§-de 120 lg 1, 203 lg 1, 121 lg 2 p 3, 263 lg 1 p 1, 274 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Süüdistatav ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Tanel Soop (isikukood: 37205166045; elukoht: XXX; viibib Tartu Vanglas; karistatus: varem 5 korral kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu poolt 24.05.2024 otsusega
lg 1 järgi vangistusega 9 kuud; tõkend: vahistatud Tartu Maakohtu 27.09.2024 määruse alusel) Kaitsja vandeadvokaat Rein Napa (riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 309 lg 3, § 311, § 312, § 313, kohus otsustas: 1. Tunnistada Tanel Soop süüdi
Tunnistada Tanel Soop süüdi
Tunnistada Tanel Soop süüdi
Tunnistada Tanel Soop süüdi
Tunnistada Tanel Soop süüdi
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel Tanel Soobile mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista talle liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.-22.09.2024 s.o 3 päeva ning eelvangistuses viibitud aeg alates 26.09.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ähvardamise kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Tanel Soopi süüdistatakse selles, et tema lõhkus 18.09.2024 kella 00.30 paiku XXXas Endla tn 1 asuva Circle K parklas kannatanu I.O-le kuuluvat sõiduautot Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga XXXXXX , lüües mitmeid kordi sõiduautot jalgade ja kätega, seejärel suundus kõrval parkiva Viljandi Takso OÜ-le kuuluva sõiduauto Toyota Camry registreerimismärgiga XXX XXX tagaosa juurde ning lõi tagumise parempoolse tule pihta tekitades sellele mõra. Toyota Camryt juhtinud O.C lahkus parklast tööülesandeid täitma ning saabus kella 01.40 paiku tagasi Endla tn 1 asuvasse Circle K tanklasse. O.C küsis T. Soobilt, et miks ta tema autot lõhkus, mille peale viimane ärritus ja surus veelkord sõiduauto Toyota Camry tagumisele tulele suurendades mõra, seejärel lõi küünarnukiga pagasiluugi pihta, tekitades sellele mõlgi. T. Soop liikus ümber sõiduki ja peksis seda jalaga mitmeid kordi ja tekitas sõiduki kerele mõlke. Peale seda liikus T. Soop sõiduauto Volkswagen Passat reg. nr XXX XXX juurde ning lõhkus ära juhipoolse küljepeegli, murdis ära eesoleva LED lisatule, tekitas kapotile mõlgi ning lõi jalaga vastu kõrvalistuja ust, tekitades sellele mõlgi. Tanel Soop tekitas oma tegevusega kannatanu Viljandi Takso OÜ-le varalise kahju summas 4989.51 eurot ja kannatanu I.O-le varalise kahju summas 2017.19 eurot. Seega pani Tanel Soop toime
lg 1 järgi kvalifitseeriva kuriteo, s.o võõra asja rikkumise või hävitamise, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Tanel Soopi süüdistatakse selles, et tema, olles varem karistatud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 15.03.2024 otsuse nr 1-24-431 järgi korduva kehalise väärkohtlemise eest, 20.09.2024 kella 20.15 paiku XXXas Endla tn 1 asuvas Circle K teenindusjaamas lõi käega ühe korra turvafirma AS G4S Eesti töötajat U.C kõri piirkonda, tekitades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, so kaela muude piirkondade pindmise vigastuse. Seega pani Tanel Soop toime
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis oli toime pandud korduvalt. Tanel Soopi süüdistatakse selles, et tema 23.09.2024 kella 12.00 paiku XXXas Turu tn 16 juures asuvas parklas, so avalikus kohas, võttis ära G.O peast päikeseprillid ja kui G.O soovis neid tagasi saada, võttis Tanel Soop kinni tema õlast ja tõmbas pikali, mille tagajärjel G.O kukkus ning tema põlvedele, ninale ja kätele tekkisid marrastused. Seejärel lõi Tanel Soop G.O ühe korra jalaga paremale poole roiete piirkonda. Tanel Soop tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, so kolme roide olulise nihketa murrud. Oma teoga häiris Tanel Soop parklas viibinud isikute rahu ja turvatunnet ning rikkus Korrakaitseseaduse (KorS) § 55 „Avalikus kohas käitumise üldnõuded“ lg 1 p 1 ja 2 nõudeid, 3 mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt, samuti teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Seega pani Tanel Soop toime
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga. Tanel Soopi süüdistatakse selles, et tema, olles kinnipeetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, ähvardas 07.10.2024 kella 18.42 paiku süüdimõistetute eluhoone S-1 eluosakonna kambris nr 116 ametiülesandeid täitvat valvur D.H-d tapmisega, öeldes talle, et: „kui sa rauad maha võtad, siis ma virutan sulle“ ja „sa tatikas vaata ette, sa oled ühe jalaga hauas“. Valvur D.H võttis ähvardust reaalsena. Seega pani Tanel Soop toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega.
lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 203 lg 1, § 263 lg 1, p 1, § 274 lg 1 järgi ja karistamist järgnevalt:
lg 1 järgi vangistusega 8 kuud,
lg 2 p 3 järgi vangistusega 2 aastat,
lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 10 kuud,
lg 1 p 1 järgi vangistusega 2 aastat 3 kuud,
lg 1 järgi vangistusega 2 aastat 2 kuud,
lg 1 alusel liitkaristusega 4 aastat vangistust, suurendades üksikkaristustest suurimat,
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: 20.-22.09.2024, s.o 3 päeva ning karistuseks mõista vangistus 3 aastat 11 kuud 27 päeva. Karistuse kndmise alguseks lugeda Tanel Soobi kahtlustatavana kinnipidamise aeg s.o 26.09.2024. Lisaks taotles prokurör Tanel Soobilt välja mõista menetluskulud ja määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude tasumine ositi. Prokurör leidis, et kannatanute Viljandi Takso OÜ ja I.O tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad väljamõistmisele Tanel Soobilt. 4 Süüdistatav Tanel Soop ei tunnistanud kohtuistungil ennast süüdi temale inkrimineeritud kuriteos
lg 1, § 203 lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 263 lg 1 p 1, § 274 lg 1 järgi ja palus end õigeks mõista. Süüdistatava kaitsja taotles Tanel Soobi õigeksmõistmist temale süüks arvatud tegudes tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu. 2.4. Kohus lõpetas 18.03.2025.a. koostatud määrusega KrMS § 274 lg 1 alusel kriminaalmenetluse Tanel Soobile esitatud süüdistuses
lg 1 järgi osaliselt s.o selles osas, mis puudutab Tanel Soobi poolt 18.09.2024 kella 00.30 ja 01.40 paiku XXXas, Endla tn 1 asuva Circle K parklas kannatanu I.O-le kuuluva sõiduauto Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga XXX XXX lõhkumist ja kannatanule varalise kahju summas 2017,19 eurot tekitamist. Võttes arvesse, et kannatanule olulist kahju ei tekitatud, vastab Tanel Soobi tegevus väärteo tunnustele
MS § 2962 lg 1 p 4 jättis kohus kannatanu I.O tsiviilhagi varalise kahjuhüvitise nõudes 2017,19 eurot läbi vaatamata. 3. Kohtu seisukoht süüdistuse osas 3.1. Süüdistus
lg 1 järgi 3.1.1.
