Obsah (6)

§ 132§ 204§ 123§ 87§ 31§ 29

4-25-2094 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. august 2025, Paide kohtumaja Kohtuistungi aeg 29. juuli 2025 Väärteoasja number 4-25-2094 Kohtunik Piia

§ 132p 1, LS § 227 lg 2, Kar

S § 2 lg 2, § 56 lg 1 kohus otsustas:

1. Jätta Vahur Salu kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti 12.5.2025 otsus väärteoasjas nr 2630,25,001380 muutmata.
2. Rahatrahv 600 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber 10220255032211). Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks (

§ 204lg 3).

Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

1. Edastada kohtuotsus Vahur Salule, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kaevatav otsus 1 4-25-2094 Politsei- ja Piirivalveameti 12.5.2025 üldmenetluse otsusega (väärteotoimik, edaspidi VTT, tlk 5-6) väärteoasjas nr 2630,25,001380 karistati Vahur Salu selle eest, et tema 16.4.2025 kella 14.23 ajal x x, x x, TALLINN - TARTU - VÕRU - LUHAMAA, x.km juhtis mootorsõidukit kiirusega 122 km/h±4 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Rikkus LS § 15 lg 1 p 1, väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg
2. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud V. Salu LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o. 600 eurot. Kaebus 27.5.2025 saabus Pärnu Maakohtusse V. Salu kaebus PPA 12.05.2025 otsusele väärteoasjas nr 2630,25,001380 (kohtutoimik, edaspidi KT, tlk 2-4), milles taotletakse PPA otsuse täielikku tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist või alternatiivselt otsuse tühistamist karistuse osas. V. Salu leidis, et tema poolt väärteo toimepanemine ei ole usaldusväärselt tõendatud, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt pole järgitud menetlusõigust ning isegi, kui väärteo toimepanemine oleks tõendatud ning ilmsed menetlusõiguste rikkumised oleksid käesoleval ajal kõrvaldatavad, siis ei vasta määratud karistus süüteo asjaoludele sh. tema süüle. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis /KT, tlk 11/, et mõõteprotseduuri ei ole rikutud ning karistus oleks pidanud olema karmim – lisa või põhikaristusena tulnuks V. Salult juhtimisõigus ära võtta. Menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust ja palutakse jätta Vahur Salu kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT 1.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis (VTT, tlk 2) ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattub. Tegu

1. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas V. Salu on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas.
2. Kaitsja leidis, et ei ole usaldusväärselt tõendatud, et seda sõidukit kiiruse ületamise ajal juhtis V. Salu, kuna kiirust on mõõdetud vähemalt 3 km eemal peatamise kohast ja silmsidet juhiga politseiametnikul ei olnud väidetavast rikkumisest peatumiskohani. Maa-ameti kaardil (KT, tlk 28a) on märgitud sõiduki asukoht mõõtmise hetkel, mõõtja asukoht ja sõiduki peatamise koht. Kiiruse mõõtmise ja V. Salu peatamise vahemaa oli ca 3 kilomeetrit. Tunnistaja, politseiametnikust mõõtja V. Mõttuse ütluste kohaselt peatumismärguande kaugus mõõtmiskohast ei ole reguleeritud ja see valitakse vastavalt tee- ja liiklusoludele, et turvaliselt sõiduk peatada. Tunnistaja möönis, et autot juhtinud isik fotolt ja salvestiselt äratuntavalt ei kajastu. Kohus leiab, et asjaolu, et sõiduk peatatakse mõõtmiskohast eemal, s.t, et mõõtja ei näe konkreetset isikut, kes sõidukit juhtis, ei välista sõiduki juhi kindlakstegemist muu(de) tõendi(te)ga. Tunnistaja V. Mõttus selgitas, et kasutades LaserCam 4 mõõdab sõiduki kiiruse, kui see on fikseeritud, siis teeb video, nii pika, et sõiduk jõuab nii lähedale, et number on ekraanilt loetav, edastab numbri peatavatele patrullidele, kes selle siis peatavad. Väärteotoimikus on tl 1 fotod salvestusest, kus on näha fikseeritud sõidukiirus 122 km/h ja auto registreerimisnumber x. Kohus leiab, et tunnistaja poolt kirjeldatud protseduur koos fotodega vastab Vabariigi Valitsuse 16.6.2011 määrusega nr 78 kinnitatud korra „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi kord) § 9 lg 6 2 4-25-2094 sätestatud mõõtmistegevuse nõuetele. V. Salu kasutas õigust kohtuistungil mitte ütlusi anda ja kohus avaldas kohtuvälise menetleja esindaja taotlusel tema kohtueelses menetluses antud ütlused. V. Salu on avaldanud kohapeal (VTT, tlk 2), et juhtis sõidukit x liiklusvoolus ei tea, kuidas kiirus nii suur. Kohus leiab, et V. Salu ja V. Mõttuse ütlustega ning fotodega (VTT, tlk 1) on tõendatud, et V. Salu väärteootsuses näidatud ajal ja kohas sõidukit x reg.nr x juhtis.
3. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll on asendatud kombineeritud videotõendiga LaserCam4 LE0050 salvestisega (fotod salvestisest VTT, tlk 1, salvestis kohtule 4.6.2025 koos väärteotoimikuga esitatud). Kaitsja leidis, et mõõtmistulemus on protokollitud ilmselgelt valesti, protokollist ega salvestusest ei nähtu, milline oli kiirusmõõturi paigaldus. Vabariigi Valitsus poolt kehtestatud korra § 10 sätestab nõuded mõõtetulemuse protokollimisele ja lõige 2 ei nõua mõõtetulemuse protokollimist kui mõõtetulemuse saamisega seotud asjaolud on riikliku järelevalve käigus videosalvestatud ning salvestiselt nähtuvad mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis, teo tehiolud. Tunnistaja V. Mõttus selgitas salvestisel olevaid andmeid. Salvestis on tehtud 16.4.2025 kell 14.23, salvestise number REC:
4. Kiiruse mõõtmiseks kasutati seadet nr LE0050 (KT tlk 24-25 taatlustunnistus näitab, et kiirusmõõtur LaserCam 4, number LE0050 oli taadeldud). Salvestisel on näha kasutaja x, kes vastavalt KT tlk 22-23 olevale tõendile on politseiametnik Valdur Mõttus, kes on läbinud pädevust tõendavad koolitused. Määruse § 10 lg 1 p 4 kohaselt mõõteprotokolli kantakse kiirusmõõturi paigaldus mõõtmise ajal (käes hoitud, statiivil, seisvas sõidukis, liikuvas sõidukis jm), kuid videosalvestiselt need andmed ei nähtu. Tunnistaja V. Mõttus kinnitas, et mõõdeti statiivilt, 900 m pealt ilma statiivita mõõta on võimatu ning kui inimene hoiaks seadet käes, siis tavaliselt väikse nurga all ja pilt oleks viltune. Kohus leiab, et kuigi määruse § 10 lg 1 p 4 asjaolud salvestiselt ei nähtu, ei ole see selline minetus, mis tingiks mõõtetulemuse tühisuse. Tunnistaja ütlustega on tuvastatud, et kiirusmõõtur asus mõõtmise ajal statiivil. Kohtu hinnangul kiirusmõõturiga LaserCam 4 LE0050 salvestatud video täidab

§ 31lg 1¹ p-de 1-3 sätestatud nõuded ning on asjas hinnatav iseseisva tõendina.

Kohus märgib, et salvestise, tunnistaja ütlustega, taatlustunnistusega ja kasutaja 1661 andmetega kogumis on mõõtmistulemus jälgitavalt ja usaldusväärselt protokollitud, mõõtmist on teostanud pädev mõõtja ja mõõtmiseks kasutatud seade oli taadeldud.

