lg 2 p 1 järgi vangistusega 3 aastat ja 6 kuud,
lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguskuupäevaks loeti 14.07.2016. Tartu Maakohtu 05.06.2018 määrusega
MS § 426 alusel tingimisi ennetähtaegne vabastamine katseajaga 1 aasta 6 kuud ja 24 päeva, katseaja lõpp 14.01.2020.a. Tõkend: ei ole kohaldatud. Kahtlustatavana kinnipidamine 10.05.2020.a. süüdistuses
lg 1 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada P.X
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 10.05.2020.a s.o 1 (üks) päev vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 24.08.2020.a. Kohaldada P.X ’i suhtes tõkendina vahistamist, vahistada P.X kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista P.X-il’t riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 876 eurot; Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu
POOLTE SEISUKOHAD: 2 Süüdistatav P.X tunnistas end kohtus talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. Ta selgitas, et ta ei tööta, elab enda vanematega, kes teda materiaalselt aitavad ning ta varastas rahapuuduse tõttu. Ta soovib minna välismaale tööle, kogub hetkel dokumente ning kui need saabuvad, sõidab ta Norrasse. Süüdistatavas selgitas, et ta kahetseb tehtut. Süüdistatav taotles menetluskulude ajatamist. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis P.X ’i süüditunnistamist
MS § 238 lg 2 järgi 1/3 võrra ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 päev vangistust karistusaja hulka ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 kuud 29 päeva, mis jätta
Prokurör taotles kriminaalasjas olevate asitõendite hävitamist. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära prokuröri, süüdistatava seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et P.X ’i tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü
P.X’i süüd kinnitavad lisaks tema poolt süü isikliku omaksvõtule ka: - süüdistatava kohtus antud selgitused selle kohta, et ta jääb eeluurimisel öeldu juurde /tl 30-35, 36-38/, mille kohaselt ta tunnistab, et pani antud kuriteo toime. Ta selgitab, et 09.05.2020.a rentis ta üheks ööpäevaks mikrobussi xxxx (reg nr xxxx), millega pidi aitama sõbral kappi transportida. Sõites xxxx teel, märkas süüdistatav ekskavaatorit, millisest otsustas endale kütust valada. Süüdistatava läks esmalt xxxx varjupaiga lähedal oleva veekogu juurde, võttis sealt vedelikupaagi, läks koju, võttis oma sõiduauto pakiruumist pumba vedeliku pumpamiseks, vana aku ja vooliku, pani need asjad renditud bussi ja läks tagasi veekogu juurde, kust laadis leitud paagi mikrobussi, seejärel sõitis ekskavaatori juurde xxxx, jõudis sinna 01:30 paiku, tõstis piirdeaia eemale ja sõitis renditud bussiga territooriumile, kus asus ekskavaator. Süüdistatav avas ekskavaatoril kütusepaagi, pistis kütusepaaki pumbaga kepi, ulatas vooliku kütusepaagist mikrobussis asuvasse paaki ja kinnitas vooliku otsa kleeplindiga. Seejärel kinnitas pumba klemmid kohale toodud aku külge ja hakkas pumpama kütust ekskavaatorist paaki. Samal ajal märkas ta, et läheduses sõidab politseipatrull, ta jooksis politsei eest ära, kuid mõne aja möödudes läks ta vabatahtlikult politsei juurde. Ta selgitab, et kahetseb tehtut. - Aspen Grupp OÜ avaldus lisadega /tl 2-8/, millest nähtuvalt Aspen Grupp OÜ ettevõttele kuulvas ekskavaatoris Case CX 300 D asuvast kütusepaagist toimus 10.05.2020.a kütusemahu langemine 254,1 liitri võrra, väärtusega 253,85 eurot. -tunnistaja E M ütlustega /tl 13-14/, millest nähtuvalt töötab tunnistaja ekskavaatoriga Case
lg 2 p 1 järgi vangistusega 3 aastat ja 6 kuud,
lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguskuupäevaks loeti 14.07.2016. Tartu Maakohtu 05.06.2018 määrusega
MS § 426 alusel tingimisi ennetähtaegne vabastamine katseajaga 1 aasta 6 kuud ja 24 päeva. Kohus leiab, et P.X ’i tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning P.X ’i poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on P.X’i süü kuriteo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et P.X pani kuriteo toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (võõra vallasasja ebaseaduslik omastamine) ja teadis, et see tema tegevuse järel ka saabub. Seega isik tegutses eesmärgiga varastada kütust. Isik ise väitis, et ta pani kuriteo toime rahapuudusest, kuid tegemist ei olnud eluliste vajaduste rahuldamisega (nt toit). Isik varastas kütust, ka selgitas ta, et vanemad peavad teda üleval, mistõttu ei tuvastanud kohus mitte ühtegi asjaolu, mis oleksid vastutust kergendavad või aitaksid mõista sellise teo motiivi. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüdistatava näol on tegemist täisealise süüvõimelise isikuga. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü.