lg 1 sätestab kriminaalvastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Ähvardamisega rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Eelkõige kahjustatakse antud kuriteoga kannatanu vaimset heaolu, tekitatakse temas emotsionaalset kurnavat hirmutunnet (RKKK nr 3-1-1-59-11 p 9.1). 3.1.2. Kohus leiab, et Tanel Soobi süü tapmisega ähvardamises
lg 1 järgi on tõendamist leidnud tõendite kogumis kannatanu B.I ja tunnistaja U.Q ning süüdistatava ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokolli-, sellele lisatud fotode- ning salvestistega. 3.1.
Riigikohtu praktikas on leitud, et psüühilise vägivalla sisuks on ähvardus, millega kutsutakse kannatanus esile arusaam, et süüdlane võib ähvarduse täide viia. Ähvardamine tähendab vaadeldava kuriteokoosseisu mõttes võimaliku kahju (surm, tervisekahjustus, olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine) tekkimise või saabumise ettekujutuse loomist kannatanul, olgu siis sõnaliselt või mõnel muul konkreetse kannatanu jaoks arusaadaval moel (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus järeldab süüdistatava otsest tahtlust kannatanu suhtes tapmisega ähvardamist toime panna tema agressiivsest käitumisest kannatanu suhtes, s.h kätest ja riietest haaramine. 3.1.5. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 3.2. Süüdistus
lg 1 järgi 3.2.1.
lg 1 objektiivse koosseisu tegu on asja kahjustamine, mis võib seisneda selle rikkumises või hävitamises ning sellega olulise kahju tekitamises. 3.2.
lg 1 kohaselt on kuriteona karistatav võõra asja rikkumine või hävitamine, kui sellega tekitati oluline kahju. Osutatud sätte objektiivne koosseis eeldab seega, et toimepanija a) 8 rikub või hävitab asja, mis on c) talle võõras ja d) põhjustab sellega olulise kahju (RKKKo, nr 121-2315, p 37).
mõttes rikkumine on asja selline mõjutamine, mis muudab selle substantsi, kuid ei muuda asja lõplikult kasutamiskõlbmatuks. Seevastu hävitamine on substantsi selline muutmine, mille tagajärjel asi muutub senisel eesmärgil tarvitamiskõlbmatuks ning väärtusetuks, seega substantsi likvideerimine (vt. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne.
mõttes võõras iga asi, mis ei ole asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 mõttes tema omandis (RKKK 12.12.2008, 3-1-1-46-08, p 19). Sõiduauto Toyota Camry registrinumbriga XXX XXX ei olnud Tanel Soobi omandis, seega oli süüdistatavale võõras asi.
kriminaliseerib asja tahtliku rikkumise või hävitamise üksnes juhul, kui sellega tekitati oluline kahju. Vastavalt
Varalise kahju korral tähendab see
p 1 kohaselt seda, et kahjusumma ulatub vähemalt 4000 euro ja 1 sendini (RKKK 17.06.205, 3-1-1-54-15, p 39). Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 132 lg-st 3 tuleneb, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise. Kannatanule süüdistatava teoga tekitatud varaline kahju on tõendatud Rael Autokeskuse OÜ kalkulatsiooniga, mille kohaselt on sõiduauto Toyota Camry registrinumbriga XXX XXX remondi kogumaksumus moodustab 4089,76 eurot, millele lisandub käibemaks 22% s.o 889,75 eurot s.o kokku 4989,51 eurot. Süüdistatava poolt eelmärgitud sõiduautole tekitatud kahjustused (autokerel, tuledel, plastikosadel ja iluliistudel) on tõendatud tööde ja tööetappide kokkuvõtte ning fotodega. Eelnevalt käsitatud tõenditega on ümberlükatud kaitsja väide, et asjas puudub oluline kahju. Seega on kõnealuses kriminaalasjas tõendamist leidnud, et süüdistatav Tanel Soop, viibides 18.09.2024 kella 00.30 ja 01.40 paiku XXXas Endla tn 1 asuvas Cirkle K parklas rikkus Viljandi Takso OÜ-le kuuluva ja tema kasutuses olnud sõiduautot Toyota Camry reg. märgiga XXX XXX lõhkudes käe ja jalalöökidega sõidukit järgnevalt: lõi tagumise tule pihta, lüües selle katki ning liikus ümber auto ja peksis seda mitmeid kordi ja tekitas sõiduki kerele mõlke. Eelmärgitud teoga rikkus süüdistatav talle võõrast asja ja põhjustas oma teoga olulise kahju, antud juhul 4989,51 eurot. Süüdistatav on oma teoga realiseerinud objektiivse teokoosseisu
3.2.3. Kohus on seisukohal, et Tanel Soop pani võõra asja rikkumise toime otsese tahtlusega.
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus järeldab süüdistatava otsest tahtlust võrra asja rikkumist toime panna süüdistatava korduvates käe- ja jalalöökides sõiduauto Toyota Camry registrinumbriga XXX XXX pihta ja selline tegevus kestis suhteliselt pikka aega. Tunnistaja O.C ütlustel kestis sõiduauto lõhkumine süüdistatava poolt ajaliselt üle poole tunni. 3.2.4. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 9 3.3. Süüdistus
lg 2 p 3 järgi 3.3.1.
