← Eesti

2-25-12999/13

Obsah (6)§ 661§ 428§ 430§ 432§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2025, Narva Kohtuasja number 2-25-12999 Kohtuasi T.B ja C.H hagi F.I vastu elatise nõudes Menetlusto

§ 661

lg 4 alusel saab kohtumääruse peale määruskaebuse esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 3 tööpäeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD T.B(hageja I) ja C.H(hageja II) esitasid 08.08.2025 Viru Maakohtule hagi F.I(kostja) vastu elatise nõudes. Pooled esitasid 10. septembril 2025 kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, milles paluvad kinnitada ja menetluse käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Pooled on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest ning otsustasid poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kompromisslepinguga, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled saavutasid kompromissi, palusid kohtul kompromiss kinnitada ning menetlus tsiviilasjas nr 2-25-12999 lõpetada. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromissi

§ 430lg 3 kohaselt kinnitamata.

Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus kompromissi selles toodud tingimustel ja lõpetab asjas menetluse

§ 428lg 1 p 4 kohaselt.

Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 430

lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada kooskõlas

§ 168lg 3 vastavalt kokkuleppele, s.o menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 428

lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 432, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. (allkirjastatud digitaalselt) Jaanika Kõrgmaa kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.