4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse 4 poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu
lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p 14). Süüdistatav P.X pani toime teise astme kuriteo. Isik pani antud kuriteo toime kavatsetult. Kohus selgitab, et seadusandja on kuriteo eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, näinud karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3- aastase vangistuse. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse eesmärke arvestades peab kohus antud juhul vajalikuks kohaldada süüdistatava P.X ’i suhtes karistusena vangistust. Samas lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07), mida kohus järgnevalt ka käsitleb. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke ja seda põhjusel, et kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt oli 2019. aastal isiku deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist vaid 8877 eurot (tl 41). Ka kinnitas isik kohtuistungil, et ta ei tööta ja teda peavad üleval vanemad (tl 58). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul veendumus, et P.X suudaks rahalist karistust täita, isikul esinevad ilmselgelt rahalised raskused. Kohus peab vajalikuks kohaldada karistusena vangistust ja kohus arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust, peab võimalikuks karistada teda sanktsiooni miinimummäära lähedaselt. Arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust, peab kohus põhistatuks karistada P.X ’it vangistusega 1 kuu 15 päeva, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse sätete järgi, tulenevalt KrMS § 238 lg-st 2, maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 15 päeva vangistust), seega on P.X-ile mõistetavaks karistuseks 1 kuu vangistust.
lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg 10.05.2020.a s.o 1 päev vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb mõista 29 päeva vangistust. Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04). Kohus peab karistuse mõistmisel arvestama ka asjaolu, et P.X ’it karistati 25.01.2017. aastal tingimusliku vangistusega, millise kandmiselt vabanes ta tingimisi enne tähtaega, milline katseaeg lõppes 14.01.2020.a Käesolevas süüdistuses nimetatud kuritegu pandi toime vähem kui 5 kuu möödudes peale katseaja lõppu. Seega saab järeldada, et P.X olles varem toime pannud kuriteo, kuid selle eest mõistetud reaalselt kandmisele kuuluv vangistus, millise kandmiselt vabanes ta tingimisi enne tähtaega, ei ole isikule piisavalt mõju avaldanud. Tingimisi enne tähtaega vabanemisel oli isik kohustatud järgima kontrollnõudeid, kuid see ei taganud uue kuriteo toimepanemise ärahoidmist. Seega leiab kohus, et isegi kontrollnõuded ja järelevalve ei suuda ära hoida uute kuritegude jätkumist. Kohus leiab, et P.X ’it ei ole võimalik karistuse kandmiselt vabastada
sätteid kohaldades, samuti ei ole võimalik vangistuse asendamine üldkasuliku tööga
sätete järgi, kuna kohtus isik ise avaldas, et ta plaanib 5 minna võimalikult ruttu välismaale ja teeb seda koheselt, kui saabuvad tema dokumendid. Seega ei saaks ta täita registreerimiskohust ega üldkasuliku töö tegemise kohustust Eestis. Samas ei pea kohus põhjendatuks ka karistuse täies ulatuses tingimuslikult täitmisele pööramata jätmist
lg 1, 3 alusel, kuna sellisel juhul oleks käesolev karistus kergem, kui eelmine ja see ei kannaks karistuse eesmärke. Kõike eelnevalt arvestades leiab kohus, et P.X ’i väärtushinnangute muutmine ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus märgib, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Tuleb välistada olukorrad, kus riik peab asuma kulutama rahalisi vahendeid tagamaks hilisemat kohtuotsuse täitmist. Käesoleval juhul peab kohus vajalikuks kohaldada tõkendina vahistamist kohtusaalist, tagamaks kohtuotsuse täitmine kui ka vajadus vältida uute kuritegude toimepanemist. Karistusaja algust tuleb lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 24.08.2020.a. Kohus ei tuvastanud reaalse vangistuse kandmist takistavaid asjaolusid, ühtegi sellekohast asjaolu ei ilmnenud ka kohtuistungil. Menetluskulud ja asitõendid Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks sundraha. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a. on selle suuruseks 876 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohtu hinnangul ei esine P.X ’il erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise või riigi kanda jätmise. P.X näol on tegemist töövõimelise isikuga, kes on karistuse kandmiselt vabanenuna võimeline tasu eest töötama. Kohus peab võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalasjas asitõendiks olevad üks musta värvi kanister, üks valget värvi kanister, üks halli värvi kanister oranži värvi korgiga, kolm musta värvi kanistrit, pump voolikuga, väiksem voolik, musta värvi lehter, valge vedeliku konteiner 1x1 tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel, kui väärtusetud. Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180; § 306, § 311-313, § 315, § 318319. Merle Parts kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.