lg 2 p 3 sätestab kriminaalkorras vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt. Seega on
lg 2 p 3 kohaselt kriminaalkorras karistatav nii teise isiku tervise kahjustamine kui ka tema kehaline väärkohtlemine valu tekitaval viisil. 3.3.2. Süüdistatavale Tanel Soobile esitatud süüdistus
lg 2 p 3 järgi seisneb kannatanu U.C tervise kahjustamises ja kannatanu suhtes valu tekitava kehalise väärkohtlemise toimepanemises, milline tegu oli toime pandud korduvalt. 3.3.3. Tanel Soobi süü
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud tõendite kogumis kannatanu U.C ning süüdistatava ütlustega, asitõendite vaatlusprotokollide ja salvestistega ning radioloogiliste uuringute vastusest ja eriarsti vastuvõtu vastusest nähtuvate asjaoludega. Eeltoodud seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu U.C ütlustest nähtub, et ta on AS-i G4S Eesti turvatöötaja ja on süüdistatavaga kohtunud 20.09.2024.a., reageerides häirele. Väljakutse sündmuskohaks oli Endla 1, Viljandis asuv Circle K teenindusjaam. Kannatanu ütluste kohaselt üritasid nad koos kaasturvatöötajaga Tanel Soopi objektilt eemaldada, kuna klienditeenindaja sõnul oli T. Soop olnud ebasoovitav sellel objektil. Kuna turvatöötajatel Tanel Soobi väljatoimetamine Circle K teenindusjaamast ei õnnestunud, siis kutsusid nad appi politsei, sest Tanel Soobi käitumine tundus neile ebastabiilsena – vahepeal oli viisakas, seejärel ägestus. Kohale tulid politseinikud ja olukord eskaleerus. Tanel Soop lõhkus kohapeal teenindusjaama inventari ja lõi käega kannatanule kõri piirkonda. Süüdistatava teo tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu – valus oli rääkida ja neelatada ning kael oli jäik. Samuti sai kannatanu süüdistatava teo tagajärjel tervisekahjustusi – kõriturse ning kaelale pindmise vigastuse (kd 1, tl 84-85p). Kannatanu ütlustest nähtuvad asjaolud talle süüdistatava poolt tekitatud valu ja tervisekahjutuse osas riimuvad radioloogiliste uuringute vastusest ja eriarsti vastuvõtu vastusest (kd 2, tl 17-21) nähtavate asjaoludega. Eelmärgitud ravidokumendiga on tõendatud, et kannatanu U.C on G4S turvatöötaja, kes sai rünnaku käigus 20.09.2024 umbes kell 20.30 löögi kõri piirkonda. Valu neelamisel ja rääkimisel, palpatoorselt tugev valulikkus. Tekitatud tervise kahjustused: s.h kaela muude piirkondade pindmine vigastus. Vaatlusel kaelal pisut punetav joon (löögi koht) ja kerge turse. 24.09.2024.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokoll vormikaamera U15694 vaatluse kohta tõendab, et Tanel Soop žestikuleerib kätega tõuseb püsti ja liigub teenindusjaamas ringi, ühel hetkel liigub teenindusjaama jääjoogimasinate juurde, lööb rusikaga vastu seina ja lükkab kõrval oleva laua pealt maha infoplakati (foto nr 2). G4S turvatöötaja püüab rahustada Tanel Soopi ja püüab teda vasakust õlavarrest hoides suunata eemale (foto nr 3), kuid Tanel Soop vasaku käega vehkides lööb turvatöötajale kaela piirkonda (foto nr 4). 18.10.2024.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokoll Circle K turvakaamerate salvestuse vaatluse ja salvestis tõendavad, et 20.09.2024 kella 19.32.44 ajal liiguvad bussijaama parklasse kaks isikut, kellest ühel on käes golfikepp (foto nr 1, 2). Mõlemad isikud liiguvad punast särki kandva Tanel Soobi juurde, mehed ajavad omavahel juttu (fotod nr 3-4). Tanel Soop kõnnib Cirkle K tanklasse ja talle järgneb isik, kellel on käes golfi kepp. Tanel Soop liigub WC-sse ning golfi keppi kandev isik lahkub tanklakauplusest (fotod nr 6-8). Mõni hetk hiljem saabub G4S turvapatrull, seejärel politseipatrull (fotod nr 9-10). Tanel Soop hakkab lõhkuma tanklakaupluse inventari. Tanel Soop lööb käega naisturvatöötajale käega kõri piirkonda (foto nr 12). Tanel Soobi kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (kd 2, tl 93-95) nähtub, et Tanel Soop viibis 20.09.2024.a. Circle K teenindusjaamas ning tanklasse saabumise põhjuseks oli see, et ta oli nii tanklatöötajal kui ka tanklas viibinud meesterahval palunud kohale kutsuda politsei, kuna 10 ta tundis ennast ohustatud olevat oma tuttava, Tannu-nimelise isiku poolt, kellel oli golfikepp kaasas ja kellega ta oli kohtunud samal päeval kella 18.30 paiku Viljandi bussijaamas. Tannunimeline isik tanklasse ei sisenenud, vaid ootas väljas. Nii tanklatöötaja kui tanklas viibinud meesterahvas Tanel Soobi palvel politseid ei kutsunud. Tanel Soop palus ka 15 minutit hiljem tankla teenindusjaama kohale saabunud G4S turvatöötajatel kohale kutsuda politsei, kuna tal olevat abi vaja. Politsei jõudis kohale umbes kella 19.00 paiku. Tanel Soop läks närvi, kuna politsei ei jõudnud kohale nii kiiresti kui tal vaja oli, samuti ajasid teda närvi ja provotseerisid G4S töötajad. Ta istus pinkide peal ja jõi kohvi ning mingil hetkel plahvatas ja lõi käega limonaadi riiuli pikali ja seal taga võis olla naisturvatöötaja. Ta ei näinud, kas turvatöötaja sai pudeliga pihta või mitte. Tanel Soop eitab turvatöötaja löömist. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad (RKKK nr 3-1-1-25-15 p 8). Kohus leiab, et antud juhul on usaldusväärsemad kannatanu ütlused, millised riimuvad teiste tõenditega. Süüdistatava ütlused selles, et tema palus välja kutsuda politsei, kuna ta kartis rünnet Tannu-nimelise isiku poolt ei riimu muude tõenditega. Samuti ei riimu muude asjas kogutud tõenditega Tanel Soobi väide, et turvatöötajad provotseerisid teda ja tema ei ole kannatanut löönud. Kohus viitab kannatanu ütlustele, millest nähtub, et turvatöötajad kutsuti Endla tn 1, Viljandis asuvasse Circle K teenindusjaama justnimelt Tanel Soobi ebasobiva käitumise tõttu, keda püüti seetõttu turvatöötajate poolt tanklast eemaldada. Ka politsei kutsuti sündmuskohale Tanel Soobi käitumisest tulenevatel põhjustel, kuna T. Soop ei allunud turvatöötajatele ja turvatöötajad Tanel Soopi tanklast välja ei saanud. 18.10.2024.