) § 52 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, kui menetluse algatamise alus on ära langenud, eelkõige kui võlgnik täidab kohustustest vabastamise menetluse jooksul kõik võlausaldajate nõuded. Võlgnik on praegusel juhul rahuldanud võlausaldajate nõuded täies ulatuses talle laekunud kindlustushüvitise arvel (dtl-d 886–888). Nõuete rahuldamist on võlausaldajad usaldusisikule kinnitanud ning vastavad kinnitused on kohtule edastatud (dtl-d 895–905). 5. Usaldusisik on kohtule esitatud aruandes märkinud, et võlgnik tuleks vabastada kohustustest. Kohus leiab, et ka siis, kui kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse seetõttu, et võlgnik on täitnud menetluse jooksul kõik võlausaldajate nõuded (
), on selguse huvides põhjendatud märkida määruse resolutsiooni, et seoses kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega on võlgnik vabastatud kõikidest kohustustest, mis on tekkinud enne tema pankroti väljakuulutamist (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 16. veebruari 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-9688, p 8).
alusel kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise mõtteks ei ole olukord, kus pärast menetluse lõpetamist saaks mõni võlausaldaja, kes pankrotimenetluses nõuet ei esitanud, esitada võlgniku vastu nõudeid, mis on tekkinud enne võlgniku pankrotimenetlust. 2 Kohus lisab, et kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma
§-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, mis võiks anda alust jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kohus selgitab, et
sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. 6. Kuna kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, tuleb usaldusisik vabastada võlgniku usaldusisiku kohustustest. 7.
lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.
Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
lg 6 sätestab, et usaldusisiku tasu makstakse ja kulutused hüvitatakse kohustustest vabastamise menetluses kohtumääruse alusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel. Usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast.
lg 5 teine lause sätestab, et usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 1¹ sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. 7.1. Usaldusisiku tasu taotluse kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 7 tundi tunnitasuga 88 eurot 60 senti, s.o kokku 620 eurot 20 senti. Arvestades võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (sh võlgnikuga suhtlemine, päringute tegemine, võlausaldajatele ülekannete tegemine ja kinnituste küsimine, kohtule vastuse koostamine) ja keerukust, kohtule esitatud dokumentide mahtu ja sisu ning usaldusisiku kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Eelmärgitut arvestades määrab kohus usaldusisiku tasuks 620 eurot 20 senti. Kuivõrd võlgnik on kõnealuses ulatuses raha kandnud usaldusisiku kontole 886 eurot, tuleb usaldusisiku tasu täita usaldusisiku kontol oleva võlgniku raha arvel. Ülejääv raha (265 eurot 80 senti) tuleb usaldusisikul kanda võlgnikule. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev-Parrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.