholijoobes, siis muutub kinnipeetav vägivaldseks, kuid ei näe seoseid alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel. Motivatsioon sõltuvusravil osalemiseks kinnipeetaval puudub. Kuna käesoleval ajal on alkoholismivastase süsti eest nõus tasuma tööandja, on tegemist välise motivatsiooniga ning kinnipeetav ise ei ole midagi ette võtnud. Kinnipeetav on korduvalt käitunud vägivaldselt, kuriteod on seotud sõltuvusest tuleneva probleemiga. Kinnipeetav ise ei näe vajadust muutuda ja süüdistab teisi. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt, tema käitumises väljendub teadlik ja tahtlik vastandumine õiguskorrale. See näitab, et ta ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendustest. Kinnipeetava käitumises korduvad samad vead, need viitavad puudulikule probleemilahendamise oskusele ja impulsiivsele käitumisele. Kinnipeetava senist mõtlemist ja käitumist on suurel määral mõjutanud alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav ei tunnista tehtud vigu, süüdistab tekkinud olukorda ja muid endast sõltumatuid asjaolusid. On olemas oht, et vabanemise korral taastub endine sõltuvuslik käitumismuster koos vägivaldse käitumisega. Varasemalt on kinnipeetavale vabaduses antud võimalus ennast muuta, kuid katseajal ta ei käitunud õiguskuulekalt, vaid pani toime uusi kuritegusid. Ametnikesse suhtub kinnipeetav negatiivselt, tema ressurss elustiili muutmiseks on vähene. Kinnipeetav on ametnikele 2 ohtlik ja avalikkusele ja konkreetsele täiskasvanule kõrgohtlik, mis seisneb vägivalla kasutamises, seksuaalses ärakasutamises, kaasliiklejate elu ja tervise ohustamises. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 a asta jooksul on 75%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 72%, seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 63%. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb kinnipeetavale määrata katseaeg koos käitumiskontrolliga kuni 22.09.2020 koos elektroonilise valvega tähtajaga 3 kuud ja lisaks KarS §75 lg.1 sätestatud kontrollnõuetele lisakohustused vastavalt KarS §75 lg.2 p.2, 2-1, 4,
- Abiprokurör Margit Luga oma kirjalikus seisukohas maakohtu istungil osaleda ei soovinud ning ei toetanud kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung Kinnipeetav N.Z kinnitas maakohtu istungil, et on kõigega vangla iseloomustuses nõus, kuid seletas, et on järele mõelnud ning tahab vabaduses asuda tööle ja ravile. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et ainuüksi KarS §76 lg.1 p.1 sätestatud formaalsete aluste täidetus ei tingi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabanemine eeldab ka materiaalsete aluste täitmist. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et 3 antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. uute kuritegude Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda (7 varasemat karistust on kustunud), reaalset vangistust kannab samuti neljandat korda. Lähtuvalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ja parandanud oma käitumist ning eluviisi ei peale tingimisi süüdimõistmist ega ka mitte varasematel katseaegadel. Vangla iseloomustusest ja Karistusregistri väljavõttest nähtub, et uued kuriteod pani kinnipeetav toime katseajal. Kinnipeetav oli varasemalt süüdi mõistetud Harju Maakohtu 15.05.2017 otsusega ja karistatud vangistusega 1 aasta, mis asendati üldkasuliku tööga 360 tundi. Uued kuriteod pani kinnipeetav toime 05.03.2018 ja 06.03.