1. Kaitsja leidis, et mõõtmist ei ole teostatud vastavalt kehtestatud korrale, mõõtmisalas oli teisi sõidukeid ja signaal ei ole ühtlane. LaserCam4 salvestiselt LE0050 on näha kiiruse mõõtmise kaugus sõidukist; hetkel kui fikseeriti sõiduki kiiruseks 122 km/h, oli sõiduk kiirusmõõturist 918,5 meetri kaugusel (VTT, tlk 1, foto 1), seda selgitas ka tunnistaja V. Mõttus. LaserCam4 kasutusjuhendis (KT, tlk 38-39) on näha, et maksimaalne mõõtmiskaugus on kuni 1,8 km. Seega sõiduki kiirust mõõdeti kiirusmõõturi kasutusjuhendis ette nähtud lubatud kauguselt. Korra § 9 lg 3 p 2 kohaselt laserkiirusmõõturi kasutamisel ei tohi mõõtesignaali sihtmärgi alas olla teisi sõidukeid. Salvestiselt on näha, et sõõr, mis koosneb valgetest täppidest, asub läheneval heledal sõiduautol, sõõrist üks täpp on mõõtmise hetkel valge auto kõrval oleval sõidukil. Tunnistaja V. Mõttus selgitas, et kiirusmõõturil on HUD-sihik (optiline sihik), mida kasutatakse kiiruse mõõtmisel. Seal sihikus on üks täpp ja selle täpi suunab ta sõiduki peale, mille kiirust mõõdab. Ekraanil kuvatakse sõõr selle eesmärgiga, et oleks hiljem aru saada, millist sõidukit sihiti. Salvestiselt on näha, et laserkiirte vihu läbimõõt oli 92 cm. Tunnistaja selgitas, et kui isik on seda aparaati kasutanud, siis saab ta väga hästi aru, millise auto kiirust mõõdab. Kohus leiab, et tunnistaja ütlusi kinnitab LaserCam4 kasutusjuhend (KT, tlk 38, 40, 41), kus on kirjas, et LaserCam4 on mitmekülgne seade, mis mõõdab objekti kiirust ja kaugust, salvestades samal ajal mõõdetavast objektist video; tänu LaserCam4 moodsale tehnoloogiale on võimalik mõõdetavat objekti väga täpselt sihtida ning seega üksikut 3 4-25-2094 sõidukit grupist selgelt eristada. Kasutusjuhend kinnitab, et HUD võimaldab suunata sihikut soovitud mõõteobjektile. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused, videosalvestis ja kiirusmõõturi kasutusjuhend kogumis kinnitavad, et V. Mõttus mõõtis V. Salu poolt juhitud sõiduki kiirust.
2. Kohus ei nõustu kaitsja poolt avaldatuga, et ajal kui on fikseeritud V. Salu poolt juhitud sõiduki kiiruseks 122 km/h, ei olnud helisignaal ühtlane. Salvestiselt on kuulda, et kiiruse 122 km/h fikseerimise ajal oli helisignaal ühtlane. Edaspidi, kui esines takistus mõõturi ja mõõdetava objekti vahel (nt helkurpost), siis sel ajal laserkiirusmõõtur ei mõõtnud, helisignaal oli katkendlik ning ka kiiruse näit oli salvestisel 0 km/h. Salvestis on tehtud ajani kuni salvestiselt on näha sõiduki, mille kiirust mõõdeti, number. Ei ole nõutav, et terve selle aja oleks helisignaal ühtlane. Tegelikul korra § 9 lg 3, mis reguleerib laserkiirusmõõturi kasutamist, ei esita mõõtmise ajal nõudeid helisignaalile (võrreldes radarkiirusmõõturi kasutamisega, kus see on korra § 9 lg 2 p 3 eraldi ära märgitud). Kasutusjuhendi lk 64 on kirjas, et optimaalne fokusseerimise distants on 10-500 m (KT, tlk 39). Salvestiselt on sõiduki lähenedes näha sõiduki registreerimisnumber (pilt läheb teravamaks sõiduki lähenedes), see on ka fikseeritud pildil 129 meetri kaugusel mõõtmiskohast (VTT, tlk 1, foto 2), registreerimisnumber on x. Seega on mõõtmisel täidetud korra § 9 lg 3 ja kiirusmõõturi kasutusjuhendi nõuded.
3. Kiirusemõõturi videosalvestis, pildid salvestisest, tunnistaja V. Mõttuse ja menetlusaluse isiku V. Salu ütlused kogumis tõendavad, et V. Salu poolt juhitud sõiduki x registreerimismärgiga x sõidukiiruseks mõõdeti 16.4.2025 kella 14.23 ajal Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt x. km x (auto liikus x suunas), lubatud 90 km/h alas oleval teelõigul lõplikuks kiiruseks 118 km/h. Seega ületas V. Salu lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Sellega V. Salu rikkus LS § 15 lg 1 p 1, mis sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Sellise tegevusega täitis V. Salu LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo objektiivse külje.
4. Kohus leiab, et V. Salu pani talle süüks arvatava väärteo toime otsese tahtlusega. Videolt on näha, et V. Salu sooritab kiiruse ületamise ajal möödasõitu ees liikuvast sõidukist, mitte ta ei liikunud liiklusvoolus nagu ta kohapeal avaldas. Sõiduki liikumine näitab, et just möödasõidu sooritamiseks ületas ta kiirust; kui ta oli teisest sõidukist möödunud, vähendas ta sõiduki kiirust. Kohus leiab, et V. Salu ületas möödasõidul kiirust tahtlikult.
5. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
6. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et V. Salu poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.
7. Kohus ei ole tuvastanud