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (Circle K turvakaamerate salvestuse vaatlus) ja salvestisest nähtub, et golfikepiga meesterahvas Tanel Soopi tanklas mitte mingil viisil ei ohustanud. Küll aga tõendavad kõik asjas uuritud tõendid, k.a. Tanel Soobi ütlused, et pärast politseiametnike saabumist sündmuskohale T. Soop muutus sündmuskohal agressiivseks, lõhkudes tankla teenindusjaama vara. Kannatanu ütlused, 24.09.2024.a. ja 18.10.2024.a. koostatud asitõendite vaatlusprotokollid ja salvestised tõendavad, et süüdistatav lõi kannatanut vasaku käega ühe korra kõri piirkonda. Eelmärgitud asitõendite vaatlusprotokollide- ja salvestistega on tõendatud, et süüdistatava löök ei tabanud kannatanut juhuslikult, vaid tegemist oli tahtliku vägivallateoga. Eelmärgitut kinnitab süüdistatava asend kannatanu suhtes. Nimelt, süüdistatav ja kannatanu seisavad vahetusläheduses teineteise ees, näoga vastakuti. Süüdistatav nägi kannatanut ja sellises olukorras on süüdistatav suunanud oma käelöögi otsejoones kannatanu suunas ning tema käelöök tabas kannatanut kõri piirkonda. Süüdistatava Tanel Soobi löök oli piisavalt tugev, kuna löögi tagajärjel tekitas ta kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – kaela muude piirkondade pindmise vigastuse ja turse, mis on tõendatud radioloogiliste uuringute vastuse- ja eriarsti vastuvõtu vastusega. Süüdistatava ütlused selles, et kannatanu võis olla limonaadiriiuli taga, millega süüdistatav viitab sellele, et ta justkui ei pannud kannatanut tähele, ei ole kooskõlas kohtuistungil uuritud tõenditega. Kokkuvõtvalt, süüdistatava ütlused kannatanu mittelöömises on ennastõigustavad ja ei riimu muude asjas uuritud tõenditega. Seetõttu ei ole arvestatav ka kaitsja poolt kohtuvaidluses ja süüdistatava poolt viimases sõnas öeldu, et süüdistatava tegu oli toimepandud ettevaatamatusest ja ei olnud tahtlik. Kohtu hinnangul saab süüdistatava ütlusi arvestada üksnes ulatuses, milles need riimuvad muude asjas kogutud tõenditega. 3.3.4. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine (
lg 1 alt 2) on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimeste vahelistes suhtes aktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne), kuid, mis ei tekita tervisekahjustust. Löömine ja peksmine on näited sellisest kohtlemisest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne (RKKK, nr 3-1-1-48-04, p 8). 11 Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. Riigikohtu Kriminaalkolleegium kohtuasjas nr 3-1-1-50-13 p 12 on selgitanud, et valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on erinevate inimeste puhul erinev (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. septembri 2010.a. otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 16). Siiski tuleb märkida, et
koosseisu kontekstis ei või piirsituatsioonides eelviidatud tõdemusega piirduda, vaid tuleb täiendavalt küsida ka selle järgi, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Kohtul puudub kahtlus, et Tanel Soop on kannatanu löömisega süüdistuses märgitud ajal ja kohas põhjustanud kannatanule nii tervisekahjustused kui ka füüsilise valu. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes, kuivõrd kannatanu ütlused valu olemasolu kohta seonduvad tema tervisekahjustusi tõendavate tõenditega. Ühtlasi kohus leiab, et kannatanule valuaistingu tekitamine süüdistatava kui meesterahva käelöögiga naisterahvale kõripiirkonda on teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Kannatanul tekkis süüdistatava teo tõttu valuaisting rääkimisel ja neelatamisel. Füüsilise valu olemasolu on usutav ka seetõttu, et süüdistatava löögi tagajärjel sai kannatanu tervisekahjustused – kaela muude piirkondade pindmine vigastuse punetav joon ja kerge turse. Kohus nõustub Tanel Soobi süüdistuses toodud süüteo kvalifikatsiooniga
lg 2 p 3 järgi, kuna süüdistatav on kannatanu suhtes toime pannud tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis oli toime pandud korduvalt. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervisekahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist (RKKK nr 1-17-105/35, p 11). Nii nagu teise inimese tervise kahjustamisel (
lg 1 esimene alternatiiv), sekkutakse ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise korral (
lg 1 teine alternatiiv) olulisel määral inimese kehalisse puutumatusesse ning häiritakse tema kehalist ja vaimset heaoluseisundit (RKKK nr 1-18-7833, p 24). 3.3.5. Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus (
lg 1).
lg 2 p 3 kontekstis peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. See näitab tema spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Seetõttu kätkeb uus kehaline väärkohtlemine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Oluline ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv) (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. septembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-7216, p 9). Juriidilise retsidiivi korral avaldub uue kehalise väärkohtlemise ebaõigus muu hulgas selles, et varem mõistetud karistus pole mõjutanud toimepanijat hoiduma samast kuriteost (RKKK nr 1-19-5146, p 8). Tanel Soobi teos esineb korduvus
lg 2 p 3 järgi, kuna ta on varem korduvalt samalaadseid tegusid toimepannud ja teda on selliste tegude eest ka karistatud. Nii nähtub Tanel Soobi süüditunnistamine ja karistamine
lg 2 p 3 järgi karistusregistriteatest ja järgnevatest kohtuotsustest: Tartu Maakohtu 15.03.2024.a. kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-24431, Tartu Maakohtu 21.12.2022.a. kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-22-6620, Tartu Ringkonnakohtu 25.09.2020.a. kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-20-32, Tartu Maakohtu 08.10.2019.a. kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-19-3704 (kd 1, tl 138-153, tl 158-183). 3.3.6. Kohus leiab, et kehalise väärkohtlemise süüdistuses kirjeldatud asjaoludel pani süüdistatav kannatanu suhtes toime otsese tahtlusega.
