lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav Z.T , isikukood XXX, elukoht xxxx; Venemaa Föderatsiooni kodanik; keskeriharidus; emakeel vene keel; töökoht xxxx; varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban määratud korras RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada Z.T
lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 150 (ükssada viiskümmend) miinimumpäevamäära, s.o 1500 (üks tuhat viissada) eurot.
lg 1 ja 3 alusel jätta rahaline karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Z.T ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel hakkab Z.T-le määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 23.03.2021.
lg 1 p 1 alusel mõista Z.T-le lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse §-le 127 tuleb Z.T-l 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutada oma juhiluba Transpordiametile. 1 KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Z.T-lt menetluskuluna sundraha summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Z.T-lt menetluskuluna ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud kokku summas 97,60 eurot (üheksakümmend seitse eurot ja 60 senti) riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Z.T-lt menetluskuluna kaitsjatasu summas 75,60 eurot (seitsekümmend viis eurot ja 60 senti) vandeadvokaat Arvo Suubani poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel võimaldada Z.T-l kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1049,20 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt 87,80 eurot ning järgneval üheteistkümnel kuul vähemalt 87,40 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga 99921700013597 ning selgitusega: „Z.T , 1-21-1918, menetluskulude osamakse“. Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend, 1 CD-plaat häirekeskuse kõnesalvestusega, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Kohtuotsus toimetada kätte süüdistatavale, kaitsjale ning prokuratuurile. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 (viieteistkümne) päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I. Kuriteo asjaolud ja kuriteo kvalifikatsioon Kriminaalasja kohtueelsel uurimisel on kindlaks tehtud ja kogutud tõendeid selle kohta, et Z.T juhtis 09.05.2020 kella 20.14 paiku Lääne-Virumaal Nigula vallas Kõrkkülas Tallinn-Narva maantee 133.-l kilomeetril mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx, olles narkootilise aine tarvitamisest joobes. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktiga sedastati temal amfetamiini, metamfetamiini tarvitamine. Liiklusseaduse § 69 kohaselt on keelatud mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kriminaalasjas on Z.T-le esitatud süüdistus selles, et tema juhtis 09.05.2020 kella 20:14 paiku Lääne-Virumaal ViruNigula vallas Kõrkkülas Tallinn - Narva maantee 133.l kilomeetril B-kategooria mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx, olles narkootilise aine tarvitamisest tingitud joobes. Z.T kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli, ei hoidnud piisavat pikivahet ees liikuva sõidukiga xxxx registreerimisnumbriga xxxx ning tehes möödasõitu, sõitis xxxx-le tagant otsa. Kokkupõrke tagajärjel kaotas sõiduauto xxxx juhitavuse ning sõitis teelt välja vasakule põllule. Eesti Kohtuekspertiisi instituudi uuringuakti 2 nr 677T alusel tuvastati Z.T uriinist amfetamiini, metamfetamiini ning uuringuakti lisa 2 kohaselt fikseeriti 09.05.2020 kell 21.51 terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 20-043840 joobeseisundile viitavad tunnused: isik agressiivne, ebaadekvaatne, desorienteeritud, silma pupillid suured, ei reageeri valgusele, käitumine ettearvamatu, räägib arusaamatuid sõnu. Joobeseisundile viitavate tunnuste ja joobeseisundi tuvastamise saatekirja järgi leiti, et tema on tarvitanud amfetamiini. Kohtutoksikoloogia eksperdi arvamuse kohaselt esines Z.T-l narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseadusest § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Z.T , juhtides mootorsõidukit narkojoobes olles, pani toime
II. Prokuröri ettepanek karistuse liigi ja määra kohta Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru taotleb Z.T süüditunnistamist
lg 1 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 150 päevamäära, s.o 1500 eurot, arvestades, et süüdistatava päevamäära suuruseks on vastavalt
lg 2 miinimumpäevamäär 10 eurot.
lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Z.T ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 alusel rakendada lisakaristust ja võtta Z.T-lt mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga 3 kuud. III. Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning käskmenetluse süüdistusakt kriminaalasjas nr 20259000377 saabusid kohtusse 15.03.2021. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja tema määratud kaitsjale edastatud 04.03.2021. Süüdistatav ega tema kaitsja kohtule tulenevalt KrMS §-st 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist Z.T poolt tõendavad tunnistajate A L, E K, N T, A-Õ A ja E K ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos liiklusõnnetuse skeemi ja fototabelitega, indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundi tuvastamise saatekiri koos tervise seisundi kirjeldamise aktiga, asitõendi (häirekeskuse kõnesalvestis) vaatlusprotokoll koos väljatrükkidega AWEROC andmebaasist ning Z.T enda ütlused, milles ta tunnistab süüd toimepandud teos ning selgitab juhtunut. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Z.T-l ei ole kehtivaid karistusi. Kohus Z.T käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. 3 Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis nii süüdistuse tõendatuse kui ka karistuste määra kohta. Süüdistatava Z.T puhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut (Z.T-l puuduvad kehtivad kriminaalkaristused), nõustub kohus prokuröriga, et karistuse eesmärgid on Z.T puhul saavutatavad käesoleval juhul ka rahalise karistuse mõistmisega ning mõistetud rahalise karistuse tasumine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, vaid rahalise karistuse võib jätta tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga. Lisaks tuleb Z.T-lt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohus on seisukohal, et rahalise karistuse tingimise mõistmine ühes lisakaristuse kohaldamisega on proportsionaalne meede mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Z.T tuleb süüdi tunnistada
lg 1 järgi ning karistuseks mõista talle rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses, mis arvestades miinimumpäevamäärana 10 eurot moodustab 1500 eurot.
lg 1 ja 3 alusel jätab kohus rahalise karistuse täielikult täitmisele pööramata, kui Z.T ei pane 1 aasta 6 kuu pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
lg 1 alusel kohaldab kohus Z.T suhtes lisakaristust ja võtab ära mootorsõiduki juhtimise õiguse tähtajaga 3 kuud. IV. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamise ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud kokku 97,60 eurot, sealhulgas joobeseisundi tuvastamiseks proovi võtmine, selle säilitamine ja ekspertiisiks edastamine summas 62,60 eurot ja joobeseisundi tuvastamise ekspertiisi maksumus summas 35 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 75,60 eurot vandeadvokaat Arvo Suubani poolt määratud korras kohtueelses menetluses osutatud riigi õigusabi eest. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohus võimaldab Z.T-l tasuda menetluskulud kokku summas 1049,20 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt 87,80 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul vähemalt 87,40 eurot. V. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde 1 CD-plaat häirekeskuse kõnesalvestusega (tl 61). /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.