§ 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Menetlusnormide järgimine

1. Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt menetlusnormide rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Kaebuses märkis kaebuse esitaja, et soovis, et menetleja teeks talle kättesaadavaks kiirusmõõturi kasutamise salvestuse koos LaserCam 4 seadme poolt loodud (meta-) andmetega (liiklusjärelevalve teostamise aruanne e traffic enforcement report või jälgmisgraafikuga e tracking history graph), kuid ta ei ole vastust taotlusele saanud. SharePoint teavitusest (VTT, tlk 4) nähtuvalt on kiirusmõõturi salvestis edastatud V. Salule 29.4.2025 kell 13.46 aadressile x, millisele V. Salu taotluses (VTT, tlk 3) soovis saatmist. Karistus
2. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Karistus määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (Liiklusseaduse § 263 lg 1). 4 4-25-2094
3. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on V. Salu karistanud rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o. 600 eurot. Kohtuväline menetleja on vastuses kohtule märkinud, et V. Salu karistus oleks pidanud olema rangem. Kohus märgib, et tulenevalt

§ 132

p-st 2 ei või menetlusaluse isiku kaebuse alusel asja menetlev kohus oma otsusega kaebaja olukorda raskendada.

1. Kaebuse esitaja on kaebuses alternatiivina taotlenud karistuse vähendamist. Kohus märgib, et karistust määrates ja mõistes tuleb lähtuda KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alustest. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
2. Karistamise alus on isiku süü. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel, et V. Salu ületas lubatud piirkiirust LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo keskmises määras, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h (lg 2 näeb ette vastutuse suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis). V. Salu on teo toime pannud tahtlikult, mis suurendab süüd. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et V. Salu süü on keskmine.
3. Karistusregistri teate (VTT, tlk 7) kohaselt on V. Salu karistatud 7.5.2024 otsusega LS § 227 lg 3 rikkumise eest (tegu 7.5.2024) rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot (karistus täidetud 25.6.2024), käesolevaks ajaks on karistus kustunud. Kohtupraktika kohaselt on karistuse kohaldamisel võimalik kustunud karistusi arvestada. Käesolev kiiruse ületamine on toime pandud u aasta peale eelmist kiiruse ületamist, uue teo toimepanemise ajal eelmine karistus ei olnud kustunud. Kohus leiab, et eelnev näitab, et eelmise kiiruse ületamise eest määratud karistus ei mõjutanud V. Salu mitte uusi liiklussüütegusid toime panema, mistõttu karistuse eripreventiivne eesmärgi saavutamiseks tuleb süüst lähtuvat karistust karmistada. Karistuse üldpreventiivne eesmärk tingib samuti karistuse karmistamist. Kohtupraktikas on leitud, et kiiruse ületamiste puhul ei ole tegemist vähetähtsa süüteoga ja liiklusnõudeid rikkunud isikute jätkuvalt leebe karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisele kuigivõrd kaasa (Riigikohtu otsus 3-1-1-6-17 p-d 18-19).
4. Kokkuvõtvalt leiab kohus leiab, et V. Salule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alustele. Kokkuvõte
5. Lähtudes eeltoodud asjaoludest ja juhindudes

§ 132p 1 jätab kohus V.

Salu kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti 12.5.2025 otsuse väärteoasjas nr 2630,25,001380 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 5