- Seetõttu leiab maakohus, et taaskordse kriminaalhoolduse nõuetekohase läbimise tõenäosus antud kinnipeetava puhul on pigem negatiivne. Maakohus leiab, et eelnev näitab, et kinnipeetav ei ole motiveeritud muutuma kriminaalhoolduse läbi, elama õiguskuulekat elu ja järgima ühiskonnas kehtivaid reegleid. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Käesolevas asjas nähtub, et kehtivad distsiplinaarkaristused kinnipeetaval puuduvad, individuaalset täitmiskava ei ole kinnipeetavale koostatud. Samas nähtub vangla iseloomustusest üheselt arusaadavalt, et kuigi kinnipeetav omandas vanglas viibimise ajal eriala ja riigikeele A1 taseme, ei soovi ta omandatud erialal töötada, riigikeele omandamist jätkata ning kokkuvõttes on kinnipeetava motivatsioon kursustel osalemiseks ja enda täiendamiseks vähene. Samast iseloomustusest nähtub ka, et kokku on kinnipeetav vabaduses ametlikult töötanud vaid 6 kuud. Maakohus tunnustab kinnipeetavat küll eriala omandamise ja riigikeele A1 taseme kursuse läbimise eest, kuid leiab, et nende läbimine koheselt ei tähenda seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama tööandjale kuuluvasse korterisse, mis on ajutine elukoht ja seal elamine on võimalik vaid antud ettevõttes töötamise ajal. Kuigi antud eluruum vastab kriminaalhooldusametniku poolt esitatud elukohakontrolli dokumendi kohaselt elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, nähtubxxx allkirjastamata garantiikirjast, et nimetatud elamispind koos töökohaga on kinnipeetavale tagatud vaid pooleks aastaks. Andmed edasise alalise elu- ja töökoha kohta asja materjalides puuduvad, nendele ei viidanud ka kinnipeetav maakohtu istungil. Riigikohtu eelviidatud lahendi kohaselt tuleb hinnata ka kuriteo toimepanemise asjaolusid ja isiku varasemat elukäiku. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav korduvalt toime pannud vägivallakuritegusid, nende soodusteguriteks on alkoholi tarvitamine, kogu kinnipeetava mõtteviisi iseloomustab vägivaldne käitumine, hoolimatu elustiil ja mõtlematu käitumine. Alkoholijoobes käitub kinnipeetav agressiivselt. Seda seisukohta 4 kinnitab ka Harju Maakohtu vägivaldne käitumine. 23.05.2018 otsus, kust nähtub otseselt korduv Nagu maakohus juba eelpool viitas, on viimased kuriteod toime pandud ajal, mil kinnipeetava suhtes oli reaalne vangistus asendatud üldkasuliku tööga. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude soodusteguriks muuhulgas alkoholi tarvitamine. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on probleemid alkoholi kuritarvitamisega, kuid ise ta seoseid alkoholi tarvitamise ja kuritegeliku käitumise vahel ei näe, motivatsioon sõltuvusravil osalemiseks tal puudub. Kuigi vangla iseloomustuse kohaselt on tööandja kinnipeetava alkoholiprobleemist teadlik ja valmis tasuma sõltuvusevastase süsti eest, puudub maakohtul käesoleval ajal igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav nõustub sellega ning see välistab edaspidi igasuguse alkoholi tarvitamise kinnipeetava poolt. Maakohus leiab, et lisaks korduvkaristustele, katseaja nõuete rikkumistele on ka eeltoodud asjaolud need, mis suurendavad uute kuritegude toimepanemise riski antud kinnipeetava poolt. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav kannab käesoleval ajal liitkaristust erinevate kuritegude toimepanemise eest. Maakohus möönab, et ainuüksi liitkaristuse olemus ei tingi kinnipeetava vabastamata jätmist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid leiab siiski, et arvestades kinnipeetava poolt toimepandud mitut erinevat kuritegu ja eelkõige korduvaid karistusi, ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal põhjendatud ja oleks ennatlik isegi elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohtul puudub igasugune veendumus selles osas, et antud kinnipeetava puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud, olnud määratud kriminaalhooldusele, mis ebaõnnestus, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna kinnipeetav on jätkanud kuritegelikku eluviisi vaatamata sellele, et teda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kinnipeetav oli kuritegude toimepanemise ajal kriminaalhoolduse all, leiab maakohus, et kriminaalhooldus ei osuta kinnipeetavale piisavat mõju, vältimaks uute kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustuse kohaselt ei näe kinnipeetav ise vajadust muutuda, süüdistab teisi, tema käitumises väljendub teadlik ja tahtlik vastandumine õiguskorrale. Maakohus nõustub siinkohal vangla seisukohaga, et see näitab ilmekalt, et kinnipeetav ei ole aru saanud talle nii varasemalt kui viimasel korral mõistetud karistuste tähendusest ja seega on olemas reaalne oht, et vabanemise korral taastub endine käitumismuster koos vägivaldse käitumisega. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on ohtlik ametnikele ja kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 75 %, vägivaldse kuriteo puhul 72%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. 5 Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava poolt on uute kuritegude toimepanemise risk vabanemisel endiselt suur. Kinnipeetavat on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta on korduvalt määratud katseajale, mis kõik ebaõnnestusid. Kõik see, s.h. nii karistus iseenesest kui ka vangistus, ei ole suutnud hoida kinnipeetavat õiguskuulekal rajal ja välistanud tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude toimepanemise riske suurendavad antud kinnipeetava puhul ka alkoholi võimalik jätkuv kuritarvitamine ja jätkuv suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. Ülalnimetatud Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse üheks eesmärgiks ka õiguskorra kaitsmine. Maakohus leiab, et siinkohal tuleb muuhulgas arvestada ka ühiskonna üldise õiglustundega. Kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga, leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Maakohus arvestab siinkohal kinnipeetava juba eelpoolviidatud käitumist üldkasuliku töö tegemise ajal. Maakohus on seisukohal, et ka üldpreventiivsed kaalutlused on kinnipeetava vangistusest vabastamisel tingimisi enne tähtaega olulised ja nendega tuleb samuti arvestada. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava puhul on tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Maakohus tõdeb, et kinnipeetavat ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastada käesoleval ajal põhjusel, et käesolevas kohtumääruses toodud ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6