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt 12 möönab seda. Otsest tahtlust süütegu toime panna järeldab kohus ründe intensiivsusest, tegemist on keskmise intensiivsusega kehalise väärkohtlemisega, kuna süüdistatava teoga kaasnesid kannatanule tagajärjena nii tervisekahjustus kui ka füüsiline valu. 3.3.7. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 3.4. Süüdistus
lg 1 p 1 järgi 3.4.1.
lg 1 p 1 sätestab kriminaalvastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toimepandud vägivallaga. Kaitstav õigushüve on avalik kord. 3.4.2. Tanel Soobi süü
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud tõendite kogumis kannatanu G.O, tunnistajate H.U, Z.S , T.C ning süüdistatava ütlustega ja äratundmiseks esitamise protokollist, fototabeli 25.09.2024 fotodest ja kannatanu haigusloost nr VH-20230313-18685 nähtuvate asjaoludega. Eeltoodud seisukohta põhjendab kohus järgnevalt. 3.4.
eeldab asjasse mittepuutuvat füüsilist isikut, keda teoga häiriti või ohustati (vt nt RKKK
Kogutud tõenditest nähtuvalt pandi süütegu toime XXXas Turu tn 16 juures asuvas parklas, s.o avalikus kohas ja kõrvaliste isikute juuresolekul. KorS § 54 kohaselt loetakse avalikuks kohaks määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olevat maa-ala, ehitist, ruumi või selle osa, samuti ühissõidukit. On üheselt arusaadav, et linnas asuv avalik parkla kuulub oma kasutusotstarbelt määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud maaalade hulka. KorS § 4 lg 1 kohaselt on avalik kord ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitse. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et igal ühiskonnaliikmel peab avalikus kohas olema tagatud turvatunne ja teadmine, et tema subjektiivsed õigused on kaitstud. KorS § 55 lg 1 p 1 sätete kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatav esmalt võttis kannatanult ära päikeseprillid ja kui kannatanu soovis oma päikeseprille tagasi saada, siis süüdistatav lükkas kannatanu käpuli maha, seejärel lõi süüdistatav kannatanut ühe korra jalaga paremale poole roiete piirkonda. Kohus leiab, et taoline käitumine on hinnatav teise isiku löömisena ja muul viisil vägivaldse käitumisena KorS § 55 lg 1 p 1 mõttes, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisena. Kuivõrd tegemist on avaliku kohaga KorS § 54 mõttes, siis on süüdistatav rikkunud avalikku korda, s.o ühiskonna seisundit, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitse KorS § 4 lg 1 tähenduses, s.h ka KorS § 55 lg 1 p 1 tähenduses. Kohtupraktika kohaselt tuleb lisaks eelmärgitule tuvastada asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati, samuti
Kohus on juba eelnevalt tuvastanud, et kannatanu suhtes kasutati vägivalda, mis sisustab
Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja T.C rääkis, et ta oli häiritud, kui nägi, kuidas süüdistatav kannatanu suhtes vägivalda tarvitas. Samuti häiris Tanel Soobi tegu tunnistajat Z.S-i. Tunnistajate T.C ja H. H puhul on tegemist konkreetsete tuvastatud ja asjasse puutumatute füüsiliste isikutega. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks märkida, et nii kannatanu kui ka tunnistaja T.C ütlustega on tõendatud, et süüdistatava vägivaldset käitumist kannatanu suhtes nägid pealt veel teisedki isikud, s.h vanem naisterahvas ja autojuht, kes andis möödudes signaali ning kes samuti olid süüdistatava vägivaldsest käitumisest häiritud. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et Tanel Soobi rünnet nägid pealt nii ehitusmehed, kes haiglat ehitasid, kui ka üks vanem proua, keda selline sündmus häiris, sest ta tuli kannatanule appi ja tahtis prillid kokku korjata. Uuritud tõenditest tuleneb, et süüdistatava vägivaldne käitumine häiris enam kui ühte konkreetset isikut, kuid teiste pealtnägijate isikud jäid tuvastamata. Kohus leiab, et Tanel Soobi käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 p 1 ettenähtud kuriteona, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. 3.4.4. Kohus on seisukohal, et Tanel Soop pani avaliku korra raske rikkumise toime otsese tahtlusega.
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus järeldab süüdistatava otsest süütegu toime panna tema impulsiivsest käitumisest, korduvatest vägivaldsetest tegevustest kannatanu suhtes ja ta oli teadlik, et tema käitumine rikub olulisel määral teiste inimeste rahu. 3.4.5. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 3.5. Süüdistus
lg 1 järgi 15 3.5.1.
koosseisuga kaitstav õigushüve on avaliku võimu teostamise tõhusus ja avalik kord (RKKK nr 3-1-1-38-07, nr 3-1-1-69-09, p7). Sekundaarselt kaitstakse ka isikute tervist (RKKK nr 1-19-1849/43, p 21). 3.5.2. Tanel Soobi süü
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud tõenditekogumis kannatanu D.H ning süüdistatava ütlustega ja asitõendite vaatlusprotokolli ja salvestisega. Eeltoodud seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Kannatanu D.H ütlustest (kd 1, tl 87-89) nähtub, et ta töötab Tartu Vanglas valvurina. 2024.a. oktoobris täitis valvuri tööülesandeid Tartu Vangla S1 eluosakonnas. Ta viis kinnipeetavaid eluosakonnast välja ja seejärel saatis Tanel Soopi tema kambrisse. Esialgu oli kõik rahumeelne, aga kui T. Soop nägi, et tema kambri uks oli lahti jäetud ning tema kambris oli halb lõhn, siis sai ta vihaseks. Tanel Soop hakkas vanduma ja ähvardas kannatanule virutada, kui kannatanu käerauad ära võtab. Kui teised vanglaametnikud tulid nende juurde, siis ütles Tanel Soop kannatanule, et vaata ette tatikas, sa oled ühe jalaga hauas. Kannatanu tajus seda kui tapmisega ähvardust, kuna süüdistatav oli tema suhtes vaenulikult meelestatud. Kannatanul tekkis kartus, et kuna ta puutub süüdistatavaga igapäevaselt tööalaselt kokku ja see moodustab ¾ tööajast, siis võib süüdistatav kannatanut vanglaoludes rünnata. Kannatanu tajus, et sel perioodil oli süüdistatav tema suhtes eriti vaenulik. Tanel Soop on vanglas olnud korduvalt ja oma vangistusaja algul on ta vaenulikult meelestatud. Eelnevatest Tanel Soobi kuritegudest oli kannatanule teada, et Tanel Soop viibib vanglas vägivallakuritegude eest. 24.10.2024.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et asitõendiks on kehakaamera nr 11 videosalvestis ajavahemikul 18.43-18.45. Kehakaamerat kannab kannatanu. Kannatanu kehakaamera salvestiselt nähtub, et kinnipeetav Tanel Soop seisab süüdimõistetute eluhoone S1 eluosakonna koridoris kambri 116 ukse ees ja ütleb kannatanule, et alati pane minu kamber kinni. Tanel Soop on pahane ja solvab verbaalselt kannatanut. Tanel Soop liigub kambrisse ja D.H suleb kambri vahetrellid. Tanel Soop on jätkuvalt agressiivselt meelestatud, kuna tema kambris olevat sama hais, mis koridoris ning karjub kannatanu peale ja sõimab teda vulgaarsete väljenditega ning lubab ära taguda. Kui kannatanu teeb Tanel Soobile ettepaneku, et ta rahuneks, siis jätkab Tanel Soop kannatanu sõimamist ning ähvardamist: „Panen praegu kohe pasunasse sulle praegu nahhui. Nii kui rauad lahti teed, ma panen sulle kohe lõuga, raisk!" Edasi on näha, kuidas kambri 116 juurde liiguvad valvurid J.M, K.K ja R.T. Kannatanu seletab neile, et mees lubas lõuga anda, kui ma tal rauad ära võtan. Edasi ütleb Tanel Soop kannatanule: „Sa oled ühe jalaga hauas raisk!" Mõniaeg hiljem jätkab Tanel Soop kannatanu sõimamist ja ähvardamist öeldes m.h: „Sulle. Ei kuule v! Ei saa aru! Sa oled ikka loll ka veel pealekauba raisk! Võll ment oled, sina solvad mind /…/Sina solvad minu peale läbi raadio raisk! Sa oled ühe jalaga hauas raisk!“. Süüdistatava Tanel Soobi poolt kohtueelses menetluses antud ütlustest (kd 2, tl 100-102) nähtub, et ta ei tunnista end
lg 1 järgi süüdi ja väidab, et kannatanu provotseeris teda, käed taskus, ülbitses ja läbi raadio sõimas teda ning teiste valvurite juuresolekul mõnitas ja provotseeris teda. Kannatanu ei saanud T. Soobi arvates tunda ohtu, kuna T. Soop oli raudades ja trellide taga kinni. Lisaks eeltoodule ütleb T. Soop, et tal ei olnud sel päeval ravimeid peal, mistõttu äritus liiga kiiresti.
