Obsah (5)

§ 12§ 16§ 56§ 47§ 58

Väärteoasi nr 4-24-410 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. mai 2024. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-410 Kohtunik Marek Vahing Väärteoasi W.

§ 12lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus.

Kohus ei nõustu W.R Kuuse väitega, et ta on teo toime pannud hooletusest.

§ 16lg 1 tulenevalt on tahtlus kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus.

W.R on väärteo toime pannud otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Videosalvestiselt nähtuv W.R Kuuse käitumine ei viita hooletusele. Menetlusalune isik on teadlikult teostanud reavahetuse paremas reas liikunud sõiduki lähedalt, mida võib nimetada ka paremasse ritta trügimiseks. Samuti on isik peale reavahetust tahtlikult hoo äkiliselt maha pidurdanud olukorras, kus selline pidurdamine ei olnud vajalik ohutuse tagamiseks. 15. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja süüteo õigesti kvalifitseerinud. 16.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 17. LS § 242 lg 2 näeb karistusena ette rahvatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuueks kuuks.

§ 47lg 1 järgi on rahatrahvi kohaldamise alammääraks kolm trahviühikut.

Seega on karistuse keskmine määr 50 trahviühikut. Kohtuvälise menetleja otsusega on W.R Kuusele määratud karistuseks 45 trahviühikut ehk 180 eurot. Võttes arvesse asjaolu, et W.R Kuusele määrati sanktsiooni keskmisest määrast väiksem karistus, ei ole põhjust uskuda, et kohtuväline menetleja ei võtnud karistuse määramisel arvesse süüdlase antud selgitusi. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr põhjendatud ja vastab

§ 56lg 1 tingimustele.

Karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes ei esine.

Karistust kergendava asjaoluna on otsuses märgitud asjaolu, et W.R Kuusel puuduvad kehtivad karistused. Kohus leiab, et määratud karistus on keskmisest sanktsiooni määrast madalam. Tegemist ei ole ülemääraselt range, vaid põhjendatud, asjakohase ja mõistlikus määras karistusega, mille eesmärgiks on mõjutada W.R-i edaspidi korrektselt järgima mootorsõidukijuhile kehtestatud nõudeid. Kuivõrd ka kaebuses esitatud väide teo toimepanemisest hooletuse tõttu ei leidnud kinnitust, puudub põhjus kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse vähendamiseks.

1. Kaebuses on W.R palunud kohtul karistuse määramisel arvestada asjaoluga, et ta XXX ning XXX, mistõttu käivad erinevad kulud nende perele üle jõu. Kohtuväline menetleja on selles osas märkinud, et kui rahaline karistus on W.R Kuuse jaoks üle jõu käiv, siis on tal võimalik taotleda rahatrahvi maksmist ositi 12-kuu jooksul. Nimelt sätestab VTMS § 209 lg 2, et kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus või kohtuväline menetleja süüdlase avalduse alusel oma määrusega rahatrahvi täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. Seega, kui W.R Kuusel ei ole võimalik rahatrahvi määratud tähtajaks tasuda, tuleks tal esitada kohtuvälisele menetlejale ehk PPA Lõuna prefektuurile motiveeritud taotlus rahatrahvi ositi tasumise tähtaja pikendamiseks.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 24.01.
3. a otsuse väärteoasjas nr 2780,24,001366 muutmata ja W.R Kuuse kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik 4