Obsah (5)

§ 207§ 181§ 71§ 204§ 175

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar

) § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Tartu Halduskohtu 05.06.

1. a määruse edasikaebamise korras on märgitud, et määruse resolutsiooni p-de 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetest nähtuvalt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 05.06.
2. a määruse kätte 05.06.
3. Seega oli määruskaebuse esitamise viimane päev 20.06.
4. Kaebaja esitas määruskaebuse 21.06.
5. Seega on määruskaebus Tartu Halduskohtu 05.06.
6. a määruse peale esitatud ringkonnakohtule 1-päevase hilinemisega. 4.

§ 207

lg 1 lause 3 kohaselt määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 181

lg 3 kohaselt kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise

§-s 71 sätestatut arvestades.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt tuleb tähtaja ennistamise avalduses märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Seega peab

§ 71lg 1 järgi olema kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus.

Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud

§-s

1. Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKTKm 24.01.2007, 3-2-1-148-06, p 12). Kaebetähtaja ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui ka subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Subjektiivse asjaoluna on kohtupraktikas peetud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutatud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad (RKHKm 16.01.2009, 3-3-1-75-08, p 17).
2. Vaidlustatud halduskohtu määruses on edasikaebamise kord selgelt ja üheselt mõistetavalt välja toodud. KIS-i andmetest nähtub, et kaebaja on esitanud ka varasemalt arvukalt kaebusi erinevatele kohtutele. Ringkonnakohtu hinnangul saab eeltoodut arvestades järeldada kaebaja teadlikkust kaebetähtaegadest. Seega ei saa kaebajat pidada halduskohtumenetluses kogenematuks isikuks, vaid saab eeldada, et tal on piisavalt teada halduskohtu määruse vaidlustamise kord ja tähtaeg.
3. Kaebaja põhjendab määruskaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist asjaoludega, et tema emakeel ei ole eesti keel, vanglas tõlk ei töötanud pikka aega ja varem tõlkimisel abi osutanud inimesed keeldusid teda abistamast, mistõttu ta ei saanud kaebust edastada 20.06.
4. Käesoleva haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 05.06.2025 halduskohtule taotluse 05.06.
5. a määruse vene keelde tõlkimiseks, kuid halduskohus jättis 09.06.
6. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse tõlkeabi saamiseks rahuldamata. Seejuures halduskohus nentis, et kaebaja on esitanud haldusasjades nr 3-25-1392, 3-25-1464 ja 3-251535 kohtule kaebused ja muud avaldused eesti keeles ning osalenud ka kohtueelses menetluses eesti keeles. Kaebaja on ka teistes kohtuasjades suhelnud kohtuga eesti keeles, esitades eesti keeles kaebusi, erinevaid avaldusi, määruskaebusi jne (haldusasjad nr 3-23-164, 3-23-2859, 3-23-2641, 3-23-2587, 3-23-1860, 3-24-18, 3-24-3060, 3-24-3360, 3-25-22, 3-2591, 3-25-244, 3-25-447, 3-25-462, 3-25-740, 3-25-884, 3-25-1337, 3-25-1409 jne). Seetõttu ei ilmnenud halduskohtule, et kaebaja ei ole võimeline mõistma ega esitama kohtule 2 eestikeelseid menetlusdokumente. Halduskohus ka viitas määruses, et kohus on varasemalt jätnud näiteks 06.02.
7. a määruses nr 3-25-244, 15.01.
8. a määruses nr 3-24-3393, 03.01.
9. a määruses nr 3-24-3371 ja 13.12.
10. a määruses nr 3-24-3360 kaebaja taotlused tõlkeabi saamiseks rahuldamata. Veel tõi halduskohus välja, et haldusasjades nr 325-244, 3-24-3393 ja 3-24-3360 ei esitanud kaebaja Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuseid seoses talle tõlkeabi andmata jätmisega, millest saab järeldada, et haldusasjade menetlustesse tõlgi kaasamine ei olnud ka kaebaja hinnangul tema õiguste kaitseks vältimatult vajalik ning et tegelikkuses oli ta võimeline kohtumenetlustes eesti keeles osalema. Ka jõudis Tartu Ringkonnakohus 14.01.
11. a määruses nr 3-24-3371 sarnaselt halduskohtule järeldusele, et puudus vajadus kaebajale tõlkeabi anda. Lisaks märkis halduskohus, et kaebaja on pärast tema tõlkeabi taotluste rahuldamata jätmist esitanud jätkuvalt halduskohtule arvukalt kaebusi eesti keeles (nt
12. a on esitanud 46 kaebust ja taotlust), esitades taotlused tõlkeabi saamiseks ainult mõnes haldusasjas, mis kinnitab, et kaebaja on võimeline halduskohtumenetlustes osalema tõlki kaasamata. Käesolevas haldusasjas esitas kaebaja 05.06.2025 halduskohtule eestikeelse taotluse tõlkeabi saamiseks ja 16.06.2025 esitas kaebaja ringkonnakohtule eestikeelse taotluse riigi õigusabi saamiseks. Eeltoodule tuginevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kaebajal oli igati võimalik esitada käesolevas haldusasjas määruskaebus ringkonnakohtule tähtaegselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ilmne kaebaja väidetust, et määruskaebuse esitamise tähtaja kestel oleksid esinenud sellised asjaolud, mis takistanuks tal määruskaebuse õigeaegset esitamist.
13. Kuna kaebaja esitas määruskaebuse 21.06.2025 ning puuduvad mõjuvad põhjused, mis tooksid kaasa määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise, siis jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
14. Kuna ringkonnakohus ei ennista määruskaebuse esitamise tähtaega, siis tagastab ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamatult

§ 204lg 1, § 207 lg 1 ning § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel.

Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud. 9. Kaebaja soovib määruskaebuses, et tema nimi asendatakse kohtulahendis tähemärgiga. Kaebaja terviseandmete kaitseks tuleb

§ 175lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) 3