lg 1 objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja vastu vägivalla kasutamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Võimuesindaja on isik, kes talle antud volituste piires on pädev teostama avalikku võimu ka väljaspool oma organisatsiooni, nt politseiametnik (RKKK nr 3-1-1-68-08, p 6.3) või vanglaametnik (RKKK 1-19-1849/43, p 22). Kohtu hinnangul ei ole pooltel vaidlust selles, et kannatanu D.H ja süüdistatav Tanel Soop viibisid süüdistuses märgitud ajal ja kohas ning kannatanu Tartu Vangla valvurina täitis oma ametikohustusi süüdistatava kui kinnipeetava (vahistatu) suhtes. Kannatanu ütlustest ja asitõendi vaatlusprotokollist ja salvestisest nähtub, et kannatanu täidab oma ametiülesandeid oma 16 pädevuse piires ja korrektselt. Ei ole täheldatav, et ta mingilgi moel oleks süüdistatavat sõimanud, mõnitanud või provotseerinud. Vastupidi, kannatanu püüab süüdistatavat hoopiski rahustada. Seega ei ole süüdistatava vastavasisulised ütlused tema suhtes kannatanu poolt sõimamise, mõnitamise ja provotseerimise asjaoludes teiste kogutud tõenditega kooskõlas. Kohtu hinnangul ei ole vaidlusaluseks küsimuseks ka see, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas süüdistatav ütles ametiülesandeid täitvale valvur D.H-le, et: „kui sa rauad maha võtad, siis ma virutan sulle“ ja „sa tatikas vaata ette, sa oled ühe jalaga hauas“. Eelmärgitu on tõendamist leidnud kogumis kannatanu ütluste ja asitõendi vaatlusprotokolli ja asitõendiks oleva salvestisega. Pooled vaidlevad selle üle, kas valvur D.H-l oli põhjust võtta Tanel Soobi poolt väljendatud ähvardust reaalsena. Riigikohus on lahendis nr 1-19-1849, p-s 23 selgitanud, et
dispositsioonis kirjeldatud süüteoga rünnatakse teise inimese vaimset tervist, kasutades selleks psüühilist vägivalda. Psüühilise vägivalla sisuks on ähvardus, millega kutsutakse kannatanus esile arusaam, et süüdlane võib ähvarduse täide viia. Oluline on tähele panna, et
tunnuseid ei saa realiseerida igasuguse ütluse või teoga, mida võib tõlgendada ähvardusena, vaid ähvardamine tähendab vaadeldava kuriteokoosseisu mõttes võimaliku kahju (surm, tervisekahjustus, olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine) tekkimise või saabumise ettekujutuse loomist kannatanul, olgu siis sõnaliselt või mõnel muul konkreetse kannatanu jaoks arusaadaval moel. Toimepanija peab looma kahjuliku tagajärje saabumisest mulje kui millestki, mis sõltub tema tahtest, s.t tekitama kannatanus ettekujutuse, et ta valitseb sündmuste edasist võimalikku käiku (nt realiseerib ähvarduse omakäeliselt või mõjutab teist isikut kannatanule kahju tekitama). Arvestades, et
on formaalne teodelikt, on oluline rõhutada, et ähvarduse tegelik täideviimine tulevikus ei pea olema mõeldud reaalsena, vaid see peab kannatanu jaoks üksnes sellisena näima. Vastupidine arusaam tähendaks, et ähvardamine oleks sisuliselt mõne isiku- või varavastase süüteo (nt
§-d 113, 203 vmt) ettevalmistav staadium. Ähvarduse veenvuse hindamisel pole seega ka tähtis, kas süüdlasel oli tegelikult täideviimise kavatsus ja võimalus (nt ründevahendi olemasolu ja selle kõlblikkus kahju tekitamiseks) (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-7-07, p 13 ja 25. jaanuari 2000. a otsus asjas nr 3-1-1-11-00); ähvardaja peab looma pelgalt mulje tema tahtest sõltuva ja
Karistatavast teost
mõttes on seega võimalik kõneleda juba ning ka ainult olukorras, kus koosseisus nimetatud kahju tekitamist väljendatakse viisil, mis on ähvarduse adressaadi silmis veenev. Kõnealusel juhul kohus leiab, et süüdistatava poolt kannatanule seonduvalt tema ametikohustuste täitmisega öeldut saab käsitada kannatanule ettekujutuse loomisena talle võimaliku kahju s.o surma saabumisest. Tegemist on tapmisega ähvardamisega
Süüdistatav ütleb korduvalt, mil viisil ta ähvarduse toime paneb – lubab kannatanu „ära taguda“, mida on võimalik mõista peksmisena, lubab kannatanule „pasunasse panna“, mida on võimalik mõista näkku löömisena ning lubab kannatanule virutada, kui kannatanu käerauad eemaldab. Samuti kirjeldab kannatanule oma tegevuste tagajärge s.o ühe jalaga hauas olemist, millega on loodud kannatanule saabuva surma ettekujutus. Kohus leiab, et süüdistatava poolt kannatanu suhtes öeldud ähvardus on kahtlusteta veenev ja võttes arvesse, et kannatanu ütluste kohaselt puutub ta süüdistatavaga tööalaselt igal päeval kokku suurema osa oma tööajast, oli kannatanul alust karta, et süüdistatav viib ähvarduse täide. Lisaks sellele oli kannatanule teada, et süüdistatava on varasemalt toimepannud vägivallategusid. Alust karta ähvarduse täideviimist andis seegi kannatanu teadmine, et Tanel Soop on ohtlikum kinnipeetav, kes on suletud vahetrellidega kambrisse (vt. kannatanu ütlused tl 88p). Kuigi Tanel Soop oli oma kambris ja teda eraldasid kannatanust vahetrellid, siis salvestiselt nähtub, et trellide vahesid arvestades oli süüdistataval võimalik kannatanut rünnata läbi trellide ka käeraudade eemaldamise ajal. Kannatanu jaoks oli ähvardus veenev, mistõttu ta kutsuski läheduses viibivad valvurid appi süüdistavalt käeraudu eemaldama. Tartu Vangla iseloomustusest Tanel Soobi kohta nähtub, et alates 30.09.2024 kohaldatakse Tanel Soobi suhtes julgeolekuabinõusid – m.h eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ja ohjeldusmeetmete kasutamine (kd 1, tl 185-188). 17 3.5.3. Kohus on seisukohal, et Tanel Soop pani vägivalla võimuesindaja vastu toime otsese tahtlusega.
