VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-25-681 Määruse tegemise aeg ja koht 04.09.2025, Narva Kohtunik Heleen Jääger Kohtuasi Menetlusosalised esindajad J.B ja T.O hagi Y.B vastu elatise suurenda
§ 17
lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (
§ 21
lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1.
- Y.B tasub T.O-le igakuist elatist alates 01.10.2025 kuni T.O täisealiseks saamiseni (10.01.2036) 211,39 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% 2-25-681 lapsetoetusest) - 37,50 (pool lasterikka pere toetusest jagatud kahega ning seejärel laste arvuga, kes saavad toetust) - 20%, mis muutub iga aasta
- aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (
§ 17
lg 3 esimene lause) ja lasterikka pere toetuse (
§ 21
lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1.
- Y.B kannab igakuise elatise hagejate seadusliku esindaja N.Q (isikukood XXX) nimetatud pangakontole (määruse tegemise ajal N.Q pangakonto nr XXX Swedbank AS-s) selgitusega “Laste elatis” hiljemalt iga kuu
- kuupäevaks. 1.
- Y.B tasub sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevust 10 kuu jooksul selliselt, et igakuisele elatisele lisandub 95 eurot. Esimest korda tasub Y.B sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevust koos
- a oktoobrikuu elatisega hiljemalt 10.09.
- Kuni sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse tasumiseni, tuleb makse selgitusse märkida „Laste elatis ja võlgnevus“.
- Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-681 menetlus.
- Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 433 lg 1, § 660 lg 1 ja § 661 lg-d 1 ja 4). ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU PÕHJENDUSED
- J.B ja T.O (hagejad) esitasid 14.01.2025 (hiljem täpsustatud) Viru Maakohtule hagi Y.B (kostja) vastu elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostjalt kummagi hageja kasuks Pärnu Maakohtu 14.09.
- a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-132633 välja mõistetud elatis 150 eurot. Sellest ei piisa hagejate ülalpidamiseks. Hagejate vajadused on muutunud ja kulud suurenenud. Hagejad soovisid saada kummagi hageja eest igakuist elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud miinimumsummas alates hagi esitamisest kuni nende täisealiseks saamiseni.
- Kostja vaidles hagile vastu.
- Asjas toimus 04.09.2025 istung, kus pooled saavutasid kompromissi. Hagejad olid nõus vähendama PKS § 101 alusel arvutatud elatist selliselt, et elatise miinimumsummast lahutatakse 20%, sest hagejad viibivad ka kostja juures. Selliselt arvutatud elatis on 211,39 eurot kuus. Pooled leppisid ka kokku, et praegu makstava elatise (150 eurot kummagi hageja eest) ja uue elatise vahest tulenev võlgnevus alates hagi esitamisest on ümardatult 950 eurot, mida kostja tasub koos igakuise elatisega 10 kuu jooksul.
- Kohus kinnitab menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
- TsMS § 430 lg 1 järgi võivad pooled lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse otsust tegemata. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus 2
(3)2-25-681 kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
- Kohtu hinnangul ei ole poolte vahel sõlmitud kompromiss vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Eelduslikult on kompromissis kokku lepitud elatis hagejate vajaduste rahuldamiseks piisav. Kompromissi on võimalik täita. Kohus täiendab istungil arutatud kompromissi p 1.3 ja 1.4 viitega lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele. Seega puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse.
- Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hagejad uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (vt TsMS § 432). Kohtuotsust on võimalik muuta üksnes TsMS §-s 459 sätestatud tingimuste esinemisel.
- Kohus jätab TsMS § 168 lg 3 alusel menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik 3
(3)