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus järeldab süüdistatava otsest süütegu toime panna tema impulsiivsest käitumisest, mille vältel ütles korduvalt kannatanule, kuidas ta tapmisega ähvardust soovib toime panna. Ta oli teadlik, et tema käitumine - tapmisega ähvardamine tekitab kannatanus hirmu ja ta soovis seda. 3.5.4. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 4. Kohtu seisukoht karistuse osas 4.1.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 4.2. Tanel Soobi isikuandmetest nähtub, et Tanel Soopi on varem 5 korral kriminaalkorras karistatud: 1) Tartu Maakohtu 24.05.2024 otsusega karistati
lg 1 järgi vangistusega 9 kuud; 2) Tartu Maakohtu 15.03.2024 otsusega karistati
lg 2 p 3 järgi vangistusega 9 kuud; 3) Tartu Maakohtu 21.12.2022 otsusega karistati
lg 2 p 3, § 263 lg 1 p l, § 319 lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud; 4) Tartu Ringkonnakohtu 25.09.2020 otsusega karistati
lg l , § 121 lg 2 p 3, § 263 lg 1 p l, § 319 lg 1 järgi,
lg 1, § 65 lg 2 alusel lõplikuks karistuseks vangistus 2 aastat 7 kuud 3 päeva; 5) Tartu Maakohtu 08.10.2019 otsusega karistati isikut
lg l , § 120 lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi
lg 1 alusel liitkaristusega 2 aastat vangistust, millest koheselt kuulus ärakandmisele 7 kuud ja 27 päeva vangistust ning ülejäänud osa 1 aasta 4 kuud ja 3 päeva vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata 2 aastase katseajaga, allutades käitumiskontrollile
75 lg 1 järgi. Tanel Soop on antud kriminaalasja kohtueelses menetluses kahtlustatavana kinnipeetud ajavahemikus 20.-22.09.2024 ning alates 26.09.
4.3. Kuivõrd Tanel Soop on kuritegude toimepanemises süüdi, siis tuleb teda toimepandud kuritegude eest karistada. Tanel Soop on toimepannud
lg 1, § 203 lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 263 lg 1 p 1, § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.
Lähtudes
lõikest 1 arvestab kohus karistuse mõistmisel süüdlase süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohus märgib, et karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetava karistuse liigis ja määras nii üldkui ka eripreventiivsed eesmärgid. Riigikohtu praktika kohaselt (RKKK nr 3-1-1-52-13, p 19, nr 3-1-1-63-14, p 15.2) tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad 18 asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. 4.4.
lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole põhjendatud Tanel Soobi karistamine rahalise karistusega, arvestades tema varasemat korduvat kriminaalkorras karistatust, samuti tema teosüü suurust. Lisaks eeltoodule ei ole otstarbekas rahalise karistuse kohaldamine ka põhjusel, et isikul puuduvad sissetulekud rahalise karistuse tasumiseks. Maksukohuslaste registri väljavõttest (kd 1, tl 184) nähtub, et T. Soobi 2023. aastal tehtud tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist oli vaid 279 eurot. Kõike eeltoodut silmas pidades ei pea kohus antud juhul otstarbekaks Tanel Soobile rahalise karistuse kohaldamist, vaid talle tuleb mõista vangistus. Lähtudes
lg-st 1 Tanel Soobile karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust.
Süüd suurendab asjaolu, et Tanel Soopi on varasemalt korduvalt ähvardamiste eest karistatud, mis näitab, et varasem karistus ei ole isikule mõju avaldanud, ta jätkab samalaadse teo toimepanemisega. Oluline on, et ta on kannatanu suhtes varem toimepannud vägivallateona kehalise väärkohtlemise ning T. Soobi eelnev karistatus tõendab, et tal on kalduvus toime panna vägivallategusid. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid
§-de 57 ja 58 järgi. Tanel Soop kohtuistungil ei ole süüd tunnistanud. Seega kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks karistada süüdistatavat karistusega sanktsiooni keskmises määras, s.o vangistusega 6 kuud. 4.5.
Kohus leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud isiku karistamine rahalise karistusega, seda ei võimalda isiku teosüü, tema varasem korduv kriminaalkorras karistatus ja rahaliste sissetulekute puudumine, mistõttu tuleb Tanel Soopi karistada vangistusega. Süüdistatava süü suurust hinnates tuleb lähtuda asjaolust, et süüdistuse maht mõnevõrra vähenes, kuna ühe kannatanu puhul toimepandud tegu kujutab endast väärtegu, samas teise kannatanu vara rikkumine leidis tõendamist ja süüdistatav lõhkus kannatanu vara otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul Tanel Soobi süü
Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid
§-de 57 ja 58 järgi. Tanel Soop kohtuistungil oma süüd ei tunnistanud. Seega kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks karistada süüdistatavat karistusega sanktsiooni keskmise määra lähedase karistusega, s.o vangistusega 2 aastat 3 kuud. 4.6.
lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus leiab, et ka antud juhul ei ole põhjendatud isiku karistamine rahalise karistusega. Tanel Soopi on analoogsete tegude eest korduvalt karistatud vangistusega, kuid ka antud juhul ei ole karistus isikut mõjutanud uute kuritegude toimepanemisest hoiduma, seega puudub mõistlik põhjendus kergemaliigilise karistuse kohaldamiseks. Seega tuleb Tanel Soopi karistada vangistusega.
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava teo puhul on Tanel Soobi süü keskmine, kuivõrd kehalise väärkohtlemisega tekitas ta kannatanule nii füüsilist valu kui ka põhjustas tervisekahjustuse. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid
§de 57 ja 58 järgi. Seega kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks karistada süüdistatavat karistusega sanktsiooni keskmises määras, s.o vangistusega 2 aastat 6 kuud. 4.7.
lg 1 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus leiab, et isiku karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud arvestades tema 19 varasemat korduvat karistatust kriminaalkorras. Tanel Soopi on analoogsete süütegude eest varem kahel korral karistatud, kuid varasemad karistused vangistuse näol ei ole kahjuks süüdistatavat mõjutanud õiguskuulekale käitumisele. Seega ei ole põhjendatud Tanel Soobile kergemaliigilise karistuse kohaldamine. Seega tuleb Tanel Soopi karistada vangistusega.
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on Tanel Soobi süü keskmine, kuna kannatanu suhtes kohaldatud vägivallaga kaasnesid kannatanule nii füüsiline valu kui ka tervisekahjustused – marrastused põlvedel, ninal, kätel ja kolme roide murrud. Süüteo toimepanemisega kahjustas Tanel Soop kannatanu vara - võttis kannatanul peast ära päikeseprillid ning prillid purunesid. Süüteo pani toime otsese tahtlusega. Tanel Soobi eelnev karistatus tõendab, et tal on kalduvus toime panna vägivallategusid. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid
§-de 57 ja 58 järgi. Tanel Soop kohtuistungil oma süüd ei tunnistanud. Seega kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks karistada süüdistatavat karistusega sanktsiooni keskmises määras, s.o vangistusega 2 aastat 6 kuud. 4.8.
Kohus leiab, et süüdistatava karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, kuna seda ei võimalda isiku teosüü, tema varasem korduv karistatus kriminaalkorras ja rahaliste sissetulekute puudumine, seega tuleb Tanel Soopi karistada vangistusega. Kohtu hinnangul Tanel Soobi süü
lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos on alla keskmise, kuna antud süüteoga raskeid tagajärgi ei esinenud ning süüdistuse maht ei ole suur, tegemist oli ühekordse ähvardamisega. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid
§-de 57 ja 58 järgi. Tanel Soop kohtuistungil oma süüd ei tunnistanud. Seega kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades peab kohus põhjendatuks karistada süüdistatavat karistusega alla sanktsiooni keskmist määra, s.o vangistusega 1 aasta 6 kuud. 4.9. Lähtudes
lg-st 1 on põhjendatud Tanel Soobile mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista talle liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.-22.09.2024 s.o 3 päeva ning eelvangistuses viibitud aeg alates 26.09.
lg 1 järgi asus kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud Tanel Soobi poolt 18.09.2024 kella 00.30 ja 01.40 paiku Viljandi Takso OÜ-le kuuluva ja tema valduses olnud sõiduauto rikkumine, millega tekitas kannatanule Viljandi Takso OÜ varalise kahju summas 4989,51 eurot. Kohtule esitatud Rael Autokeskus OÜ poolt 18.09.2024 koostatud kalkulatsiooniga (tööde, varuosade, värvitööde kokkuvõtte ja fotodega) on hinnatud auto remonditööde maksumuseks 4089,76 eurot, millele lisandub käibemaks 22% s.o 889,75 eurot, seega kokku 4989,51 eurot (kd 1, tl 94-116). Kannatanu esindaja J.B ütlustega on tõendamist leidnud, et kahju on talle käesolevaks hetkeks hüvitatud osaliselt. Kindlustusandja poolt on sõiduk küll remonditud, kuid kannatanule kaasnes kindlustusvõtja omavastusega seonduv kulu – s.o 400 eurot. Eelmärgitu on tõendatud ka Salva Kahjukäsitluse OÜ kirjaga 16.10.2024, poliisiga nr 88069144, maksekorraldusega nr 87 ja arvega 29.10.2024 (kd 2, tl 1-7). Seega kannatanu nõudesumma Tanel Soobi kui kahju tekitaja vastu on käesolevaks hetkeks vähenenud 400 euroni. Kannatanu taotleb eelmärgitud summa väljamõistmist süüdistatavalt. Kahjutekitamine on antud juhul VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel õigusvastane, kuna kahju tekitati kannatanu omandi rikkumisega, eelmärgitud sõiduauto oli kannatanu valduses ja kasutuses. Kohus leiab, et tekitatud kahju kuulub VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanule hüvitamisele, kuna kahju on tekitatud kannatanule süüdistatava teo tagajärjel ja see tegu oli õigusvastane, eelmärgitu leidis tõendamist süüküsimuse otsustamisel. Järgnevalt võtab kohus seisukoha süüdistatava vastutuses. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-54-07 p 12 selgitanud, et deliktilise üldvastutuse esinemise kontrollimisel on süü element kõige viimane, s.t et enne süü küsimuse hindamist peab olema kindlaks tehtud kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus. Vastavalt VÕS § 1050 lg-le 1 eeldatakse kostja süüd. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Antud juhul on kohus süüdistatava süüdistust hinnates tuvastanud, et Tanel Soop pani kannatanu suhtes kuriteo toime tahtlikult rikkudes tahtlikult kannatanu sõiduautot, lüües seda nii käega (küünarnukiga) kui ka jalaga. Tahtliku kuriteo toimepanemisega kaasnes kannatanule kahju tekitamine õigusvastaselt. Seega arvestades süüteo iseloomu, sealjuures süüdistatava käitumist, ei ole alust väita, et Tanel Soop tegi kõik mõistliku kahju tekkimise ärahoidmiseks, kuivõrd süüdistatava tegelik teopilt kinnitab vastupidist – kannatanu sõidukit lõhuti süüdistatava poolt tahtlikult. Seega on Tanel Soop kannatanule kahju tekitamises süüdi ja ta vastutab kannatanule kahju tekitamise eest. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada Viljandi Takso OÜ tsiviilhagi varalise kahjuhüvitise nõudes ja välja mõista Tanel Soobilt 400 eurot Viljandi Takso OÜ kasuks.
lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Süüdistatavale tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Tanel Soop on kahtlustatavana kinni peetud 20.22.09.2024, s.o 3 päeva ning alates 26.09.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.